Toored marjad – valitsus surub maksukobarat läbi

Mahukas, 41-leheküljeline ja peamiselt maksumuudatusi hõlmav dokument saadeti esmakordselt riigikogu liikmetele laiali möödunud reedel, kell 19.10. Juba kolmapäevaks peavad nad olema selle endale piisavalt hästi selgeks teinud, et selle vastuvõtmise üle hääletama hakata.

Miks uuel koalitsioonil tuli niivõrd takus on? „Hea küsimus,“ sõnas riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Üheks põhjuseks on tema sõnul see, et maksukobaras on mõned muudatused (vt loo lõpus – toim), mis peaksid jõustuma juba tuleva aasta esimesel päeval. Samas on ka neid, mille jõustumiseni on 365 päeva enam aega. „Näiteks ulatuslik üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi osa, mis kujundab põhjalikult ümber üksikisiku tulumaksusüsteemi,“ selgitas Sõerd. „Seda võiks menetleda nii nagu parlamentaarses demokraatias kohane ja nii nagu eelnõusid menetletakse,“ lisas ta, viidates sellele, et senimaani pole esitletud riigikogule ühtegi mõjuanalüüsi ega kaasatud loomeprotsessi huvigruppe.

„Keeruline on viisakat sõna valida. See on üsna selge jamps, mida teha soovitakse,“ sõnas olukorra kohta Kaubandus-ja tööstuskoja juht Mait Palts, kelle arvates on tegu kehtivat õigusloome ja riigikogu menetluse põhimõtete täieliku eiramisega. Ühe probleemina näeb ka Palts seda, et riigikogu liikmetele ei jää enda seadusega kurssi viimiseks ja arvamuse välja kujundamiseks jääma mõistlikul hulgal aega. Teisisõnu, nädalavahetus ja paar päeva peale on selgelt liiga vähe, et massiivse dokumendi kaugeleulatuvad mõjud üksipulgi lahti harutada.

Lisaks ajanappusele on murekohaks Paltsi sõnul ka see, et mitte ühegi seadusepügala arutamiseks pole ei tema ega talle teada ka ühegi teise huvigrupi poole pöördutud. „Ma ei pea silmas ainult ettevõtjaid vaid ka paljusid teisi, kes on täielikus infosulus,“ viitas Palts sadadele tuhandetele inimestele, kelle elu uued paragrahvid ümber kujundama hakkavad. „Ma tean senimaani vaid seda, mida on ajakirjanduses räägitud,“ lisas ta.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on küsimusele, kas ja kui palju kedagi kaasati, raske vastata. Seda seetõttu, et seaduseelnõu katab lihtsalt nii laia spektri. „On asju, kus erasektor on varasemast menentlusse kaasatud,“ sõnas Jegorov, tuues välja näiteks autode CO2 emissioonilõivu kehtestamise. Ta möönis, et detailsel tasemel kogu eelnõud huvigruppidega üle vaadatud ei ole. Siiski ei tohiks tema sõnul 1. jaanuarist jõustuvates muudatustes midagi üllatavat olla. Tema sõnutsi sai kõik seaduses olev lahti seletatud koalitsioonileppes. Jegorovi sõnul võib ta kangemat mürki võtta, kui seal midagi üllatavat on. 99%, et ei ole, väitis ta.

Seda, kuidas ja mil viisil riigikogulased seaduseelnõu ajaraami hindavad, Jegorov kommenteerida ei soovinud. Küll aga kinnitas ta, et eilsel  rahanduskomisjoni koosolekul said kõik komisjoni liikmed, sealhulgas Sõerd ning möödunud reedel Postimehes loomeprotsessi õigusriigi vastaseks kutsunud Remo Holmser, väga hästi aru eelnõu sisust. „Nende küsimused ettepanekute kohta läksid väga täppi. Nad said aru, mida nad lugesid,“ kommenteeris Jegorov.

Koalitsioonilepe üksinda aga on liiga üldsõnaline ning Paltsi sõnul vaid mündi üheks pooleks. „Nägemata seda, mida muudatused detailselt endaga kaasa toovad – millised seadused, paragrahvid, punktid ja millises sõnastuses –, ei ole see kuidagi omane tavapärasele heale õigusloomele,“ sõnas ta.

Samuti pole ei Paltsini ega ka Sõerdi sõnul riigikoguni jõudnud mingitki infot selle kohta, milline on tulevaste seaduste mõju või kas üldse on mingisuguseid mõjuanalüüse või uuringuid enne paragrahvide paberile panemist koostatud. „Arvestades, kui kiiresti on tulnud ametnikuel muudatused ette valmistada, siis ma ei kujuta ette, et põhjalikku mõjude analüüsi oleks keegi suutnud selle aja jooksul teha. Isegi siis, kui ametnikud 24/7 töötaksid, ei oleks see väga võimalik,“ leidis kaubanduskoja juht.

Selles, kas ehk nüüd leiavad võimukandjad mahti ka nende käest nõu küsida, on Palts skeptiline. Riigikogu 2016. aasta viimane istungjärk ning ilmselt sellega kaasnev riigieelarve vastuvõtmise hääletamine toimub 14. detsembril. Isegi kui valitsuses see plaan küpsekski, aega adekvaatseks analüüsimiseks ja aruteluks enam Paltsi sõnul ei ole. „Kui meil on väga väikestes detailides muudatusi, siis eks neid on võimalik ikka läbi rääkida,“ selgitas Palts, kuid lisas et huvirühmasid on palju ning liikmeid neil veelgi enam. „Need protsessid võtavad paratamatult aega. Praegune olukord ei kannata ühestki otsast kriitikat,“ sõnas Palts.

„Oleme olukorras, kus eelarvemenetlus on riigikogus pooleli. Sellega on praegu tempo ette antud,“ sõnas Jegorov tänasel maksumuudatusi käsitleval pressikonverentsil. Tema sõnul on koalitsioonilepingus ka palju suuremaid muudatusi, mille ettevalmistamine võtaks liiga palju aega ning millega kiirustada ei saa. Kõnealusest kobareelnõust on tema sõnutsi selliseid muudatused, näiteks nagu ettevõtluskonto loomine, pangalõivu kehtestamine ning dividendidelt tulumaksu langetamine, seetõttu välja jäetud. Küsimusele, kas seadusloome tempo on põhjendatud, vastas Jegorov, et see küsimus on liialt poliitilist laadi. Tal jätkus kiidusõnu rahandusministeeriumi ametnikele, kes on nii lühikese ajaga suutnud niivõrd mahuka dokumendi kokku panna.

Palts on kurb, et nõnda asju aetakse. „Printsiibid on ju Eesti õigusesse sisse kirjutatud ja me kõik eeldame, et nendega arvestatakse – nii nagu seadusandja eeldab, et ka ettevõtja seadustega arvestab,“ selgitas KTK juht.

Arusaamatuks jääb Sõerdi sõnul ka see, et miks on mastaapne ja põhimõtteline seadusemuudatus topitud kokku mahult hulga väiksema, nimelt töötajate sportimiskuludelt erisoodustusmaksu kaotamise seadusega. „Võin ainult arvata, et see on IRLi suur valimislubadus ja ju nad äkki kardavad, et kui nad praegu ei saa seda läbi suruda siis hiljem on see keeruline,“ möönis Sõerd.

Sõerdi sõnul peaks niivõrd ulatuslikku eelnõud menetlema nö tavapäraselt ja eraldiseisvalt. Esmalt esimene lugemine, millele järgnevad muudatusettepanekud ja arutelud huvigruppidega ning seejärel teine ja kolmas. „Siin jääb osa menetluskäigust lihtsalt ära,“ möönis Sõerd.

Eelnõud möödunud reedel rahanduskomisjonile tutvustanud rahandusministri Sven Sesteri sõnul tahab valitsus kiiresti vastu võtta vaid need maksumuudatused, mis ei nõua seaduste ulatuslikku muutmist. „Eelkõige tahame ära teha tulumaksureformi ehk langetada jõuliselt tulumaksu,“ sõnas Sester, lisades et selle eesmärk on suurendada hüppeliselt madalamat ja keskmist palka teenivate inimeste maksuvaba tulu.

Järgmise aasta riigieelarve 9,5 miljardi euro suurusest mahust mõjutavad muudatused Sesteri sõnul ligikaudu 1%, ehk ca 100 miljonit eurot.

Sester lisas, et vaadates ajaloos tagasi on ka Reforimerakonna juhitud valitsused sarnastes olukordades suure osa maksulubadustest vastu võtnud kiires tempos, sidudes otsuseid vajadusel ka valitsuse usaldushääletustega.

Küsimustele, kui palju on kaasatud seadusloomesse huvigruppe, millises mahus on läbi viidud mõju-uuringuid ning kas 3-4 päeva on riigikogu liikmele piisav aeg, et teemade osas pädev ja informeeritud arvamus kujundada, rahandusminister ei vastanud.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimeest ning seaduseelnõu ettekandjat Mihhail Stalnuhhinit Äripäeval täna hoolimata korduvatest telefonikõnedest tabada ei õnnestunud.

Järgmise aasta eest enam ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saaEluasemelaenude intressi tulumaksuvabastuse uus piir saab olema varasema 1200 euro asemel 300 eurotMadalapalgaliste tulumaksutagastuse sisusätted tühistatakseJäetakse ära sotsiaalmaksumäära langetamine 33%lt 32,5%leJäetakse ära majutusteenuste käibemaksumäära tõus. See jääb püsima 9%-le