Hiiumaa meretuulepark samm rajamisele lähemal

ASi Nelja Energia tegevjuhi ja osaniku Martin Kruusi sõnul annaks tuulepark kõvasti hoogu juurde saare majandusele.  Foto: Raul Mee
Urmo Andressoo • 14 veebruar 2017

Juba kümme aastat Hiiumaa loode- ja põhjaküljele kavandatud kuni 160 tuulikuga meretuulepargi rajamine sai möödunud reedel keskkonnaekspertidelt rohelise tule.

„Valminud keskkonnamõjude hinnang annab meile kindluse, et meretuulepark rajatakse viisil, millel puuduvad olulised negatiivsed mõjud nii Hiiumaa elanikele kui ka külalistele,“ sõnas tuuleparki kavandava ASi Nelja Energia tegevjuht Martin Kruus, viidates sellele, et selja taha on jäänud mitu aastat väldanud alusuuringud, millel nüüdseks kokku pandud lõppraport põhineb.

Hiiumaa rannikust umbes 12 kilomeetri kaugusele planeeritud pargi valmimiseni on aga veel pikk tee minna. Nüüd saab taas finiši suunas astuma hakata, sõnas Kruus, kelle sõnul ootab ees lubade taotlemine ning rahastuse leidmine.

„Vahepealse kümne aasta jooksul on aga tuuleenergia meie õnneks arenenud väga õiges suunas,“ kirjeldas ta. Kui kümme aastat tagasi loodud parkides maksis MWh tuuleenergiat 150 eurot, siis tänaseks on see kukkunud 50 eurole. „Ma ei tea ühtegi energialiiki või tehnoloogiat, mis oleks viimase kümne aasta jooksul niivõrd palju efektiivsemaks muutunud,“ möönis Kruus.

ASist Nelja Energia omab 77% Norra taastuvenergiafirma Vardar tütarettevõte Vardar Eurus. Ülejäänud 23% kuulub Eesti väikeaktsionäridele, kellest tuntumad on näiteks Jüri Mõis, Hannes Tamjärv, Peeter Mänd ja Aivar Berzin.

Nelja Energia plaanitav tuulepark suudaks aastas toota 3 TWh energiat ehk viis korda rohkem, kui praegu Eesti maismaatuulepargid aastas toodavad. Energiat on kavas importima hakata Euroopa turgudele, peamiselt riikidesse, kes on hädas Euroopa Liidu kehtestatud taastuvenergiaeesmärkide täitmisega. „Riikidele, kus üldse ei olegi väga võimalik taastuvenergeetikat arendada, näiteks Prantsusmaa, Holland ja Belgia“ lisas ta.

Sihtmärk 2020

Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on riikidele tähtajaks määratud aasta 2020. See ongi Kruusi sõnul sihtmärk, mida nad sihivad – et selleks ajaks saaks klientriikidega sõlmida reaalsed koostöölepingud taastuvenergiaga kauplemiseks. „Euroopa Komisjon näeb juba praegu ette, et osa riike ei suuda 2020. aastaks seatud eesmärke täita. Liidu uus puhta energia eelnõu näeb ette, et aastatel 2021 ja 2022 peavad need riigid tegema erilisi jõupingutusi, et oma puudujääk katta,“ avas Kruus tulevaste aastate tähtsust.

Mastaapse pargi rajamiseks kuluks Kruusi sõnul üle kahe miljardi euro ning kolm aastat ehitustöid. „Finantsinvestoreid tuleb kindlasti juurde kaasata. See on selge,“ sõnas Kruus, kelle sõnul vaadatakse nii pensionifondide kui ka infrastruktuurile spetsialiseerunud investeerimisfondide suunas. Selleks, et n-ö Euroopa rongile jõuda, peaks rahakaasamine pihta hakkama Kruuse sõnul enne 2020. aastat.

„Investeeringud kajastuvad väga kõrge lisandväärtusega töökohtades. Inimeste, kes projektiga tegelevad, loodud lisandväärtus on Eesti keskmisest umbes 30 korda suurem,“ illustreeris Kruus. Ainuüksi Hiiumaa jaoks tähendaks projekt Kruuse sõnul 150 uut töökohta.

Vaata juurde Infopangast

Nelja Energia AS

Martin Kruus

MTÜ Hiiu Tuul

Oponendid alla ei vannu

Tuulepargi loojatele seisab vastu aga kohalik MTÜ Hiiu Tuul, mille esindaja Inge Taltsi sõnul kaotaks Hiiumaa tuulepargi rajamisel enda väiksuse ja rahu ning kujuneks tööstuspiirkonnaks. 28 hiidlase asutatud Hiiu Tuul on enda vaadete kaitsmiseks ette võtnud ka kohtutee Hiiu maavanema korralduse vastu kehtestada tuulepargile maakonnaplaneering. Tallinna halduskohus jättis aga mullu novembris Hiiu Tuule kaebuse rahuldamata. Mittetulundusühing ei plaani alla vanduda ning lubab kohtutee lõpuni sammuda. Oma väite kinnituseks on kaebus esitatud ka Euroopa Komisjoni.

Hetkel kuum