Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstuse juht hoiatab: rasked ajad on ees

    Viimase aastaga on tuntavalt kosunud enamiku tööstusettevõtete tootmiskulud, mis on ka hinnatõusule hoogu andnud.

    Statistikaameti värsked andmed näitavad, et tööstustoodangu tootjahinnaindeks kasvas võrreldes eelmise aasta maiga 4,2%.
    “Piima hind on viimase aastaga kolossaalselt tõusnud. Liha hind on poole kuni aasta jooksul kõvasti kasvanud, nii et ega rasked ajad on ees,” lausus Rannarootsi lihatööstuse juht Roland Lepp, kes tõi tootmiskulude seast esile palgatõusu. “See on olnud üsna kiire, kuid tööviljakus ei ole kasvanud. Sellest saame kõik aru. Tulevikus on see väga tõsine probleem,” lisas ta.
    Surve eri tööstustes
    Läinud aasta maiga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit kõige rohkem hinnatõus kütteõlide, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises. Peale selle veel hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.
    Lihatööstuse Atria juht Olle Horm rääkis, et sealiha hind on viimase aasta jooksul tõusnud umbes poole võrra, mis on ka krõbedaim osa tootmisel.
    “Kui aasta tagasi maksti searümba eest kuskil 1.30 eurot, siis nüüd on see hinnatase kusagil 1.90 euro juures. Kaupluses hind nii palju kasvanud ei ole, kuid surve lihatoodete hinnatõusule on päris tugev,” ütles Horm. “Palgatõus on ka olnud, aga tooraine hinna kõrval on see tühine.”
    Sealiha hinna kasvu taga on asjaolu, et aasta-kaks tagasi käis Euroopas liha ületootmine. “Nüüd on tänu Hiina ekspordile turg Euroopas normaliseerunud ja hinnatasemed on saavutanud tavalise taseme. Oleme kriisist välja tulnud.”
    Palgasurve ettevõttele
    Elektroonikatööstuse Enics juht Jaanus Aal rääkis, et ettevõttes on aasta jooksul eelkõige kasvanud töötajate palgafond, mis kosus umbes viis protsenti. “Palgasurve on väga suur,” lausus Aal ja lisas, et järjest enam lähevad turul odavamaks ka robotid, mida Enics juba kasutab. “Liigubki sinnapoole, et tuleb rohkem mehhaniseerida ja vähem teha käsitööd.”
    Tootmise kallinemise tõttu toodete hinnatõusu pole järgnenud. “Töötame ärikeskkonnas, kus hinnad igal aastal langevad. Meie küll ei tooda elektroonikat, mida saab poest osta, aga näitena töötab see küll: kui inimene läks viis aastat tagasi poodi ja tahtis õhukest telerit osta, siis maksis see umbes 2000 eurot, praegu maksab see 500 eurot,” rääkis Aal. “Tuleb järjest rohkem uusi tooteid peale, mis on kallimad ja parema marginaaliga ning vanemad tooted lähevad iga aastaga soodsamaks.”
    Sel aastal tahab Enics eelmise aasta käibenumbrile juurde saada 8-9 miljonit eurot. Mullu oli Enicsi müügitulu 96 miljonit eurot. Kasum jäi 3,9 miljoni euro juurde. “Maailmamajandus elavneb. Ei ole ühtegi regiooni, millel ei ole kasvu: Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja Aasia kasvavad,” ütles Aal ja märkis, et see veab kogu turgu.
    Sel aastal tahab Enics suurendada oma müügijõudu Euroopas, näiteks püüab Suurbritannia turgu. “Lihtne on toota, keeruline on müüa,” kostis Aal naeruselt küsimusele, kui keeruline on sealsel turul kanda kinnitada. “Seda, miks just Suurbritannia, ei tahaks ma avalikustada.”
    Maksud kärbivad
    Joogitootja A. Le Coq juht Tarmo Noop sõnas, et kaupluseketid ja laevafirmad varuvad alkohoolseid jooke juba märtsist. “Nad ostavad massiliselt aktsiisitõusu kartuses,” selgitas Noop.
    Ettevõttele ongi enim mõju avaldanud riigimaksude kasv. “Kui jääb jõusse valitsuse ja parlamendi otsus tõsta juulist hüppeliselt lahja alkoholi aktsiisi, siis kallineb veelgi,” lausus Noop. “Meid on riik kõige rohkem mõjutanud.”
    Kui lisandub täiendav aktsiisitõus, siis annab see Noobi hinnangul põntsu riigi enda rahakotile, sest piirikaubandus on võtnud väga suured mõõtmed – umbes 25 protsenti Eesti turust on kolinud Lätti. “See suureneb veelgi. Riik jääb selle pealt ilma nii aktsisiidest kui ka käibemaksust,” ütles Noop.
    Tänavu kaotab A.Le Coq käibes, aga tugevama hoobi saab müügitulu järgmisel aastal. Noop ennustab, et siis kaob veerand käibest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Saksamaa raalib, milliste firmade gaasitarbimist talvel kärpida "See on raske, nagu istuks Alpid mu õlgadel"
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.