Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks Norra ei rõõmusta ELi-Kanada kaubandusleppest
Kalatoodete tollimaks sõltub nende töötlusastmest.Foto: Scanpix/Reuters
Kui Euroopa Liidus võidi täna kergemalt hingata, et Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubanduslepingu karile ajada riskinud tõke on kadunud, siis Norras ei vaadata seda arengut kuigi hea meelega.
ELi ja Kanada
vabakaubandusleping (tuntud lühendiga CETA) kaotab perspektiivis Kanada kala ELi eksportimiselt tollid, mis tähendab palju paremat juurdepääsu Euroopa Liidu turule. EL on aga
Norra kalatootjate peamine eksporditurg. Norra kalandusminister Per Sandberg pole CETA üle sugugi rõõmus, kirjutab Norra majandusleht Dagens Naeringsliv.
Norra mereandide tööstuse vaatest tähendavad sellised kokkulepped nagu CETA ning USAga läbirääkimisel olev vabakaubandusleping TTIP konkurentsi kasvu.
Praegu peavad kanadalased näiteks lõhelt maksma 15% tolli ning 13% tolli kuivatatud ja soolatud tursalt. CETA jõustudes kaovad tollid hiljemalt seitsme aastaga. Norra maksab lõhelt tolli 2-13%, sõltuvalt toote vääristamise astmest. Muule kalale ja mereandidele nagu makrell ja krevetid on tollimaks 3-25%, kerkides vastavalt sellele, mida rohkem töödeldud toode on.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.