Valitsus kiitis heaks pakendiaktsiisi süsteemi muutmise

Eelnõu eesmärk on vähendada turule toodavate pakendite koguseid ja suunata tootjaid ning maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendit. Lisaks on eelnõu eesmärk muuta maksuhaldus läbipaistvamaks, andmed täpsemaks ja usaldusväärsemaks ning maksuobjekt kontrollitavaks.

Ettevõtjad on pikalt seisnud muudatuste vastu, väites, et pakendi turule toomise aktsiis ei täida oma peamist eesmärki ehk ei aita vähendada turule toodavate pakendite kogust.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles, et praeguse seaduse kohaselt on pakendiaktsiisi fookus suunatud tagajärgedele ehk pakendite taaskasutamisele, mitte aga probleemi ehk pakendimassi vähendamisele, sealhulgas ülepakendamise vähendamisele. Praegu kehtival pakendiaktsiisi seadusel on tema sõnul pigem keskkonda reguleeriv eesmärk, mille täitmise kvaliteeti ei saa aga pidada rahuldavaks.

„Pakendiaktsiisi fiskaalne eesmärk ehk riigieelarvesse tulu toomine sisuliselt puudub,“ ütles Uusküla.

Ta juhtis tähelepanu, et aastail 2010–2014 on turule toodud pakendite kogus kasvanud 40%. 2014. aastal tarbiti Eestis inimese kohta 170 kg pakendit aastas. „Selle järgi oleme pakendi tarbimise poolest Euroopa Liidus kuuendal kohal. Ehk Eestis tarbitakse pakendit tunduvalt enam, kui seda võiks arvata ostujõu ning teiste tarbimisnäitajate võrdluses.“

Peale selle on kehtivas regulatsioonis puudused, mis on seotud pakendite turule toomise üle arvestuse pidamisega, muu hulgas maksukohustuse tekkimise ja sellest vabastamisega, pakendi taaskasutamise korrektse kajastamise ja aruandlusega ning osaliselt puudulikust aruandlusest ja maksuhalduse läbipaistmatusest tingitud ebaefektiivse järelevalvega. Riik kulutab pakendiaktsiisi haldamisele kahe suurusjärgu võrra suurema summa kui keskmiselt.

Pakendiaktsiis rakenduks eelnõu kohaselt pakendiettevõttele pakendatud kauba pakendi Eestis turule laskmisel, teisest liikmesriigist soetamisel ja importimisel kui seda müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võetakse omatarbeks kasutusse. Kaubaeksporti muudatus ei puuduta ja Eesti eksportiva tööstuse konkurentsivõime säilib. Jätkuvalt kehtib aktsiis juhul, kui ei täideta Eestis turule lastud pakendi taaskasutamise kohustusi.

Eelnõuga muudetakse turule toodud pakendi andmete esitamise korda. Pakendiettevõtjad esitavad turule toodud pakendi kohta andmed pakendiregistrile, kus need on kättesaadavad maksu- ja tolliametile ning taaskasutusorganisatsioonidele. Pakendiettevõtja ei esita enam turule toodud pakendi kohta andmeid otse taaskasutusorganisatsioonile.

Deklareerimise lihtsustamiseks hakkab pakendiregistri ja e-maksuameti andmete vahetus toimuma X-tee kaudu. Luuakse võimalus, et ettevõtja ei pea maksu- ja tolliametile eraldi pakendiaktsiisi deklaratsiooni esitama, vaid maksuhaldur saab andmed keskkonnaagentuuri hallatavast pakendiregistrist, mille alusel luuakse eeltäidetud aktsiisideklaratsioon. Maksude maksmine muutub lihtsamaks.

Uuendusena jääb keskkonnasõbralikkuse edendamiseks aktsiisi alt välja ökomärgisega kaubapakend. Välja jääb ka korduskasutuspakend.

Seadusemuudatuste tegemisel on lähtutud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus uuringust “Pakendi maksustamise analüüs pakendi olelusringi hindamise põhjal“, mis tõi välja praeguse süsteemi puudused, pakkus välja lahendused ning analüüsis võimalikke mõjusid.

Prognoosi kohaselt on pakendiaktsiisi eelarvemõju 2018. aastal umbes 15 miljonit eurot.

Seadusemuudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018.