USA välisminister: sõjategevus Põhja-Koreaga on variandina laual

Eile oli Tillerson Põhja-Koreas, kus ta teatas, et USA „strateegilise kannatlikkuse“ poliitika Põhja-Koreaga on läbi.

Lõuna-Koreas kõneles Tillerson lühidalt, pärast kahe Korea vahelise demilitariseeritud tsooni külastamist. Küsimusele, kas sõjaline tegevus on võimalik, vastas välisminister, et kindlasti ei taheta, et olukord nii kaugele läheks. Kuid ta lisas: "Kui nad suurendavad oma relvaprogrammi ohtu sellise tasemeni, mis meie hinnangul vajab reageerimist, siis on see variant laual."

Washington Posti andmetel ütles Rex Tillerson eile, et 20 aasta pikkused püüdlused veenda Põhja-Koread tuumaprogrammist loobuma on läbi kukkunud ning ta tegi visiidi Aasiasse, et vahetada mõtteid uue lahenduse üle.

Vahetult pärast Tillersoni teadaannet korraldas Põhja-Korea esindus Pekingis erakorralise pressikonverentsi ning süüdistas tuumasõjas USAd, kinnitades, et Põhja-Korea tuumakatsetuste programm on mõeldud ainult enesekaitseks.

Kahe riigi suhted on uues madalpunktis.

Üks võimalikke stsenaariume, mis nüüd käiku lastakse, võib olla Lõuna-Korea olemasolevate rakettide mahu suurendamine või siis Jaapanile ründerakettide pakkumine, kirjutab Washington Post. Jaapani kaitseminister ütles hiljuti parlamendis, et ei välista „esimest lööki“ – see on suur muutus Jaapanis alates teisest maailmasõjast valitsevas patsifistlikust suhtumisest.

Ühe variandina näevad USA analüütikud ka näiteks „iseäranis provokatiivset sammuna“ Lõuna-Koreas asuvatesse USA baasidesse tuumarelvade viimist.

WP andmetel on Põhja-Korea alates 2002. aastast aina rohkem raketi- ja tuumakatsetusi teinud. Alates president Trumpi ametisseastumisest on katsetused sagenenud. Viimane suurem raketikatsetus toimus märtsis ning ekspertide hinnangul oli see mõeldud harjutusena, mille sihtpunktiks olid Jaapanis asuvad USA sõjaväebaasid. Neljast raketist kolm maandusid Jaapani majandustsooni vetes.

USA senati välissuhete komitee esindaja Senaator Bob Corker ütles veebruaris, et USA-l on seoses Põhja-Koreaga kolm võimalust: „proaktiivne režiimimuutus“ Kimi võimult tõukamiseks, sanktsioonid ja teised „veenvad meetodid“ või siis sõjaline kooperatsioon Jaapani ja Lõuna-Koreaga, mis võiksid sisaldada „ennetavaid lööke“ raketibaasidele.