Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pidur peal: kümne asemel vaid kaks uut tervisekeskust

    Mustamäe tervisekeskuse nurgakivi panekul osalesid nii haigla juhtkond, Tallinna linnapea kt Taavi Aas (keskel) kui ka rentnike esindajad, kes tulevikus perearstikeskusega majja kolivad. Foto: LTKH

    Erinevatel põhjustel lükkub edasi paljude tervisekeskuste valmimine ning mõni piirkond on siiani üldse tervisekeskuseta, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.

    Naistepäeval sai punkti rahataotlemise esimene voor esmatasandi tervisekeskuste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Esialgsetel andmetel on lubanud projekti tänavu valmis saada kaks asutust: Lääne-Tallinna Keskhaigla, mis ehitab juba vana polikliiniku asemele Mustamäele uut, ning Viru haigla, mis rajab tervisekeskuse Tapale. Veel mullu sügisel lootis tänavu uksed avada kümme projekti.
    Suured plaanid
    Kokku taotlesid kohalikud omavalitsused, haiglad ja ettevõtted rahandusministeeriumilt toetust 56 esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Kogusumma oli 58,4 miljonit eurot, seega umbes miljon eurot asutuse kohta.
    Rahandusministeeriumi välisvahendite rakendamise osakonna juhataja asetäitja Siiri Saarmäe sõnul oli taotlusest loobujaid kolm – Tallinna lastehaigla, Saarde vallavalitsus Saaremaal ja Hiiumaa haigla. “Üle jääva raha kohta otsustab sotsiaalministeerium, kuidas see jagatakse teises voorus,” ütles Saarmäe.
    Viru haiglalt kaks tervisekeskust
    Viru haigla juhatuse esimees Rannar Vassiljev ütles, et Viru haiglal on plaan rajada kaks tervisekeskust, üks Tapale ja teine Loksale. “Esimese osas on riigihange lõppenud ning ehituspartneriks valitud Megaron-E, kes juba lähipäevil tööga alustab,” ütles Vassiljev märtsi alguses. Tapa tervisekeskus peaks valmima hiljemalt novembris ja 1,77 miljonit erurot maksvas tervisekeskuses saavad uued ruumid neli perearsti, kaheksa pereõde, ämmaemand, hambarstid, koduõde, füsioterapeut, apteek ja eriarstid. Lisaks mahuvad uude majja labor ja röntgen. Kokku hakkab tervisekeskusel pinda olema 1375 ruutmeetrit.
    “Patsient võidab nii mugavusest kui ka sünergiast,” kinnitas Vassiljev. Loksa tervisekeskus on Viru haiglal veel projekteerimisjärgus, ehitustöödega loodetakse alustada suvel ja lõpetada järgmise aasta alguses. “Keskus on mõeldud kolmele perearstile ning kuuele pereõele, aga ka hambaarstidele, günekoloogile, ämmaemandale, koduõele ja füsioterapeudile. Samuti leiab hoones uued ruumid meie “tütre”, Karell Kiirabi, Loksa brigaad,” ütles Vassiljev.
    Mustamäelastele uus polikliinik
    Juba mõnda aega käib ehitus Mustamäe tervisekeskuses, kus nurgakivi asetati 20. jaanuaril. Praeguse plaani järgi hakkavad Mustamäe tervisekeskuses eriarstidest vastuvõtte tegema kirurg, vasoloog, LOR-arst, ortopeed, reumatoloog, gastroenteroloog, psühhiaatrid, günekoloogid, taastusarstid, neuroloog, pulmonoloog, dermatoveneroloog, kardioloog, radioloogid (ka sonograafia-arst) ja hambaarstid, loetles Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba. Lisaks on planeeritud, et uues majas hakkavad vastuvõtte tegema 27 nimistuga perearsti.
    Mustamäe tervisekeskus tuleb neljakorruseline. Hoones on netopinda 5395 ruutmeetrit. Maja valmimine on planeeritud 2017. aasta lõppu, kuid uksed avab uus tervisekeskus ilmselt 2018. aasta algul.
    Ka Suba hindas tervisekeskuse suureks väärtuseks asjaolu, et patsient saab kõik kätte ühest kohast. “Uue keskuse üks tugevusi on see, et hoones asuvad tööle paljude erialade spetsialistid. Kuna lisaks neile hakkavad keskuses tööle ka perearstid ja valitud tugiteenused (nt labor, apteek, ortopeediliste vahendite kauplus), saab patsient tervisemure korral loodetavasti ühest kohast kätte kogu vajaliku ambulatoorse tervishoiuteenuse,” hindas Suba.
    Mitme maja valmimine lükkub
    Algselt pidi sellel aastal valmima ka Järvamaa haigla rajatav tervisekeskus. “Tegeleme alles detailplaneeringuga. Objekti valmimine on planeeritud aastasse 2019,” ütles Järvamaa haigla juhatuse esimees Andres Müürsepp.
    Edasi lükkus ka Jõhvis tervisekeskust rajava Corrigo OÜ projekt, mille maksumus on 1,9 miljonit eurot. ”Seoses üldise ajalise nihkumisega nihkus ka meie projekti aeg aasta võrra edasi,” ütles Corrigo juht Tiiu Sepp. See firma sai jaanuaris viimasel hetkel kaasrahastuse otsuse Jõhvi vallavolikogult, muidu oleks keskuse rajamine küsimärgi all olnud.
    Riigi esindajad soovivad, et 2018. aastaks oleks valminud vähemalt 15 tervisekeskust. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Külli Kraner selgitas, et see on vajalik 6% eurorahade tulemusreservi jaoks.
    “Kõigi Eestile eraldatud struktuurivahendite mahust on 2014–2020. aastateks reaalsetele meetmetele planeeritud 94% rahast. Ülejäänud 6% on jäetud kohustuslikku tulemusreservi,” selgitas ta. Seda saab kasutada tulemusraamistikku kuuluvate väljundnäitajate vahe-eesmärkide saavutamise järel 2018. aasta lõpu seisuga 2019. aastal. Kui vahe-eesmärke ei ole saavutatud, ei saa prioriteetne suund seda 6% reservi kasutada. Samas on võimalik see summa suunata teistesse prioriteetsesse suundadesse. Tervisekeskuste meetme vahe-eesmärk ongi 15 keskuse valmimine.
    Osa piirkondi on aga siiani tervisekeskuseta ja jääb sügisel algavasse teise vooru. Need on Hiiumaa, Võrumaa ja Jõgevamaa. Näiteks Võru linnavalitsus loobus eelmisel aastal tervisekeskuse raha taotlusest. Võru jaoks on reservis 1,33 miljonit eurot, et ehitada kümme perearstipraksist mahutav keskus.
    Lisaks Võrule jättis suurematest keskustest mullu arstikeskuse jaoks raha küsimata Jõgeva ja Maardu linn ning Vändra alev. Hiiumaa loobus poole pealt.
    Sügisel tuleb taotluste teine voor
    Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba praegu perearstid töötavad. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavale toetusele lisandub taotlejate omafinantseering.Kavas on luua või kaasajastada esmatasandi tervisekeskused, kuhu on põhiteenustena koondunud perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused. Uued tervisekeskused vastavad paremini vananeva rahvastiku vajadustele, kus rohkem tähelepanu pööratakse krooniliste haiguste jälgimisele.Toetus läheb Abja-Paluoja, Alatskivi, Antsla, Elva, Haapsalu, Jõhvi, Jüri, Kadrina, Kehra, Keila, Kiviõli, Koeru, Kohila, Kohtla-Järve, Kose, Kuressaare, Laagri, Lihula, Loksa, Mustvee, Märjamaa, Narva, Otepää, Paide, Põltsamaa, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Räpina, Saku, Saue, Sillamäe, Suure-Jaani, Tabasalu, Tallinna, Tapa, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Väike-Maarja tervisekeskustesse.Valitsuse kinnitatud investeeringute kava alusel esitatud esmatasandi tervisekeskuste rajamise ja renoveerimise toetuse taotlusi menetleb ja hindab rakendusüksusena rahandusministeerium, tehes ka rahastamisotsused.Valitsuse tööplaanis on eesmärk uuendada järgneva taotlusvooru tarbeks toetuse andmise tingimusi tänavu septembriks. Teine taotlusvoor kuulutatakse välja pärast seda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.