Mirjam Esperk • 21 märts 2017

Pidur peal: kümne asemel vaid kaks uut tervisekeskust

Mustamäe tervisekeskuse nurgakivi panekul osalesid nii haigla juhtkond, Tallinna linnapea kt Taavi Aas (keskel) kui ka rentnike esindajad, kes tulevikus perearstikeskusega majja kolivad.   Foto: LTKH

Erinevatel põhjustel lükkub edasi paljude tervisekeskuste valmimine ning mõni piirkond on siiani üldse tervisekeskuseta, kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.

Naistepäeval sai punkti rahataotlemise esimene voor esmatasandi tervisekeskuste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Esialgsetel andmetel on lubanud projekti tänavu valmis saada kaks asutust: Lääne-Tallinna Keskhaigla, mis ehitab juba vana polikliiniku asemele Mustamäele uut, ning Viru haigla, mis rajab tervisekeskuse Tapale. Veel mullu sügisel lootis tänavu uksed avada kümme projekti.

Suured plaanid

Kokku taotlesid kohalikud omavalitsused, haiglad ja ettevõtted rahandusministeeriumilt toetust 56 esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Kogusumma oli 58,4 miljonit eurot, seega umbes miljon eurot asutuse kohta.

Rahandusministeeriumi välisvahendite rakendamise osakonna juhataja asetäitja Siiri Saarmäe sõnul oli taotlusest loobujaid kolm – Tallinna lastehaigla, Saarde vallavalitsus Saaremaal ja Hiiumaa haigla. “Üle jääva raha kohta otsustab sotsiaalministeerium, kuidas see jagatakse teises voorus,” ütles Saarmäe.

Viru haiglalt kaks tervisekeskust

Viru haigla juhatuse esimees Rannar Vassiljev ütles, et Viru haiglal on plaan rajada kaks tervisekeskust, üks Tapale ja teine Loksale. “Esimese osas on riigihange lõppenud ning ehituspartneriks valitud Megaron-E, kes juba lähipäevil tööga alustab,” ütles Vassiljev märtsi alguses. Tapa tervisekeskus peaks valmima hiljemalt novembris ja 1,77 miljonit erurot maksvas tervisekeskuses saavad uued ruumid neli perearsti, kaheksa pereõde, ämmaemand, hambarstid, koduõde, füsioterapeut, apteek ja eriarstid. Lisaks mahuvad uude majja labor ja röntgen. Kokku hakkab tervisekeskusel pinda olema 1375 ruutmeetrit.

“Patsient võidab nii mugavusest kui ka sünergiast,” kinnitas Vassiljev. Loksa tervisekeskus on Viru haiglal veel projekteerimisjärgus, ehitustöödega loodetakse alustada suvel ja lõpetada järgmise aasta alguses. “Keskus on mõeldud kolmele perearstile ning kuuele pereõele, aga ka hambaarstidele, günekoloogile, ämmaemandale, koduõele ja füsioterapeudile. Samuti leiab hoones uued ruumid meie “tütre”, Karell Kiirabi, Loksa brigaad,” ütles Vassiljev.

Mustamäelastele uus polikliinik

Juba mõnda aega käib ehitus Mustamäe tervisekeskuses, kus nurgakivi asetati 20. jaanuaril. Praeguse plaani järgi hakkavad Mustamäe tervisekeskuses eriarstidest vastuvõtte tegema kirurg, vasoloog, LOR-arst, ortopeed, reumatoloog, gastroenteroloog, psühhiaatrid, günekoloogid, taastusarstid, neuroloog, pulmonoloog, dermatoveneroloog, kardioloog, radioloogid (ka sonograafia-arst) ja hambaarstid, loetles Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba. Lisaks on planeeritud, et uues majas hakkavad vastuvõtte tegema 27 nimistuga perearsti.

Mustamäe tervisekeskus tuleb neljakorruseline. Hoones on netopinda 5395 ruutmeetrit. Maja valmimine on planeeritud 2017. aasta lõppu, kuid uksed avab uus tervisekeskus ilmselt 2018. aasta algul.

Ka Suba hindas tervisekeskuse suureks väärtuseks asjaolu, et patsient saab kõik kätte ühest kohast. “Uue keskuse üks tugevusi on see, et hoones asuvad tööle paljude erialade spetsialistid. Kuna lisaks neile hakkavad keskuses tööle ka perearstid ja valitud tugiteenused (nt labor, apteek, ortopeediliste vahendite kauplus), saab patsient tervisemure korral loodetavasti ühest kohast kätte kogu vajaliku ambulatoorse tervishoiuteenuse,” hindas Suba.

Mitme maja valmimine lükkub

Algselt pidi sellel aastal valmima ka Järvamaa haigla rajatav tervisekeskus. “Tegeleme alles detailplaneeringuga. Objekti valmimine on planeeritud aastasse 2019,” ütles Järvamaa haigla juhatuse esimees Andres Müürsepp.

Edasi lükkus ka Jõhvis tervisekeskust rajava Corrigo OÜ projekt, mille maksumus on 1,9 miljonit eurot. ”Seoses üldise ajalise nihkumisega nihkus ka meie projekti aeg aasta võrra edasi,” ütles Corrigo juht Tiiu Sepp. See firma sai jaanuaris viimasel hetkel kaasrahastuse otsuse Jõhvi vallavolikogult, muidu oleks keskuse rajamine küsimärgi all olnud.

Riigi esindajad soovivad, et 2018. aastaks oleks valminud vähemalt 15 tervisekeskust. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Külli Kraner selgitas, et see on vajalik 6% eurorahade tulemusreservi jaoks.

“Kõigi Eestile eraldatud struktuurivahendite mahust on 2014–2020. aastateks reaalsetele meetmetele planeeritud 94% rahast. Ülejäänud 6% on jäetud kohustuslikku tulemusreservi,” selgitas ta. Seda saab kasutada tulemusraamistikku kuuluvate väljundnäitajate vahe-eesmärkide saavutamise järel 2018. aasta lõpu seisuga 2019. aastal. Kui vahe-eesmärke ei ole saavutatud, ei saa prioriteetne suund seda 6% reservi kasutada. Samas on võimalik see summa suunata teistesse prioriteetsesse suundadesse. Tervisekeskuste meetme vahe-eesmärk ongi 15 keskuse valmimine.

Osa piirkondi on aga siiani tervisekeskuseta ja jääb sügisel algavasse teise vooru. Need on Hiiumaa, Võrumaa ja Jõgevamaa. Näiteks Võru linnavalitsus loobus eelmisel aastal tervisekeskuse raha taotlusest. Võru jaoks on reservis 1,33 miljonit eurot, et ehitada kümme perearstipraksist mahutav keskus.

Lisaks Võrule jättis suurematest keskustest mullu arstikeskuse jaoks raha küsimata Jõgeva ja Maardu linn ning Vändra alev. Hiiumaa loobus poole pealt.

Sügisel tuleb taotluste teine voor

Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba praegu perearstid töötavad. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavale toetusele lisandub taotlejate omafinantseering.Kavas on luua või kaasajastada esmatasandi tervisekeskused, kuhu on põhiteenustena koondunud perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused. Uued tervisekeskused vastavad paremini vananeva rahvastiku vajadustele, kus rohkem tähelepanu pööratakse krooniliste haiguste jälgimisele.Toetus läheb Abja-Paluoja, Alatskivi, Antsla, Elva, Haapsalu, Jõhvi, Jüri, Kadrina, Kehra, Keila, Kiviõli, Koeru, Kohila, Kohtla-Järve, Kose, Kuressaare, Laagri, Lihula, Loksa, Mustvee, Märjamaa, Narva, Otepää, Paide, Põltsamaa, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Räpina, Saku, Saue, Sillamäe, Suure-Jaani, Tabasalu, Tallinna, Tapa, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Väike-Maarja tervisekeskustesse.Valitsuse kinnitatud investeeringute kava alusel esitatud esmatasandi tervisekeskuste rajamise ja renoveerimise toetuse taotlusi menetleb ja hindab rakendusüksusena rahandusministeerium, tehes ka rahastamisotsused.Valitsuse tööplaanis on eesmärk uuendada järgneva taotlusvooru tarbeks toetuse andmise tingimusi tänavu septembriks. Teine taotlusvoor kuulutatakse välja pärast seda.

Hetkel kuum