Euroopa Komisjon: Eesti majanduskasv kiireneb

Kasvavad nii hõive kui ka tööpuudus

Eesti tööealine elanikkond küll väheneb, kuid tööjõu pakkumine kasvab. Kõrgemad palgad ja pensioniõigusliku ea tõus on tõstnud hõive määra ajalooliselt kõrgeimale tasemele ja see tõus jätkub. Tööjõu pakkumist suurendab rändetrendide pöördumine ja puuetega inimeste tööturule aitamine. Komisjon prognoosib neist mõjudest tööpuuduse kasvu läinud aasta 6,8 protsendilt tulevaks aastaks umbes 8,6%-le. Palgatõus jätkub sel ja tuleval aastal 5% tempos.

Inflatsioon kiirenes Eestis aasta alguses enam kui 3%-le, saades hoogu eelkõige kütuse ja toidukaupade hinna tõusust maailmaturul. Eesti valitsuse kehtestatud maksutõusude mõju inflatsioonile on sel ja tuleval aastal ca üks protsendipunkti. Tänavu kiireneb inflatsioon 3,3%-le, et tuleval aastal aeglustuda 2,9%-le.

Ekspansiivne eelarvepoliitika

Riigirahanduse kohta nendib komisjon, et tänavu läheb riigieelarve 0,3% ulatuses SKPst defitsiiti läinud aasta sama suure ülejäägi kõrval. Oluliselt kasvavad avaliku sektori investeeringud. 2018. aastal plaanib valitsus eelarvepoliitikat veelgi lõdvendada investeeringute programmiga, mille maht on ca 0,5% SKPst. Täiendav kulude suurendamine 1% ulatuses SKPst loodetakse katta maksude tõstmisest.

Komisjoni prognoosi järgi on Eesti riigieelarve 2018. aastal 0,5% ulatuses SKPst nominaalses defitsiidis. Struktuurne defitsiit on tänavu 1/3% SKPst ja tuleval aastal 3/4% SKPst. Avaliku sektori võlakoorem on alla 10% taset SKPst.