Töötus üle aastate madalaimal tasemel

Tööhõive määr

15–74-aastaste hulgas oli 2017. aasta I kvartalis 66,3%. 2017. aasta I kvartalis oli hõivatuid 646 800. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas hõivemäär 2,2 protsendipunkti. Tööturul hõivatute arv kasvas ligi 17 000 inimese võrra. Samas jäävad 2017. aasta I kvartali näitajad alla 2016. aasta II ja III kvartalile, mis on suuresti tingitud sesoonsusest – tulenevalt tootmisprotsesside iseärasustest ja/või nõudlusest on paljudel tegevusaladel suvekuudel vaja rohkem tööjõudu.

Vanuserühmiti on tööhõive määr pooleliolevate õpingute tõttu ootuspäraselt madalaim 15–24-aastaste hulgas. Siiski kasvas hõivemäär 15–24-aastaste seas 4,8 protsendipunkti, jõudes 2017. aasta I kvartalis 36,7%-ni. Samas tõusis 15–24-aastaste seas töötute arvu kasvu tõttu töötuse määr.  

Tööjõus osalemine

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastase rahvastiku hulgas. Meeste näitaja kasvas 1,8 protsendipunkti ning jõudis 74,7%-ni, naiste tööjõus osalemise määr tõusis 1,3 protsendipunkti ja oli 65,9%. 15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus kasvas aastaga 1,3 protsendipunkti ja oli 2017. aasta I kvartalis 7,8 protsendipunkti.

Nii mitte-eestlaste kui ka eestlaste puhul on kasvanud hõivatute arv ning kahanenud töötute arv. Töötuse määr oli eestlaste seas 4,2% ning võrreldes eelmise kvartaliga ning möödunud aasta I kvartaliga on näitaja langenud vastavalt 1 ja 0,9 protsendipunkti. Mitte-eestlaste töötuse määr püsis jätkuvalt märgatavalt kõrgem ning oli 2017. aasta I kvartalis 8,7%, kuid võrreldes eelmise kvartali ja möödunud aasta sama kvartaliga langes näitaja 1,1 protsendipunkti. Suhteliselt palju on kasvanud tööturul aktiivsete mitte-eestlaste arv ning osatähtsus. 2017. aasta I kvartalis oli nende tööhõivemäär 61,4%, eelmise aasta samas kvartalis aga 58,7%.

Aasta jooksul on olukord tööturul paranenud ehk mitteaktiivsete ja töötute arv on vähenenud ja hõivatute arv kasvanud nii linnas kui maal - esimeses kaks protsendipunkti 67,1%-ni ja teises 2,4 protsendipunkti 64,5%-ni. Majandussektorite vahel pole viimastel aastatel suuri muutusi esinenud ning viimastel aastatel on koguni hooajalised kõikumised sektorite vahel varasema ajaga võrreldes suhteliselt marginaalsed olnud. Kui võrrelda üksnes I kvartalite dünaamikat, siis tertsiaarsektoris hõivatute osatähtsus jätkas kasvu sekundaar- ja primaarsektori arvelt.