Märt Belkin • 5. aprill 2017 kell 7:45

Riigieelarvesse võib tulla ajutine puudujääk

Rahandusminister Sven Sester sügisel riigieelarve hääletusel riigikogus.  Foto: Andras Kralla

Valitsus saab tulevikus riigieelarve ajutiselt miinusesse lasta, kui varasematel aastatel on eelarve ülejäägis olnud.

Valitsus toetas ettepanekut jälgida riigieelarve struktuurset tasakaalu edaspidi pikema perioodi keskmisena. Rahandusministeerium hakkab nüüd selle kohta eelnõud välja töötama ning plaani jõustumiseks peab selle kinnitama riigikogu.

Rahandusminister Sven Sester rääkis intervjuus Äripäevale, et praegu näeb seadus küll ette, et kui riigieelarve jääb miinusesse, tuleb see järgnevatel aastatel katta ülejäägiga. Kui mõnel aastal jääb aga raha üle, ei saa seda järgmisel aastal kasutada. Ministri sõnul jahutab säärane olukord majandust.

Endine rahandusminister ja praegune opositsioonipoliitik Jürgen Ligi suhtus sotsiaalmeedias kavasse kriitiliselt ja märkis, et struktuurne miinus tähendab sisuliselt üle jõu kulutamist. "Sesteri loba liigsest jahutamisest on küüniline, sest kütmist on loogiline teha nominaalse, mitte struktuurse miinusega," rääkis Ligi. 

Piiriks pool protsenti SKPst

Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääkidest investeeringuteks kuni 0,5% SKPst aastas, et majandust elavdada. Samas jääb kehtima põhimõte, et kui eelarve juhtub olema miinuses, tuleb see katta järgnevatel aastatel ülejäägiga, teatas ministeerium.

Struktuurse tasakaalu käsitlemine mitme aasta keskmisena tagab riigile paindlikkuse, rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu. Näiteks liikus 40 miljonit eurot eesistumisega seotud kulusid, kuna aeg nihkus. Kirsipuu tõi välja, et sellises olukorras on seni tulnud ühel aastal 40 miljonit eurot mujalt kärpida, et tasakaal säilitada.

"Kui tekib ülejääk, siis ei pea hulluks minema eelarvepoliitiliste otsustega ja kärpima ebamõistlikult," rääkis Kirsipuu. Tema sõnul pole sisuliselt vahet, kas olla kaks aastat järjest tasakaalus või saavutada tasakaal kahe aasta keskmisena. "Vahe on ainult ajastuses," rääkis ta. "Rahavoogude mõttes on kõik null."

Ministeeriumi hinnangul on uus plaan Euroopa eelarvereeglitega kooskõlas ning kriisi puhuks hoiab riik ikka piisavat reservi. Kui riigikogu muudatused vastu võtab, saaks juba 2018. aasta eelarves kasutada uut tasakaalureeglit.

Varasematel aastatel on struktuurne ülejääk olnud üsna märkimisväärne, nii et kui reegel jõustub, saaks riik eelarve soovi korral maksimaalses määras ehk 0,5% SKPst miinusesse lasta nii 2018. kui 2019. aastal. Pole veel selge, kas valitsus seda ka teha soovib, kuna eelarvekõnelused alles käivad.

Järgmised riigikogu valimised toimuvad 2019. aasta kevadel. Ajutise puudujäägi võimaldamine oli poliitiline kokkulepe, mille uus võimuliit kirjutas mullu novembris koalitsioonilepingusse. "Ei saa öelda, et see ministeeriumis tekkis," ütles Kirsipuu.

Eelarve koostamine nelja-aastaseks

Lisaks leppis valitsus kokku, et edaspidi tuleb riigieelarvesse nelja aasta perspektiiv – kui seni on kevadel tehtud nelja aasta eelarvestrateegia ning sügisel eelarve, siis edaspidi käib enamik poliitilisi kõnelusi kevadel ning eelarvestrateegiast saab sisuliselt eelarve seletuskiri.

Tulevikuperspektiiviga eelarve kinnitab riigikogu siiski sügisel ning kui makromajanduslikus olukorras on vahepeal olulisi muutusi tekkinud, peab valitsus kevadel otsustatu enne seda üle vaatama. Üldjuhul peaks rahandusministeeriumi hinnangul aga valitsuse sisebürokraatia vähenema.

Muutub ka eelarve sisemine loogika. Kui seni on kulutused välja toodud peaasjalikult ministeeriumite valitsemisalade kaupa, siis edaspidi on aluseks tehebused. See tähendab, et riigikogu eraldab eelarves raha valdkondadele ja programmidele.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Karl-Erik Tender tõi näiteks riigi liiklusohutuse programmi, mille raames teeb koostööd mitu ministeeriumit. Riigikogu näeks vastu võetud eelarvega ette teatud summa just programmile. Selle, kui palju raha saaks näiteks sise- või justiitsministeerium, otsustaks hiljem valitsus.

 

Hetkel kuum