• Jaga lugu:

    Tööstuse juht hoiatab: rasked ajad on ees

    Viimase aastaga on tuntavalt kosunud enamiku tööstusettevõtete tootmiskulud, mis on ka hinnatõusule hoogu andnud.

    Statistikaameti värsked andmed näitavad, et tööstustoodangu tootjahinnaindeks kasvas võrreldes eelmise aasta maiga 4,2%.
    “Piima hind on viimase aastaga kolossaalselt tõusnud. Liha hind on poole kuni aasta jooksul kõvasti kasvanud, nii et ega rasked ajad on ees,” lausus Rannarootsi lihatööstuse juht Roland Lepp, kes tõi tootmiskulude seast esile palgatõusu. “See on olnud üsna kiire, kuid tööviljakus ei ole kasvanud. Sellest saame kõik aru. Tulevikus on see väga tõsine probleem,” lisas ta.
    Surve eri tööstustes
    Läinud aasta maiga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit kõige rohkem hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises. Peale selle veel hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.
    Lihatööstuse Atria juht Olle Horm rääkis, et sealiha hind on viimase aasta jooksul tõusnud umbes poole võrra, mis on ka krõbedaim osa tootmisel.
    “Kui aasta tagasi maksti searümba eest kuskil 1.30 eurot, siis nüüd on see hinnatase kusagil 1.90 euro juures. Kaupluses hind nii palju kasvanud ei ole, kuid surve lihatoodete hinnatõusule on päris tugev,” ütles Horm. “Palgatõus on ka olnud, aga tooraine hinna kõrval on see tühine.”
    Sealiha hinna kasvu taga on asjaolu, et aasta-kaks tagasi käis Euroopas liha ületootmine. “Nüüd on tänu Hiina ekspordile turg Euroopas normaliseerunud ja hinnatasemed on saavutanud tavalise taseme. Oleme kriisist välja tulnud.”
    Palgasurve ettevõttele
    Elektroonikatööstuse Enics juht Jaanus Aal rääkis, et ettevõttes on aasta jooksul eelkõige kasvanud töötajate palgafond, mis kosus umbes viis protsenti. “Palgasurve on väga suur,” lausus Aal ja lisas, et järjest enam lähevad turul odavamaks ka robotid, mida Enics juba kasutab. “Liigubki sinnapoole, et tuleb rohkem mehhaniseerida ja vähem teha käsitööd.”
    Tootmise kallinemise tõttu toodete hinnatõusu pole järgnenud. “Töötame ärikeskkonnas, kus hinnad igal aastal langevad. Meie küll ei tooda elektroonikat, mida saab poest osta, aga näitena töötab see küll: kui inimene läks viis aastat tagasi poodi ja tahtis õhukest telerit osta, siis maksis see umbes 2000 eurot, praegu maksab see 500 eurot,” rääkis Aal. “Tuleb järjest rohkem uusi tooteid peale, mis on kallimad ja parema marginaaliga ning vanemad tooted lähevad iga aastaga soodsamaks.”
    Sel aastal tahab Enics eelmise aasta käibenumbrile juurde saada 8-9 miljonit eurot. Mullu oli Enicsi müügitulu 96 miljonit eurot. Kasum jäi 3,9 miljoni euro juurde. “Maailmamajandus elavneb. Ei ole ühtegi regiooni, millel ei ole kasvu: Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja Aasia kasvavad,” ütles Aal ja märkis, et see veab kogu turgu.
    Sel aastal tahab Enics suurendada oma müügijõudu Euroopas, näiteks püüab Suurbritannia turgu. “Lihtne on toota, keeruline on müüa,” kostis Aal naeruselt küsimusele, kui keeruline on sealsel turul kanda kinnitada. “Seda, miks just Suurbritannia, ei tahaks ma avalikustada.”
    Maksud kärbivad
    Joogitootja A. Le Coq juht Tarmo Noop sõnas, et kaupluseketid ja laevafirmad varuvad alkohoolseid jooke juba märtsist. “Nad ostavad massiliselt aktsiisitõusu kartuses,” selgitas Noop.
    Ettevõttele ongi enim mõju avaldanud riigimaksude kasv. “Kui jääb jõusse valitsuse ja parlamendi otsus tõsta juulist hüppeliselt lahja alkoholi aktsiisi, siis kallineb veelgi,” lausus Noop. “Meid on riik kõige rohkem mõjutanud.”
    Kui lisandub täiendav aktsiisitõus, siis annab see Noobi hinnangul põntsu riigi enda rahakotile, sest piirikaubandus on võtnud väga suured mõõtmed – umbes 25 protsenti Eesti turust on kolinud Lätti. “See suureneb veelgi. Riik jääb selle pealt ilma nii aktsisiidest kui ka käibemaksust,” ütles Noop.
    Tänavu kaotab A.Le Coq käibes, aga tugevama hoobi saab müügitulu järgmisel aastal. Noop ennustab, et siis kaob veerand käibest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Riigikontrolör peaministrile: vaktsineerimisplaan on mitmest otsast puudlik
Vaktsineerimise eesmärgipärase ja süsteemse korraldamise eelduseks on plaani olemasolu, mis on selge ja arusaadav nii vaktsineerimise korraldajatele endile kui ka kogu ühiskonnale. Sellist plaani meil pole, kirjutab riigikontrolör Janar Holm peaminister Kaja Kallasele.
Vaktsineerimise eesmärgipärase ja süsteemse korraldamise eelduseks on plaani olemasolu, mis on selge ja arusaadav nii vaktsineerimise korraldajatele endile kui ka kogu ühiskonnale. Sellist plaani meil pole, kirjutab riigikontrolör Janar Holm peaminister Kaja Kallasele.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Saksa keemiakeskuses toimus suur plahvatus
Saksamaal Leverkuseni keemiatööstuspargis toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus on viis inimest on kadunud ja paljud vigastatud, kirjutab Reuters.
Saksamaal Leverkuseni keemiatööstuspargis toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus on viis inimest on kadunud ja paljud vigastatud, kirjutab Reuters.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.