Jegorov panditulumaksust: täidame käsku
„Ma ei oska arvata, et tegu on ettevõtjavaenuliku sammuga,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov panditulumaksu kohta, mis on ettevõtjatelt tulist kriitikat saanud.
Jegorov selgitas intervjuus Äripäevale panditulumaksu kehtestamise tausta ja vajadust.
Ettevõtja Jüri Käo nimetas panditulumaksu üheks halvimaks maksumuudatuseks, mis kunagi välja mõeldud. Kas teie arvates on ettevõtjate pahameel panditulumaksu üle põhjendatud?
Kui pahameel on olemas ja targad inimesed seda väljendavad, siis järelikult mingi õigustatud taust peab seal olema. Loodetavasti on nad analüüsinud eelnõud, mis nüüd menetlusse läheb.
Miks on panditulumaksu vaja?
Eelmise koalitsiooni ja ka selle koalitsiooni leppes on kirjas, et ema-tütre laenud on vaja võtta tähelepanu alla ja tuleb piirata kasumite väljaviimist maksuvabalt. See mida me tegime, on vastus koalitsiooni ülesandele, mis meile antud.
Kuna oleme Euroopa Liidus, siis me ei saa kehtestada sellist reeglit, kus Eesti ema- ja tütarettevõtte vaheline laenuandmine on maksuvaba, kuid kui laenuandmine on piiriülene, siis maks kehtestatakse. See oleks olnud otsetee Euroopa kohtusse, kuna Euroopas pole võimalik ettevõtjaid erinevalt kohelda. Ehk teisisõnu jah, kui laen tehakse Eesti-siseselt, ei viida ju kasumit Eestist ära, kuid meil pole võimalik teha lahendust selliselt, et vaatame vaid piiriüleseid juhtumeid.
Maksuhalduril on olnud alati võimalus ettevõtteid korrale kutsuda ja emaettevõttele laenu andmise juhtumeid menetleda. Seega kui vajalik oli välja mõelda keerukas panditulumaks ja praegust tulumaksusüsteemi üldse lõhkuma hakata?
Probleem pole praegu üldse selles, et me süsteemi keeruliseks ajame. Meid süüdistatakse selles, et oleme asja liiga robustseks ja lihtsaks ajanud – anna laenu ja maksa seejärel 20% pandiks; tagasta laen ja saad 20% tagasi. Me justkui läksime lihtsama vastupanu teed.
Maksuhalduril on tõesti vajalikud tööriistad olemas, kuid maksuhaldurid saavad juhtumeid menetleda ainult tagasiulatuvalt. Tavaliselt on tegu mahukate uurimistega. Kuna peaasjalikult räägime piiriülestest juhtumitest, siis on vaja maksuhalduril kaasata ka teiste riikide maksuameteid ja minna isegi kohale uurima, kuidas laenuraha kasutati jne. Need on keerulised ja pikad uurimised, mis võivad viia selleni, et maksuamet on investeerinud palju ressurssi ja lõpuks peab tõdema samal päeval, mil ettevõtja lõpuks laenu tagastab, kogu tehtud töö prügikasti viskama. Pigem on meil olnud lähenemine, et maksumaksja jaoks peab olema ülim selgus, mis juhul ta maksab ja mil juhul ei maksa panditulumaksu.
Ütlesite, et töötasite panditulumaksu välja koalitsiooni kokkuleppe tõttu. Kas toetaksite sama plaani ka siis, kui koalitsioonileppes poleks seda sees?
Me töötame siiski suuresti koalitsioonileppega. Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga muude asjadega ei jää eriti aega tegeleda. Seega praegu me ei tegeleks sellega. Mis aga ei tähenda, et kunagi hiljem asja käsile ei võtaks.
Ettevõtjad süüdistavad rahandusministrit Sven Sesterit, et ta nii ettevõtjavaenuliku asjaga hakkama sai. Te sõnul on siis tegelik süüdlane kogu valitsus?
Ma ei tea kas on vaja üldse kedagi süüdistada. Ma ei oska arvata, et tegu on ettevõtjavaenuliku sammuga. Esiteks ei maksustata kõiki laene, vaid pikaajalisi laene, mida on sisuliselt võimalik lugeda kasumi jaotamiseks. See näitab, et sel ettevõttel polegi seda raha vaja, kui seda kasutatakse mujal. Laen tütarettevõtetele on ka edaspidi täiesti legaalne ettevõtlusviis.
Rahandusministeerium on algusest peale kuulanud tagasisidet ja hoiatusi, mis on tehtud. Paraku on arusaadav see, et kui keegi on oma äri üles ehitanud selle peale, et kasumite väljamaksmise asemel raha laenata maksuvabalt, siis paraku kui me üldse räägime panditulumaksust, siis neile ei saa kuidagi vastu tulla. Nende ärimudel kindlasti lõpeb.
Panditulumaks ei hakkaks kehtima tagasiulatuvalt. Ehk siis need kõik on kohustustest priid, kes on seni seda teinud?
Need laenud, mis on antud, need on antud ja neid ei puuduta. Eelnõus on kirjas, et uusi reegleid rakendatakse alates esimesest juulist. See on täiesti mõistlik ettevaatusabinõu, et me ei põhjustaks enne seaduse rakendumist arusaamatut laenurallit selleks, et kohustustest pääseda. See on ka Euroopas tavapärane praktika, mida viimati rakendati ATADi (maksudest kõrvalehoidumise vastase direktiivi) puhul.
Aga veel on võimalus laenuralliks.
Maksuametil oli, on ja jääb võimalus laene ümber kvalifitseerida kasumi väljavõtmiseks, lihtsalt seaduse vastu võtmisel väheneks nende vajadus selleks.