• Jaga lugu:

    Ettevõtjad enam lahkelt palka juurde ei anna

    Palgatõus on alati tähtis teema, aga järgmisel aastal pole see kindlasti mitte kõige olulisem, leiavad ettevõtjad.

    Puidutöötlemistarvete valmistaja Hekotek ei plaani järgmisel aastal erilist palgatõusu. „Palgad on niigi päris palju tõusnud. Ilmselt majanduses lihtsamaks ei lähe, pigem läheb keerulisemaks,“ ütles ettevõtte juht Heiki Einpaul. „See, kas kriis tuleb, see on iseküsimus, aga valmis peab olema tagasihoidlikumaks majanduskasvuks. Seepärast me ei plaani erilist palgatõusu.“
    Värskest palgaedetabelist selgub, et Hekotek maksis 2015. aastal töötajatele kuus keskmiselt 2879 eurot, mida oli 386 euro võrra rohkem kui aasta varem. Palgamaksjate arvestuses annab see summa ettevõttele 98. koha.
    2014. aastal oli ettevõtte käive 34 miljonit eurot, eelmisel aastal 56 miljonit eurot. See tähendab, et aastaga kasvas ettevõtte käive 62,6%, kusjuures valdavas osas omatoodangu arvel. Hekotek palkas eelmisel aastal 24 töötajat. „Töötajate lisandumine ja käive ei ole üks ühele vastavuses. Käive töötaja kohta kasvas meil oluliselt,“ ütles Einpaul. Sel aastal ilmselt käive siiski väheneb, märkis ta.
    Surve palgatõusule endiselt olemas
    Logistikafirma DSV Transport OÜ juht Jaan Lepp ütles, et arvatavasti kasvavad ettevõttes palgad uuel aastal 6% ringis. Eelmisel aastal tõstis ettevõte töötajate palka 7% ja maksis töötajatele keskmiselt 2356 eurot kuus. „Surve palgatõusule on endiselt olemas,“ ütles Lepp. Praegu asub ettevõte palga TOPis 168. kohal.

    Tööpuudus on suhteliselt madal ja meid ümbritsevad Põhjamaad, millega on palgaerinevus umbes kolmekordne. See sunnib palgad kasvule.

     Urmas Hiie,
     ETS Nord OÜ juhatuse liige 
    Lepp ütles, et palgakasv ettevõttes pole olnud hüsteeriline, vaid järginud Eesti keskmist. Kui aga võrrelda teiste riikidega, võib ka 8% palgatõus tunduda liiga suur. „Meie majandusruumis mina hüsteerikat ei näe,“ ütles Lepp.
    Uuel aastal ei ole põhiline teema mitte palk, vaid tootlikkuse kasv, ütles Columbus Eesti juht Ivo Suursoo. Õigupoolest – palk on alati teema, aga ilma tootlikkuse kasvuta palgad enam ei ralli. „Ettevõtete kasumlikkuse langus on toonud surve palkasid stabiliseerida,“ ütles Suursoo.
    Ta märkis, et IT-sektoris on juba näha rahunemise märke: tehakse vähem hädamüüke ja hädavärbamisi. IT-sektoris ei ole tema sõnul ka tunnitasud tõusnud. "Kuna inflatsioon on madal, plaanime ka meie palkasid kasvatada vaid vahetus seoses tootlikkuse kasvuga,“ lausus Suursoo.
    Eelmisel aastal oli palk Columbus Eestis 2316 eurot, aasta varasemaga võrreldes oli see 9% rohkem. Summa andis palgaedetabelis 178. koha.
    Palk seotud efektiivsusega
    Palgakasv tuleb kindlasti siduda firma edukuse ja efektiivsuse kasvuga, rõhutas ka ventilatsiooniseadmete projekteerija ja müüja ETS Nord OÜ juhatuse liige Urmas Hiie. "Vastasel korral ei ole palgakasvul jätkusuutlikkust," nentis ta.
    Hiie ütles, et palgasurve on sellele vaatamata tugev. "Tööpuudus on suhteliselt madal ja meid ümbritsevad Põhjamaad, millega on palgaerinevus umbes kolmekordne. See sunnib palgad kasvule.“
    EST Nord maksis eelmisel aastal töötajatele keskmiselt 1968 eurot kuus, mis annab värskes palga TOPis 300. koha. Aasta varasemaga võrreldes kasvas töötajate palk mullu 12%.
    Hiie nentis, et vajadus palgatõusu järgi on olemas. „Kuni tööjõudu vajatakse, seni tööjõukulud kasvavad,“ lausus Hiie. Ta lisas, et ettevõte on püüdnud kasvatada töötajate palkasid koos ettevõtte efektiivsusega ja maksnud selle pealt boonuseid. „Meie palgasüsteem on seotud inflatsioniindeksiga, mis on olnud kolm aastat negatiivne, seega süstemaatiliselt kogu firma palga läbikorrutamist meil ei toimu,“ sõnas Hiie.
    Ta lisas, et ettevõtlusturgu rikub kõige rohkem riiklik sekkumine ja riigitoetused. „Riigi funktsioon peaks olema arendada riigistruktuuri, mitte toetada üksikuid ettevõtteid erinevate toetusprogrammidega, mis annab neile konkurentsieelist. Pärast seda, kui toetusprogramm ära kaob, see seda ettevõttet enam ei aita,“ ütles Hiie. Ta tegi ettepaneku, et riik võiks üksikute toetuste asemel panustada riiklikku koolitusprogrammi.

    Kuidas kasumit ja käivet korraga kasvatada?

    Järgmise aasta märksõnad palgaturul on palgatõusude diferentseerimine ja töö ning töökorralduse efektiivsemaks muutmine IT-lahenduste kaudu. Ideaalis soovivad ettevõtted kasvatada nii käivet kui ka kasumit ja seda saab saavutada tegevuste automatiseerimise kaudu nii, et inimesi ei ole vaja juurde palgata. Värvates tööle uusi inimesi ja jättes oma tööprotsessid üle vaatamata, on samade väljamüügihindade juures võimalik saavutada käibe kasv ning kasum võib hoopis kahaneda. See on täpselt see, millele majandusanalüütikud viimasel ajal tähelepanu on juhtinud.

    lmar Põhjala
    Fontese konsultant ja analüütik
    .
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
Alibaba tulemused jäid ootustele alla
Hiina e-kaubandushiiu Alibaba majandusaasta esimese kvartali käive oli oodatust väiksem, peamiselt oli põhjuseks tihedam konkurents väiksemate ettevõtete, nagu JD.Com ja Pinduoduo, poolt, vahendab Reuters.
Hiina e-kaubandushiiu Alibaba majandusaasta esimese kvartali käive oli oodatust väiksem, peamiselt oli põhjuseks tihedam konkurents väiksemate ettevõtete, nagu JD.Com ja Pinduoduo, poolt, vahendab Reuters.
Narkoäri on koroonašokist üle saanud Soomes buumib kokaiin
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkotururul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkotururul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.
Olerex valmistub aktsiisitõusuks Lätti ostetud tanklatega Moppel: kõik ärikliendid suuname tankima Adažisse
Eesti kütusemüüja Olerex laieneb Lätti ja ostab seal Baltcapile kuuluva kütusemüüja KOOL Latvija ühes selle 10 tanklaga.
Eesti kütusemüüja Olerex laieneb Lätti ja ostab seal Baltcapile kuuluva kütusemüüja KOOL Latvija ühes selle 10 tanklaga.