• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mäggi: puudus riiginaiselik kirg

    Suhtekorraldaja Janek Mäggi.Foto: Eiko Kink

    President Kersti Kaljulaidi esimene kõne oli igav, kantseliitlik ning audiitorile omaselt stampides kinni, kirjutab suhtekorraldaja Janek Mäggi presidendi aastapäevakõnest.

    Friedebert Tuglase, Ernst Enno ning Otto von Bismarcki tsiteerimine kuivust ja visiooni puudumist ei leevendanud. Presidendi eeskujud on surnud.
    Tema jutus ei olnud riiginaiselikku kirge, tahet saavutada saavutamatut, võimet olla suurem kui piiratud võimalustega amet, mille olulisus on tema ametiajal märkimisväärselt lahjenenud.
    Kõige erutavam koht kõnes oli: “Täna on riigipüha. Politsei teab – pühade ajal saavad inimesed kõige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kõige turvalisem: kodus. Nii on see jõulude ajal, jaanipäeval. Nii on see ka täna, vabariigi aastapäeval.”
    Mõtlesime sõpradega, et kelle naist me siis täna koos peksma hakkame? Kas tõesti on Eestis olukord nii hull, et vabariigi aastapäeval peab rääkima peksmisest?
    Kõne oli kolme kandva teemaga: julgeolek, e-residentsus, sh hooplemine asjaoluga, et “meie ettevõtetest 1% on juba e-residentide ettevõtted”, ning pereturvalisus.
    Väga imelik oli jutt keele- ja komberuumist. Kaljulaid on ise Eesti komberuumi võõrkeha, nagu on selgunud tema ametiaja esimeste sammudega, ning Eestiga harjumine on olnud talle selgelt valus ja piinarikas. Ta oli kõnes nõudlik: “Komberuumi kaitsmise osa peab olema ka lugupidamine teiste tavade vastu, kuid ainult piirini, kus need ei hakka meie komberuumi ahistama.”
    Õnneks eile ja täna tegi president päris palju selleks, et ka ise Eesti komberuumist lugu pidada: käis Konstantin Pätsi haual ning ka kirikus, kus teenisid peaaegu kõigi Eesti kirikute vaimulikud. Sõna „komberuum“, mida Kaljulaid korduvalt kasutas, tundub mulle siiski suhteliselt jube. Nagu ka sõnad “keeleruum” ja “e-eestlane”. Kõne ei näidanud Eesti mõtteloo tundmist, vaid selle mittetundmist.
    President oli ka noomiv, isegi ähvardav: “Ärge valige inimesi, kes koduvägivalla teemal suudavad genereerida vaid mõne labase nalja. Ärge naerge ja ärge valige.”
    Kõige rohkem meeldis mulle mõte: “Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie.” Ma tahan, et meil oleks rohkem eestlasi. Päris eestlasi. Ja et meie president tunnustaks meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta pidada end eestlaseks ja saame teha ka meie.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.