Uber ja Taxify, kes on end positsioneerinud sõidujagamisteenuse pakkujana, ning Uber kitsamalt ka tehnoloogiafirmana, jäid kõrvale EASi taksohankest, kirjutab tehnoloogiaportaal geenius.ee.
- Taxify tuleb Tallinnas välja oma autodega Foto: Taxify
Nimelt jättis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) oma hiljuti välja kuulutatud taksohankest kõrvale Taxify ning Uberi, mis Taxify hinnangul tähendab, et EAS maksab lõpuks teenuse eest kolmandiku võrra rohkem, kui peaks. EASi takso- ning transfeeriteenuse hanke tingimuste järgi ei tohi seal osaleda ei Taxify ega Uber, vaid ainult tavalised taksofirmad.
Tingimuste järgi peab vedajal olema kehtiv taksoveolitsents, kõigil teenust osutavatel juhtidel peab olema taksoteenuse osutamise õigus, taksod peavad olema äratuntava välimusega, juhid korrektse välimuse ja ühtse vormiriietusega ning pakkujal elektroonilise krediitkaardi võimekus ning võimekus aktsepteerida kuponge.
EASi pressiesindaja Emilie Toomela sõnul on nad hankes lähtunud ühistranspordiseadusest, mis garanteerib teenuse ühtsed tingimused ning sätestab muu hulgas ka taksoveoloa olemasolu.
EASi teatel ei kata Uberi ja Taxify teenus kõiki nõutavaid tingimusi.
Järgneb EASi kommentaar:
"Kuna riigihanke eesmärgiks on tellida takso- ja transfeerteenust, oleme lähtunud ühistranspordiseaduse 8. peatükist, mis garanteerib teenuse ühtsed tingimused ning sätestab muu hulgas ka taksoveoloa olemasolu. Tegemist on avaliku sektori asutuste tavapraktikaga, kuna sihiks on saada ühtse kvaliteediga taksoteenust. Oleme teadlikud, et Uber ja Taxify pakuvad head teenust, kuid kahjuks ei kata hanke väljakuulutamise ajal nende teenus kõiki meile olulisi tingimusi. Praegu näiteks ei pakuta võimalust sõidukit ette tellida kindlateks kuupäevadeks ning taksofirmadel puudub ka haldusmehhanism, mis võimaldab seadistada töötajate kasutusõigusi vastavalt sõidusagedusele ja -eesmärgile."
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.