Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turbatootjad said pinna jalge alla

    Alates sellest aastast jagab turba kaevandamise lubasid keskkonnaamet, mis tähendab muu hulgas, et loa eest makstud tasu jääb kogu mahus piirkonda, mitte ei lähe enam jagamisele riigiga.

    Tootsi Turvas ASi juhatuse esimees Matti Puuronen leiab, et ehk on nüüd maakondadel ka rohkem huvi turba kaevandamisega tegeleda.
    Uue maapõueseaduse järgi tuleb kaevandusluba välja anda hiljemalt aasta jooksul, mis annab ettevõtjatele suurema kindluse tulevikuplaane teha. Vanasti sellist tähtaega polnud, mistõttu võis lubade väljastamine kesta aastaid või lõppeda selle mitte saamisega, ütles Puuronen.

    Alates 1. jaanuarist hakkas kehtima uus maapõueseadus, mis reguleerib Eesti maavarude kasutamist. Uue seadusega loobuti maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks, mis tähendab, et edaspidi sõltub maavarade kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. 

    Samuti muudeti kaevandamisloa andmist, pikendamist ja kehtetuks tunnistamist. Näiteks peab kaevandamisloa taotlusele lisama, mis saab maast pärast kaevandamist.

    Turbatootjate elu lihtsustab ka kaevanduslubade pikendamine viie aasta asemel 30 aastaks. „Meie kõige suurem lootus uue seadusega on see, et saaksime lõpuks oma kaevandusloa rohkem kui kümneks aastaks pikendatud,“ märkis Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige Raoul Johanson. Kekkilä on Lääne-Nigula vallas Niibi turbarabas uue maardla kaevandusluba taotlenud üle kümne aasta, kuid et selles maardlas pole võimalik turbavaru kümne aastaga ammendada, pole seni luba antud.
    Väga suur samm on ka kasutatavate soode nimekiri, mida Puuroneni sõnul mujal maailmas veel tehtud pole ja mis annab Eestile võimaluse silma paista kui esimene riik, kus turba kaevandamist reguleeritakse mitte kaitsepiirangute, vaid potentsiaalselt paika pandud kaevandamispiirkondade kaudu.
    Teine tähtis määrus on turba aastane kasutusmäär ehk kvoodiseadus, mille järgi tõsteti aastamäär uuesti 2 850 000 tonnini. Ehkki kasutusmäära suurendamine ei tõsta kaevandusmahte ega eksporti, annab see maakonniti rohkem mänguruumi ja erinevates piirkondades saab nüüd rohkem toota. Kõige suurem aastamäär kehtestati Pärnumaal (820 000 tonni) ja kõige väiksem Hiiu maakonnas (10 000 tonni).
    Kütteturvas kui kaduv ressurss
    Eelmine aasta oli turbatootjatele märgiline: esimest korda Eesti ajaloos ei toodetud kütteturvast, sest turba ja puidu toetused ei ole võrdsed. „Täitsa uskumatu, et nüüd läheb see turvas lihtsalt raisku. See on ju riigi ressurss, mis laguneb ja eraldub CO2-na õhku. Ja seda kõike lihtsalt sellepärast, et turvas ei ole taastuvate loodusvarade nimekirjas, ehkki selle kütteväärtus on isegi parem kui puidul,“ kõlas Puuroneni suust nördinult.
    Kui Tootsis briketitootmine 2011. aasta alguses lõpetati, siis ei tähendanud see toona mitte ainult Pärnumaa, vaid kogu Eesti ühe sümboli kadumist. Briketti oli valmistatud Tootsi tehases järjepidevalt Pätsi-aegse vabariigi ajast, 1939. aastast.
    Ehkki keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium suhtuvad turbatöötlejate muresse osavõtlikult ja otsivad lahendust, tiksub aeg halastamatult ja kui samamoodi jätkata, kaotab riik lagunemise tõttu suure osa kütteturbaressursist, lisas Puuronen.
    Ka Eesti Turbaliidu juht ja OÜ ASB Greenworld Eesti juhatuse liige Jüri Tiidermann manab Eesti energiapoliitikat, kus turvast kütteenergiana maksustamisel diskrimineeritakse. Kütteturvas ei suuda konkureerida puiduhakkega, mille põletamist doteeritakse, lisas ta. Ka mullu mais pankrotistunud Sangla Turvas AS kaevas Tiidermanni sõnul endale ise augu sellega, kui jätkas kütteturba tootmist, mille järele nõudlus puudub.
    Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna juhataja Maris Saarsalu kinnitusel on aga kütteturba kasutamise soodustamiseks olulisi muudatusi tehtud. Näiteks alandati koos põlevkivi kaevandamisõiguse tasumääraga oluliselt ka turba kaevandamisõiguse tasumäära ja seoti see Riigimetsa Majandamise Keskuse koteeritud hakkepuidu hinnaga. „Samuti on eelmisest aastast avatud kaugküttekatla renoveerimise taotlusvoor,“ märkis Saarsalu. See toetus on eelkõige suunatud suurematele katlamajadele, mis võiks arvestatavas koguses turvast tarbida.
    Turba lagunemise kohta ütles Saarsalu, et seda saab kuivendatud aladel peatada turbaalade taastamisega, mida ka mitme projekti raames küllalt suures mahus tehakse.

    Esimesed sammud on astutud

    Toetame turba kui kohaliku ning suhteliselt soodsa ja stabiilse hinnaga primaarkütuse laialdasemat kasutamist energeetikas. Kiireid võimalusi turba osakaalu suurendamiseks näeme eelkõige väikestes katlamajades, millele ei kohaldu Euroopa emissioonikaubanduse süsteem.

    Sellest lähtuvalt oleme välja pakkunud kaugkütteseaduse muudatused, mis on jõudnud riigikogusse ning loodetavasti leiavad seal heakskiidu. Ka hiljuti keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu kättesaadavaks tehtud kaugkütte toetamise meetmed (nt katelseadmete vahetuse toetamine) oleme püüdnud disainida nõnda, et turba konkurentsivõime ja kasutus tänu meetmele pigem paraneksid.

    Kütteturba konkurentsivõime parandamist suurtes seadmetes ja elektrijaamades on suurusjärgu võrra keerulisem ellu viia, sest turvas ei ole ELis kvalifitseeritud taastuva energiaallikana.

    Kuidas on turbaga lood naabritel?
    Eri riikides defineeritakse turvast erinevalt. Mõnes riigis defineeritakse seda kui aeglaselt taastuvat maavara.
    Näiteks Rootsis doteeritakse turvast ja puiduhaket võrdselt, samuti Soomes, kus neid põletatakse enamasti samas mahus. Paraku Eestis on turvas kütusena vähem atraktiivne.
    Turbaliidu juhi Jüri Tiidermanni sõnul on suurim tootja Soome, kus kasutatakse praktiliselt 80 protsenti toodetud ressursist energeetikas ära. Peale selle hoiab Soome maailmas esikohta ka turba kaevandamisel ja põletamisel. Kui võrdleme end naaberriigiga, siis meie siseturu tarbimine on kogu toodetavast mahust kõige rohkem umbes kaks protsenti, ülejäänu läheb ekspordiks, võrdles Tiidermann.
    Maailmaturul toimuvaga on meil seotud ainult kasvuturvas. Samuti sõltub turbatootmine Eestis sellest, kuidas läheb lõunanaabritel Lätil ja Leedul. „Seal on turbatootmine kasvanud ja seetõttu transport Euroopasse odavam, niisamuti ka Rootsis. See omakorda mõjutab kõvasti Eesti eksporti, sest kui Lätis ja Leedus läheb tootmine ülesmäge, on meil siin sellevõrra raskem,“ selgitas Puuronen.

    Asutatud 21.07.1937.

    Tegevjuhtkond: Matti Sami Petteri Puuronen, Tiit Saaremets, Marika Tamm.

    Kuulub Soome ettevõtte Vapo OY kontserni, kuhu kuuluvad ka Kekkilä OY, Kekkilä Eesti OÜ ja Neova AB.

    Parimate palgamaksjate TOPis 485. kohal.

    Töötajaid 33.

    Eelmise aasta tootmismaht 500 000 m kasvuturvast.

    Mullune käive 12,9 miljonit eurot ja kasum 1,1 miljonit eurot.

    Peale turbatootmise kuulub ettevõtte põhitegevuste hulka puiduhakke ja soojatootmine, turbal põhinevate biokütuste ja turbatootmiseks vajalike masinate ehitamine.

    Uue aasta prognoosid
    Eesti suurima turbatootja ASi Tootsi Turvas hooaeg jääb võrreldes eelmise aastaga samale tasemele või on isegi väikses plussis. Suuremad eksporditurud on neil Holland, Saksamaa, Rootsi, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia ja Soome, lisaks Jaapan, sest tänu konteineritele saab vedada ka kaugemale.
    Kuna kasvuturba tootmismaht sõltub turust, siis on tuleva aasta prognoosi Puuroneni sõnul raske öelda. Märkimisväärne on aga tema hinnangul see, et terve Eesti kaugküttevajaduse võiks tegelikult katta turbaga - need rabad on juba avatud ja olemas. Rabasse tehtud investeeringud jääksid kohalikele ja samuti suur osa vajalikest turbatootmismasinatest on tehtud Eestis.
    Kekkilä Eesti OÜ plaanib 20protsendilist käibe kasvu, mida võimaldab müügimahu suurenemine mõnel turul, näiteks on uks lahti saadud Hiina turule. Selle võrra on ka ettevõtte kasum suurem, ütles Johanson ja lisas, et nemad müüvad peaaegu 70 riiki, kusjuures Mehhiko on üks paremaid turge.
    ASB Greenworld Eesti OÜ käive ja kasum pigem langevad, sest vabriku rekonstrueerimise tõttu pannakse tootmine kaheks-kolmeks kuuks seisma. Ümberehituse tulemusel suureneb tehase võimsus 25 protsendi võrra. Kuid üldistes suurusjärkudes jääb Tiidermanni järgi kõik samaks.

    Muudatused koos Soome ja Rootsiga

    Tõepoolest, kütteturba kasutamise maht on Eestis viimastel aastatel tuntavalt vähenenud ning hästilagunenud turba omaduste tõttu väheneb igal aastal mineraliseerumise tõttu selle maavara varu. Kuid see ei kajastu iga-aastases maa-ameti maavaravarude koondbilansis.

    Nõustun, et tegemist on riigile kuuluva maavara heaperemeheliku majandamise teemaga ja oleme asunud sellega ministeeriumis tegelema. Teeme koostööd peale keskkonnaministeeriumi ka Soome ja Rootsi energia-ja keskkonnavaldkonna ministeeriumite kolleegidega, sest suuremas mahus muutuseks tuleb saavutada Euroopa Liidu tasemel turba kasutamises energeetikas uus lahendus.

    On kaks olulist tähelepanekut. Esiteks, Soomes ja vähem Rootsis on suurtööstuste ja linnade juurde rajatud 1970.–1980. aastatel turvast kütusena kasutavaid koostootmisjaamu, kui polnud veel ELi kliimapoliitikat, mis seab 20protsendilise CO emissioonide kärpe ja 20protsendilise taastuvenergia tootmise eesmärgi 2020. aastaks.

    Teiseks, Eestil on seoses ELi kliima- ja energiapoliitikaga kehtestatud taastuvenergiaeesmärgid ning paraku turvas ei ole ELis klassifitseeritud kui taastuv energiaallikas, mistõttu selle kütuse kasutamise toetusmäär ei ole sama kui taastuval biomassil.

    Loodame kujundada ametliku seisukoha kütteturba tootmise kohta veebruari keskpaigaks, kui oleme kohtunud oma Soome ja Rootsi kolleegidega.

    Kalev Kallemets,
    majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumi nõunik
    Kaks küsimust
    Vastab keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna juhataja Maris Saarsalu.
    Miks ei võiks Eesti Soome eeskujul kasutada kütteturvast rohkem elektrijaamades?
    Riike võrreldes tuleb arvestada, millised on riigi ressursid. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis ei ole turvast taastuva mittefossiilse allikana kirjas, peetakse turvast taastumatuks maavaraks ning Eestis konkureerib selle kasutamine peamiselt põlevkiviga. Nii rahvusvaheline kui ka riiklik suundumus on suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.
    Kui doteerida energiaturbatootmist võrdselt puithakkega, annaks see juurde palju tööd maapiirkonnas ja investeeringud jääksid siia. Kuidas kommenteerite?
    Turba ulatuslikuma kasutuselevõtmise soodustamisel peame silmas pidama, et tegemist on kliimaeesmärkide arvestuses taastumatu loodusvaraga. Turbal on Eestis kasutavatest kütustest kõige kõrgem kasvuhoonegaaside eriheite määr. Lisaks CO2 heitele tekib turba põletamisel ka CH4 ja N2O heide, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. Lisaks on turba põletamisel kõrged NOx ja SO2 eriheitetegurid. Turba laialdasem põletamine töötaks vastu rahvusvahelise ja riikliku kliimapoliitika eesmärkidele, kuid mõistlikus mahus kasutamise laiendamist ministeerium toetab, sest korrastamata avatud alad ja ressursi kasutamata jätmine ei ole kooskõlas looduskaitse ja maapõue valdkonna eesmärkidega. Toetuse suurendamine ei tohi siiski toimuda sellises ulatuses, et turvast hakataks suures mahus taastuvate kütuste (nt biomassi) asemel kasutama.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Väikeaktsionär sai dividendivaidluses järgmise võidu
Analüütik: varaklass, mis hoiab keerulisel ajal tuled põlemas
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Enefit Green investeerib Leetu 150 miljonit eurot
Enefit Green investeerib 14 tuulikuga pargi ehitusse ligi 150 miljonit eurot, valik langes Leedu kasuks, kus ehitamine lihtsam.
Enefit Green investeerib 14 tuulikuga pargi ehitusse ligi 150 miljonit eurot, valik langes Leedu kasuks, kus ehitamine lihtsam.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Ehitusettevõtete TOPi neljas: see on langus, mitte kriis
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Seekordne "Äripäeva TOPi" saade on ehitusettevõtete TOPist. Stuudios on TOPis neljandaks tulnud Embach Ehituse juht Andres Salusaar ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eesti õpilased püsivad PISA tabelis Euroopa tipus
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Eesti õpilased saavutasid selleaastases PISA testis Euroopa tipptulemuse, mõnes valdkonnas seda jagades, ning on maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.