Keskpankade poliitika on suurendanud Eesti Panga riske

Keskpanga nõukogu esimehe Mart Laari sõnul on nõukogu võtnud pikaajaliseks eesmärgiks luua piisavalt reserve, et probleemide korral saaks keskpank hakkama riigi abita. “Euroala keskpankade viimaste aastate lõtv rahapoliitika, mille raames on suures mahus kokku ostetud erinevaid varasid, on märgatavalt suurendanud finantsriske Eesti Panga jaoks,” ütles Laar.

Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade seas üks madalaimaid. Võrdlus teiste euroala keskpankadega on oluline, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel euroalal vaadatakse euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga kui terviku kapitali ja riskide suhet.

Seetõttu võttis Eesti Panga nõukogu 2012. aastal pikaajaliseks sihiks kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. Selle aasta seisuga tähendab see vajadust tõsta kapitali taset praeguselt 437 miljoni euro tasemelt 1,4 miljardi euroni. Euroala keskpankade rahapoliitika eesmärgil ostetud varadest on 3 miljardit eurot Eesti Panga osa.

Eesti Pank sai mullu euroala keskpankade ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 30,5 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 26,9 miljonit eurot. Eesti Pank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 8 miljonit eurot, aasta varem teenis keskpank 23 miljonit. Eesti Panga põhitegevuskulud olid eelmisel aastal 17,7 miljonit eurot, kasvades aastaga 0,7 miljoni euro võrra.

Eesti Panga puhastulu kasvatas 15,5 miljoni euro võrra see, et kolmandik seni tagastamata kroonide väärtusest kanti keskpanga erakorraliseks tuluks. Tegemist on raamatupidamisliku arvestusega, mis kuidagi ei mõjuta krooni sularaha vahetamist eurodeks. Eesti Pank vahetab kõik Eesti kroonid eurodeks ilma piiranguteta ja ilma teenustasuta ning teeb seda igavesti. Keskpank hindas 2016. aastal, kui palju seni veel inimeste käes olevatest kroonidest jõuavad tõenäoliselt tagasi Eesti Panka. Eesti kroon on inimeste jaoks olnud rahvusliku sümbolina väga tähtis, mistõttu nii münte kui ka pangatähti jäetakse mälestuseks. Lisaks on osa rahatähti aja jooksul hävinenud. 2016. aasta lõpu seisuga oli kroone veel tagastamata rohkem kui 45 miljoni euro väärtuses. Analüüsi põhjal on väga tõenäoline, et vähemalt kolmandikku rahvusvaluutast ei vahetata kunagi eurode vastu. Seda arvestades kandis Eesti Pank kolmandiku tagastamata kroonide väärtusest ehk 15,5 miljonit eurot keskpanga erakorraliseks tuluks.

Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 7,5 miljoni euro väärtuses, aasta varem oli riskieraldise suuruseks 4 miljonit eurot. Viie aastaga on Eesti Pank kogunud riskieraldistena kokku 37,5 miljonit eurot. Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu, lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.