Kuidas õhevil Lexuse-mehed mõisa ostmas käivad

Riisipere mõisa ostis hiljaaegu maaklerite üllatuseks turuhinnaga ASi Plasto omanik Valeri Pärs koos rallisõitjast poja Aigar Pärsiga.  Foto: Tiit Blaat/ Ekspress Meedia
Mari Mets • 8 november 2016
Jaga lugu:

"Mõis" on Eesti suurima kinnisvaraportaali kv.ee üks otsitumaid märksõnu ja igal aastal vahetab kümmekond ligi 500 säilinud mõisakompleksist omanikku, kuigi suurt tulu uusmõisnikud sellelt tehingult ei looda.

"Lexustega mehed tulid kohale, vaatasid, et "ohhoo, mõis!", aga siis tõdesid, et see on ju lihtsalt mingi suur lagunev hoone."

Nii kirjeldab Skanton Kinnisvara maakler Anne Krutto tüüpilisi eksitava müügikuulutuse ohvreid. Tema sõnul sõltub huvi müüki pandud mõisa vastu väga palju reklaamist, kuid palju tehakse petureklaami.

"Mõisast maalitakse romantiline kujutluspilt. Inimesed tulevad kohale, kohkuvad ja hakkavad arvutama, kui palju nad peavad sellesse mõisa veel raha sisse panema, ning saavad müügihinnast kaks ja pool korda suurema summa. Huvi haihtub. See pole ühelegi mõisamüüjale kasulik. Abiks nii müüjale kui ka tõelisele ostuhuvilisele on aus kuulutus rohke lisainfoga," lausus Krutto.

Ta kinnitab, et mõisa on väga huvitav müüa, see pole kindlasti tavaline maja. On täiesti ootuspärane, et mõis võib olla müügis kuni viis aastat. "Mõis on selline kinnisvara, mida ei saa liigitada paneelmajaks või katusekorteriks, sest igaühel on oma lugu ja igaüks on omamoodi eriline. Mõnele leitakse ostja hõlpsamini, mõnele mitte."

Mõisakompleksi atraktiivsuse kinnisvaraturul määravad muu hulgas peahoone arhitektuur ja seisukord, kompleksi terviklikkus ehk peahoonet teenindavate abihoonete olemasolu, selgus ERI Kinnisvara hindaja Siim Simsoni 2015. aasta Eesti mõisate turuülevaatest.

Olulised on ka asukoht, koha ajalugu ning lisaks mõisapargi liigirikkus ja maatüki pindala. 

Maakler Anne Krutto Skanton Kinnisvarast ütles, et nagu iga kinnisvara puhul, mängib mõisa asukoht üliolulist rolli - kas seal on võimalik tegeleda turismiga või on suured teed liiga kaugel, kas läheduses veekogusid, kui turismiks ei sobi, kas põllumajanduseks on piisavalt maad, kas on looduskaitselisi piiranguid.

Kehtib loogika, et mida suurem mõis, seda raskem on seda müüa. "Aga mõni siiski tahab parun olla ja mõne rahakott ka tõesti võimaldab seda," märkis Krutto.

Kõva tulemus: iga kuu üks mõis

Krutto sõnul pole kõik kuulutustes mõisaks nimetatud hooned tiitlit tegelikult väärt, sest mõni nimetab niimoodi ka oma talukompleksi.

Eelmisel aastal müüdi ERI Kinnisvara hindaja Siim Simsoni andmeil 12 mõisa. Seda on Krutto hinnangul päris palju. "Kuna hästi säilinud mõisaid väga palju pole, siis üks mõis kuus on minu meelest väga hea tulemus. Arvestades, et Tallinnas müüakse vahel 12 kinnistut kuus."

"Parem, kui siin poleks midagi tehtud"

Tänavu on olnud müük Simsoni sõnul minimaalne, üheksa kuu seisuga on müüdud vaid neli mõisa. Oma esimese mõisa müüs augustis ka Krutto. Täpsemalt aasta algul 98 000 euroga müügis olnud Haimre abimõisa ehk Sulu karjamõisa Raplamaal. Sulu müüdi tema sõnul õiglase turuhinnaga, arvestades, kui palju kulub selle elamiskõlblikuks tegemiseks.

Krutto müüs Sulu mõisa vähem kui aasta, kuid enne proovis omanik seda ise teha, mõistes peagi, et sihtgrupi leidmine on päris keeruline.

Krutto sõnul käis mõisa vaatamas kirju seltskond inimesi, näiteks restaureerimise, käsitöö ja loomakasvatusega tegelejad. Uudistamas käis ka mõisate kokkuostmise-müümisega kuulsust kogunud poliitik ja meelelahutaja Aivar Riisalu. Mõisa uudistas ka hambaarst Kristo Ivanov, kes ostis lõpuks hoopis 180 000 euroga müügis olnud Vana-Pääla mõisa Suurupis, mis oli juba täiesti korda tehtud. Lõpuks ostis Sulu mõisa omale suvekoduks ärimees ja kirjanik Egert Anslan. "Privaatne, suurest teest eemal, viska või aknast õng jõkke," kirjeldab Krutto Sulu mõisa võlusid.

Teisalt olid mõisa katusesarikaid mädanenud ja lume raskuse all oli veranda lahti surutud, nii et see oli köitega kinni tõmmatud. Sulu mõisa endine soomlasest omanik oli juba projekti tellinud, esimese renoveerimise ära teinud, kõik dokumendid olid korras, nendega tuli lihtsalt jätkata. Samas oli kasutatud mõisa renoveerimisel kipsi ja Makroflexi, mis on muinsuskaitse eeskirjade järgi keelatud.

"Mitu mõisahuvilist ütles, et parem, kui siin poleks midagi tehtud," sõnas Krutto.

Vaata videograafikult, mis hinnaga ning kui palju mõisaid mullu müüdi ja tänavu on müüdud. Siit näeb ka muud statistikat Eesti mõisaturu kohta.

 

Mõisahuvilised on korduvalt teinud ettepanekuid, millega võiks mõisates tegutsevatele ettevõtetele kehtida maksusoodustused, kuid riik leiab, et soodustuste mõju oleks liiga väike.

Kultuuriministeerium on töötatud välja muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu, milles kaaluti ka maksusoodustusi, kuid leiti, et maksusoodustuse mõju otseste toetustega võrreldes on liiga väike.

Ministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Kai-Ines Nelsoni sõnul olid kaalumisel tulumaks, mis puudutaks eelkõige eraomanikke, käibemaks, mis puudutaks kõiki, kes mälestisi korrastavad, ja maamaks, mis oleks olnud üldine meede. Ta märkis, et toetamine puudutab kõikide mälestiste omanike toetamisest, mitte vaid mõisaomanikke.

Enam kui 13 000 kinnismälestiste omanike toetus on praegu aastas kokku 675 000 eurot. Kultuuriministeerium taotleb igal aastal riigieelarvest toetuste suurendamist, kuid lisa on väga visa tulema.

Septembris  jõudis valitsusele muinsuskaitsereformi eelnõu, millega kaasneks ka lisaraha praeguse kompensatsioonisüsteemi muutmiseks. Seadusemuudatus tooks riigieelarvest aastas pea 1,7 miljonit eurot mälestiste omanikele toetuste maksmiseks.

Mõis enamasti äri tegemiseks

Baltic Sotheby's International Realty maakler Triin Loodus on öelnud Äripäevale, et vaid üksikud mõisakompleksid on tänapäeval kasutuses eraresidentsina, ülejäänud on soetatud ikka tulu saamise eesmärgil. "Vanad taastamist vajavad hooned nõuavad nii suuri investeeringuid, et kui pole kindlat äriplaani ja tulevikus tootlust oodata, siis ei olda valmis ka sellesse investeerima."

Kõik ostetud mõisakompleksi peahooned olid tehingu hetkel kasutusest väljas. Mitmel juhul oli alustatud restaureerimisega, näiteks vahetatud katusekate ja uuendatud tehnosüsteeme, kuid eri põhjustel, olgu selleks siis esialgse entusiasmi raugemine või raha otsasaamine, pandi kinnistud uuesti müüki, märkis Simson.

Kui mõis ostetakse investeerimisprojektina, siis valitakse mõisaid Pulga sõnul pigem ratsionaalselt, et selle saaks võimalikult kiiresti korda teha. "Mõni mõis ostetakse emotsionaalsetel kaalutlusel või piirkonna pärast, siis pööratakse mõisa seisukorrale vähem tähelepanu," ütles ta.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt