„Klomp oli kurgus, kui valimistulemusi nägin. Tekkis samasugune nukker tunne kui Lehman Brothersi kokkukukkumise ajal. Teadsin siis, et kõigil läheb raskemaks," ütles Lepik.

Tema sõnul ei näidanud prognoosid, et Trump oleks võinud võita. „80%-line tõenäosus oli, et Clinton võidab. Muutus toimus nii kiiresti, et see oli väga erakordne. Paljud eksisid enda prognoosides. Kes määrasid valimistulemuse? Valge, vähem haritud mees. Haritud valged läksid Clintoni poole, vähem haritud Trumpi poole,“ ütles ta.

Trumpi võidu mõju majandusele ei pruugi Lepiku sõnul olla eriti suur. „Muudatusi on, aga ei midagi sellist, mis võiks asju konkreetselt halvemaks teha. Probleemiks võivad saada hoopis geopoliitilised pinged. Need valimised ütlesid ära, et Ameerika muutub suletumaks ja see on problemaatiline ning Eestile kasvab risk seetõttu samuti,“ ütles ta.

Euroopa majanduse kohta ütles Lepik, et praegu käib olematu loksumine nullprotsendilise kasvu lähedal. „Riigid pole pärast kriisi teinud reforme. Elatakse endiselt üle võimete, kasvu ei saa kuskilt tulla. Rahatrükiga on tekkinud ebastabiilsus. Mingi hetk, kui öeldakse, et rahatrükk pole enam tervislik, tuleb tagasilöök. Arvan, et see saabub intressimäärade tõusuga,“ sõnas ta.

Kuigi rahatrüki mõte on ergutada majandust, läheb enamik rahast varadesse. „On loodud selline kunstlik keskkond ja kui kunstlikult likviidsust tõsta, võib kukkumine olla väga suur,“ ütles Lepik.

Kristjan Lepik kõneles Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse ja FinanceEstonia majanduskonverentsil „Finantssektori arengusuunad 2017. aastal“.