Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansipi ja Rõivase puudujääk

    Endised Reformierakonna peaministreid Taavi Rõivas ja Andrus Ansip.Foto: Eiko Kink, Äripäev

    Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi plaan lubada riigieelarvesse ajutist miinust nimetatakse murranguliseks. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis on pilt segasem, sest Eesti riigieelarve pole kunagi olnud ka kivisse raiutud ning on olnud nii nominaalses kui ka struktuurses puudujäägis.

    Mis toimub?
    Eile sai avalikuks rohe-puna-sinise valitsuse soov tulevikus riigieelarve ajutiselt kuni 0,5 protsendiga miinusesse lasta, kui varasematel aastatel on eelarve ülejäägis olnud. Teisisõnu hakataks riigieelarve struktuurset tasakaalu arvestama edaspidi pikema perioodi keskmisena.
    Struktuurne positsioon peaks näitama seda, missugune on eelarve majandustsükli kontekstis ja seda ilma ühekordsete mõjudeta. Struktuurse puudujäägiga eelarveid pole aga varem tehtud, sest seadus seda ei luba. Küll aga on olnud eelarve struktuurses puudujäägis (vt graafik).
    Viimase kümne aasta jooksul on puudujäägiga eelarve olnud või plaanitud ka varasemate valitsuste poolt, olgu nende eesotsas Andrus Ansip või Taavi Rõivas. Tõsi, erandiks võib lugeda aastaid 2007-2009, mil Eestigi langes sügavasse majanduskriisi ning puudujääk oli vältimatu. Kuid Ansipi valitsuse juhtimisel on Eesti eelarve olnud puudujäägis ka näiteks aastatel 2012-2013 nii nominaalselt kui ka struktuurselt. Enamgi, eelarve tasakaalu tagamiseks liidendati just sel perioodil ka töötukassa reservid, mis kasvavad pidurdamatult tänaseni ja tasakaalustavad eelarvet.
    Kuigi Taavi Rõivase valitsususte ajal riigieelarve aasta lõpus kunagi puudujääki ei vajunud, plaaniti seda nominaalse puudujäägiga korduvalt. Näiteks 2015 plaaniti nominaalselt puudujäägiks 0,5% ja 2016. aastal 0,1%. Tänu oluliselt paranenud maksulaekumistele suudeti puudujääki vältida. Tõsi, struktuurselt oli prognoosis vastavalt 0,6- ja 0,8protsendine ülejääk, nagu seadus ette näeb.
    Praegust muudatust käsitleb valitsus raamatupidamisreeglite muutusena. Rahandusminister Sven Sesteri selgitusel näeb kehtiv seadus ette, et kui riigieelarve jääb miinusesse, tuleb see järgnevatel aastatel katta ülejäägiga. Küll aga pole võimalik käituda vastupidi ehk ühe aasta ülejäägiga katta järgmise aasta puudujääki.
    Muudatuse taga on soov lisada eelarvesse rohkem paindlikust, mille tõi välja rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu. Ta tõi näite, et 40 miljonit eurot eesistumisega seotud kulusid tuli nihutada, kuna eesistumine nihkus pool aastat varasemaks. Sellises olukorras on seni tulnud ühel aastal 40 miljonit eurot mujalt kärpida, et tasakaal säilitada. Tulevikus seda teha vaja pole.
    Ka olukordi, kus valitsus on kulutusi tõstnud ühelt aastalt teisele, on olnud varem. Näiteks tegi nii Taavi Rõivase valitsus, kui kandis 2016. aasta ressursitasude vähendamise kriisis põlevkivitööstustele ka tagantjärgi 2015. aastasse, mis tähendab muuhulgas, et 2016. aastasse ei tekkinud lisakulusid, mille arvel oleks pidanud teisi tegevusi kärpima.
    Jüri Ratase valitsuse plaan on sattunud oodatult nii opositsiooni ehk peamiselt Reformierakonna kui ka Eesti Panga kriitika alla, kelle arvates ei peaks valitsus kulutama üle jõu ning seda eriti pikaajalisest ja süstemaatiliselt.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.