Uus seadus paneb vedajale suuremad kohustused

Vedaja vastutab, et tema autojuht oleks käinud ameti- ja täiendkoolitusel ning ADR koolitusel, kui tegu on ohtlike ainete veoga. „Iga ettevõtja peaks tegema kõik, et rikkumisi ei oleks. See on ettevõtja suur vastutus, et tema autojuhti rikkumise eest kas välisriigis või Eestis ei karistataks,“ märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel eilsel Äripäeva autovedajate aastakonverentsil.

Uue seaduse järgi on ka autojuhi korduvad rasked rikkumised vedaja risk tegevusloa või sõiduki tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Pädev asutus saab õiguse tunnistada sõiduki tegevusloa ärakiri kehtetuks kohe, kui sõiduk on võõrandatud või kasutusleping lõppenud. Praegu sellist võimalust pole ning sõiduki tegevusloa ärakirja kehtetuks tunnistamiseks tuleb läbi viia haldusmenetlus.

 „Uues seaduses täpsustuvad ka kahepoolse ja CEMTi veoloa andmise ja äravõtmise alused. Kui praegu kehtiva seaduse järgi on nende veolubade andmise ja äravõtmise reeglid kehtestatud ministri määrusega, siis nüüd oleme kirjutanud neid nõudeid autoveo seadusesse, sest nende asukoht on ikka seaduses, mitte ministri määruses,“ mainis Rembel ning tõi näite, et tulevikus võib pädev asutus korduvate raskete autoveoalaste rikkumiste korral veoloa ära võtta.

Uue autoveoseaduse jõustumise järel tuleb vedajatel ka tähelepanelikult jälgida, et kõik nende autojuhid oleksid maksu- ja tolliameti töötajate registris registreeritud. Kuna politseile antakse õigus hakata autojuhtide töötamist registrist kontrollima, võib vedajat trahvida autojuhi mitteametlikult töötamise või registrisse kandmata jätmise eest.

Täpsustatakse ka riikliku järelevalve meetmeid, näiteks on läbi kirjutatud veo katkestamise tingimused ning ka trahvide maksmata jätmine võib kaasa tuua veo katkestamise. „Justiitsministeerium on sellele praegu vastu ja me otsime nendega lahendust, sest probleem on eriti suur just välisriikide vedajate seas. Näiteks Läti ja Poola juhid, kes on saanud meie politseilt trahvida, ei maksa sageli trahve. Meie tahaksime õigust sellised juhid juhtimisest kõrvaldada või vedu seisma panna, kuid justiitsministeeriumiga ei õnnestunud seda sellisel kujul läbi viia. Vaatame, millise tulemuseni me detsembris läbirääkimistega jõuame,“ tähendas Rembel.

Uue autoveoseadusega täpsustatakse ka vedaja hea maine nõuet, mille sisu on igal ELi liikmesriigil õigus ise kehtestada. Kui praegu võib suure raskusastmega rikkumiste puhul ettevõtjalt tegevusloa ära võtta ja tunnistada ta hea maine nõudele mittevastavaks, siis uues autoveoseaduses eristatakse kaalutlusõiguseta ja kaalutlusõigusega karistusi.  

„Kaalutlusõiguseta karistused on väga rasked rikkumised, näiteks I astme kuriteod ja II astme tahtlikud kuriteod, samuti maksukorralduse seaduse teatud rikkumised ja tolliseaduse rasked rikkumised. Kaalutlusõigusega karistuste hulka jäävad need, mis puudutavad sõidu- ja puhkeaega ning nende puhul toimub haldusmenetlus, mille viib läbi pädev astus, kes hindab, kas need rikkumised on sellise kaaluga, et ettevõtte peaks tunnistama hea maine nõudele vastavaks või mittevastavaks,“ täpsustas Rembel.

Lihtsamaks muutub ka asendusdokumendi taotlemine, kui vedajale antud tegevusluba või sõiduki tegevusloa ärakiri on kadunud, varastatud, hävinenud või on dokumendile kantud vedaja aadress muutunud. Vedaja saab taotleda sama kehtivusajaga asendusdokumenti, mille väljastamise eest on riigilõiv 18 eurot. Praeguse seaduse järgi tuleb läbida tegevusloa taotlemise menetlus ning maksta menetlustasu.

Kui ettevõtja tegeleb tasulise veoseveoga ilma seaduses ettenähtud tegevusloata, siis saab see uue autoveoseaduse jõustumisel karistatavaks vaid karistusseadustiku § 372 alusel kui ebaseaduslik majandustegevus. Trahv juriidilisele isikule hakkab olema kuni 32 000 eurot. „Statistiliselt võib välja tuua, et politsei avastab aastas 30 juhtumit ikka, kui üritatakse veokiga teha ebaseaduslikku tasulist autovedu. Oleme tasulistelt vedajatelt kuulnud väga palju nurinat ja see muudatus viib meie arvates selleni, et seadust täidetakse trahvi hirmus paremini,“ avaldas Rembel.

Uue seaduse vastutusalas toob Rembel välja veel nüansi, kus rikkumiste eest kohaldatavad karistused sätestatakse edaspidi olenevalt rikkumise raskusastmest. Autoveoalaste rikkumiste raskusastmed on määratletud ELi komisjoni määrusega nr 2016/403.

Ka oma kulul autoveol on ettevõtja tulevikus kohustatud tõendama, et vedu vastab oma kulul veo nõuetele, mis on kehtestatud EP ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1072/2009. Kui nõuetele vastavust ei tõendata, loetakse vedu tasuliseks autoveoks.

Kehtestatakse ka nõuded veose paigutamisele, kinnitamisele ja katmisele. Lisaks vedaja vastutusele hakkavad nõuded ja vastutus kaasnema ka veose saatjale.

Uut autoveoseaduse eelnõu hakkas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töögrupp koostama 2013. aastal ning see valmis 2015. aasta lõpus. Selle aasta jooksul kooskõlastati eelnõu ministeeriumidega. Viimane kooskõlastus peeti justiitsministeeriumiga, mis võttis plaanitust neli kuud rohkem aega. Seetõttu ei teostu ka esialgne plaan jõustada uus autoveoseadus 2017. aasta jaanuaris. Praegu tegeleb töögrupp justiitsministeeriumi ettepanekute läbi vaatamisega ning eelnõu plaanitakse esitada valitsusele detsembris või jaanuaris.

Plaanitav uue autoveoseaduse jõustumise aeg võiks töögrupi hinnangul olla 1. oktoober 2017. „Kindlasti järgmise aasta esimene pool läheb riigikogu menetlusele. Vaatame, millised ettepanekud veel riigikogust tulevad, võib-olla on seal asju, mis vajavad ümber tegemist,“ avaldas Rembel ning soovitas kõikidel huvilistel uuel aastal aktiivselt uudiseid vaadata ja jälgida veondusorganisatsioonide kodulehti, kust leiab informatsiooni autoveoseaduse edasi liikumise kohta.