Euroopa Komisjon: Eesti majanduskasv kiireneb

Foto: Raul Mee
Sirje Rank • 11. mai 2017 kell 8:44

Euroopa Komisjoni täna avaldatud kevadise majandusprognoosi järgi kiireneb Eesti majanduskasv läinud aasta 1,6 protsendilt sel aastal 2,3%-le ja tuleval aastal 2,8%-le.

Kasvu vedur on ikka veel siseturu nõudlus, kuid eratarbimise kõrval on kasvav osa ettevõtete investeeringutel. Tänu tugevale nõudlusele Eesti peamistel eksporditurgudel jätkub ka ekspordi kasv.

Ettevõtete käibed ja kasumid kasvavad, tootlikkuse kasv jõuab palkade kasvule järele ja nii on ettevõtted jälle võimelised investeerima. Ka avaliku sektori investeeringud kasvavad. Muu hulgas sellest, et käivitub mitu eurorahaga finantseeritud projekti. Nafta hinna tõus maailmaturul toetab Eesti põlevkivitööstuse ja sellega seotud tegevusalade toibumist.

Palgakasv jääb kiireks, kuid reaalpalga kasv aeglustub tänavu. Peamiselt on selle põhjus inflatsiooni kiirenemine ja maksutõusud. See piirab eratarbimise kasvu. Ka erasektori investeeringud kinnisvarasse võtavad hoogu maha. Eratarbimine elavneb aga taas 2018. aastal, kui madalama palga saajate maksukiil väheneb.

Kasvavad nii hõive kui ka tööpuudus

Eesti tööealine elanikkond küll väheneb, kuid tööjõu pakkumine kasvab. Kõrgemad palgad ja pensioniõigusliku ea tõus on tõstnud hõive määra ajalooliselt kõrgeimale tasemele ja see tõus jätkub. Tööjõu pakkumist suurendab rändetrendide pöördumine ja puuetega inimeste tööturule aitamine. Komisjon prognoosib neist mõjudest tööpuuduse kasvu läinud aasta 6,8 protsendilt tulevaks aastaks umbes 8,6%-le. Palgatõus jätkub sel ja tuleval aastal 5% tempos.

Inflatsioon kiirenes Eestis aasta alguses enam kui 3%-le, saades hoogu eelkõige kütuse ja toidukaupade hinna tõusust maailmaturul. Eesti valitsuse kehtestatud maksutõusude mõju inflatsioonile on sel ja tuleval aastal ca üks protsendipunkti. Tänavu kiireneb inflatsioon 3,3%-le, et tuleval aastal aeglustuda 2,9%-le.

Ekspansiivne eelarvepoliitika

Riigirahanduse kohta nendib komisjon, et tänavu läheb riigieelarve 0,3% ulatuses SKPst defitsiiti läinud aasta sama suure ülejäägi kõrval. Oluliselt kasvavad avaliku sektori investeeringud. 2018. aastal plaanib valitsus eelarvepoliitikat veelgi lõdvendada investeeringute programmiga, mille maht on ca 0,5% SKPst. Täiendav kulude suurendamine 1% ulatuses SKPst loodetakse katta maksude tõstmisest.

Komisjoni prognoosi järgi on Eesti riigieelarve 2018. aastal 0,5% ulatuses SKPst nominaalses defitsiidis. Struktuurne defitsiit on tänavu 1/3% SKPst ja tuleval aastal 3/4% SKPst. Avaliku sektori võlakoorem on alla 10% taset SKPst.  

Hetkel kuum