Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Urmas Varblane
- 1. juuni 2017 kell 5:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Milleks seda uut eelarvepoliitikat vaja on?
Eesti eelarvenõukogu liige Urmas VarblaneFoto: ErakoguValitsussektori struktuurse puudujäägi lubamise põhjendus tekitab küsimusi ja ajastus teeb muret, leiab Eesti eelarvenõukogu liige Urmas Varblane.
Euroopa Liidu kogemus viimasest majanduskriisist osutas paremini kooskõlastatud majanduspoliitika, aga eriti eelarvepoliitika vajadusele. Selleks kohustati kõiki liikmesriike sätestama riiklikul tasandil eelarvereeglid ja asutama eelarvepoliitikat analüüsiva asutuse, kes hindaks ka nende reeglite täitmist.Kui Eesti eelarvepoliitikat juhiti varem pikalt tasakaalus eelarve põhimõttest, siis 2014. aastal kirjutati see ka riigieelarve seadusesse. Et paremini arvestada majanduse tsüklilise arenguga ja selle mõjuga maksude laekumisele, sätestati iga-aastase tasakaalu nõue struktuursest eelarvepositsioonist lähtuvalt. Nüüd, kus vaid kolme eelarve koostamisel on sellest põhimõttest jõutud lähtuda (ja praegu tundub, et ka õnnestunult), muudab uus valitsuskoalitsioon eelarvereeglit. Uue eelarvereegli järgi on lubatud ka valitsussektori struktuurne puudujääk, kui enne seda on kogutud struktuurseid ülejääke.Struktuurse puudujäägi lubamist põhjendatakse strateegiliste investeeringute tegemise vajadusega. Hästi läbimõeldud riiklikud investeeringud on kindlasti kasulikud, kuid siin on murekoht see, et püüame investeeringuid teha puudujäägi arvel, kuid ELi abirahasid oleme väga passiivselt kasutanud. Nii näiteks suudeti eelmisel aastal kõigist Euroopa tõukefondide rahadest ära kasutada vaid 70 protsenti – 245 miljonit eurot jäi kasutamata. Aasta võrdluses vähenesid valitsuse investeeringud ligi kümnendiku võrra. Miks me ei suuda investeeringuid õigel ajal teha? Kas meie riigihangete korraldus jääb ajale jalgu või on regulatsioonides ka muid kitsaskohti? Enne ringlusse raha juurde panemist tuleks investeerimist piiravad kitsaskohad likvideerida.Elavdamiseks põhjust poleEelarvenõukogule valmistab muret ka eelarvereegli muutmise ajastus, kuna näeme ohtu, et majandust asutakse elavdama lisameetmetega ajal, millal seda tegelikult vaja ei ole. Hiljuti hindas eelarvenõukogu rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi, mis on aluseks valitsuse kevadistele eelarvedokumentidele – järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia, stabiilsusprogramm ja sel korral ka järgmise aasta riigieelarve.Kui eelarvenõukogu andis kevadprognoosis esitatud majanduse ja hindade kasvuootusele heakskiidu, siis murekohaks kujunes taas hinnang majanduse tsüklilisele seisule. Nimelt lähtub valitsuse tegevus ühest olulisest eeldusest, et Eesti majandusseis on järgmistel aastatel tavapärasest kehvem, st Eesti SKP lõhe on negatiivne. Eelarvenõukogu ei ole selle hinnanguga kuidagi nõus, sest Eesti tööhõive on keskmisest kõrgem, töötus madalam ja tootlikkuse kasv on väiksem kui palgakasv. Majanduse hea käekäigu tunnistuseks on ka värske teadmine, et Eesti majandus kasvas 2017. aasta I kvartalis aasta võrdluses 4,4%.Vastuoluline aegMajanduse tsüklilise seisu hindamise aluseks olevad näitajad on olnud vastuolulised kogu eelarvenõukogu tegevuse jooksul. Majanduskasv on olnud madal, kuid tööturg on näidanud päris head seisu. Meie hinnangul tuleneb see vastuolu peamiselt sellest, et viimastel aastatel on majanduskasvu tagasi hoidnud mitmed ühekordsed tegurid – näiteks transiidisektori probleemid ning nafta hinna langusest põhjustatud probleemid energiasektoris laiemalt. Lisaks tasub tähelepanu pöörata ka maksutulude laekumisele, mis samuti iseloomustab majanduse tsüklilist seisu. Vaatamata pettumust valmistanud majanduskasvule suurenesid maksudest saadavad tulud aastail aastatel 2014–2016 keskmiselt 7% aastas. See on kasvutempo, mida on pikalt raske hoida.Siinkohal on huvitav, et selline vastuolu ei ole üksnes Eesti eripära. Ka teistes Kesk- ja Ida- Euroopa riikides oli 2015.–2016. aastal SKP kasv üsna tagasihoidlik, kuid hõive määr on viimase kümne aasta keskmisest suurem ja töötus jällegi väiksem. See võib olla märk sellest, et kõigis neis riikides ongi pikaajaline majanduskasv aeglustunud ja seetõttu võivad majandustsükli seisu hindavad meetodid, mis tööturu näitajatele piisavalt tähelepanu ei pööra, anda eelarvepoliitika kavandamise jaoks vale signaali. Seega tuleks plaanide tegemisel nii valitsuses kui ka erasektoris alati silmas pidada ka laiemat pilti kui ainult üht hinnangulist majanduse tsüklilise seisu mõõdikut.Puudujääk võib oodatust suurem tullaÜldse on rahandusprognoos tänavu tavapärasest ebakindlam, kuna paljude kavandatavate maksumuudatuste detailid ei ole siiani piisavalt selged. Jälgides praegust maksumuudatuste arutelu valitsuskoalitsioonis, ei ole kindlust selles, kas kõik esitatud eelnõud suudetakse ettenähtud kujul ja ajal jõustada. Kokkuvõttes võib 2018. aasta valitsussektori struktuurne puudujääk kujuneda eelarvenõukogu hinnangul suuremaks, kui valitsus seda kavandab.Ka eelarvereeglites kavandatavad muudatused on ette valmistatud väga lühikese aja jooksul. Eelarvereeglite ja maksupoliitika kujundamise protseduuride heitlikkusest ja ettearvamatusest johtuv mainerisk on arvestatav probleem. Kui valitsus on otsustanud leevendada eelarvereeglit, aga seab ohtu selle saavutamise kohe esimesel aastal, siis ei mõju see mõistetavalt hästi eelarvereeglite ega kogu eelarvepoliitika usaldusväärsusele.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Marge Ugezene
- 5. detsember kell 11:00
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi