Ühistupanga nipp on uus normaalsus

Eesti Ühistupanga juht Ülle Mathiesen ja Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas.  Foto: Raul Mee
Kristel Härma • 29. august 2017 • 2 min
Jaga lugu:

Kuna eraisikutele laenamiseks on vaja luba, on Eesti Ühistupank ja teisedki krediidiandjad võtnud ette ärilaenud.

Fred Häling,  kiirlaenupakkuja Credit Invest juhatuse liige

Eks see ärimaastik on nagu Šveitsi juust – käid mööda käike ja kui tuleb tupik ette, võtad teise käigu. Ja nii tuleb minna.

Ehkki Eesti Ühistupank ei ole finantsinspektsioonilt veel tegutsemiseks luba saanud, teatas pank esimesele ettevõttele laenu andmisest. Üle-eelmisest aastast alatest peavad krediidi andjad ja vahendajad taotlema eraisikutele laenu andmiseks tegevusluba. Äriühingutele laenu andjaid finantsinspektsioon ei reguleeri.

Nii sai ühistupank enne tegevusloa saamist ühe tegevusega alustada. „Meie pikem eesmärk on ikkagi pangaks saada. See on vahepealne tegevus,“ ütles Eesti Ühistupanga juhatuse esimees Ülle Mathiesen. „Kuna meil on kapital kokku kogutud, peame seda ka käibesse laskma ja oma tegevuskulusid tagasi teenima. See on loogiline samm,“ jätkas ta.

Andre Nõmm,, finantsinspektsiooni juhatuse liige

Seadus kaitseb tarbijaid vastutustundetu laenamise eest

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eesmärk on avalikest huvidest lähtuvalt vastutustundetu laenamise piiramine ja sellest tulenev efektiivsem tarbijate kaitsmine, kehtestades tarbijakrediidi andjatele tegevusloa nõude ning allutades nad tõhusale järelevalvele.

Ettevõtjad, kes annavad krediiti üksnes juriidilistele isikutele, ei kuulu krediidiandjate ja -vahendajate seaduse reguleerimisalasse ega kuulu ka finantsinspektsiooni järelevalve alla. Seega võib kinnitada, et avalik-õiguslikud normid laenude väljastamisele on oluliselt rangemad tarbimiskrediidi valdkonnas kui laenude väljastamisel äriühingutele, milline regulatsioon põhineb valdavalt eraõigusel (võlaõigus).

Ka kiirlaenupakkuja Credit Invest on jäänud pärast seadusemuudatust ärilaenu pakkujaks. Eraisikutele laenuandmiseks nemad luba ei taotlenudki ning reklaamivad end nüüd Ärilaenu nime all.

Ettevõtte juhatuse liige Fred Häling ei võtnud seisukohta, kas krediidiandjana tasubki pigem keskenduda ärilaenudele ja tegevusluba mitte taotleda. Tema sõnul tasub tegeleda kõigega, millega on tahtmist tegeleda. „Eks see ärimaastik on nagu Šveitsi juust – käid mööda käike ja kui tuleb tupik ette, võtad teise käigu. Ja nii tuleb minna. See on kõikide äridega nii,“ sõnas ta.

Turg on puhastunud

Nii Mathiesen kui ka Häling ütlesid, et tarbijatele laenu andmise reguleerimine oli mõistlik. „Ettevõtjate puhul on justkui kaks professionaalset osapoolt omavahel tehingusuhtes,“ rääkis Mathiesen ja lisas, et eraisikud võivad olla väga erineva taustaga, mistõttu on vaja nende puhul rohkem kontrollida, et klient nii laenu- kui ka investeerimise tingimustest aru saab.

„Hea on, kui on mingisugune ühtlustatud kord finantsturgudel, et kaitsta nõrgemat osapoolt. Aga kindlasti on ettevõtluses tegelevad inimesed teine seltskond, kes tegutseb teistes raamides. Siin ongi teised reeglid,“ jätkas Mathiesen.

Hälingi sõnul pooldas temagi muudatust. „See läks ikka täitsa jamaks, mis siin hakati tegema. Tulid suvalised ettevõtted ja jumal teab kustkohast võeti raha,“ kirjeldas ta, mis toimus enne seda kiirlaenude turul.

Ta ütles, et äriühingutele laenamise puhul ei peaks nii väga kartma seda, mis turul ilma seda reguleerimata toimuma hakkab. „Kui on võetud suvaline riiulifirma, millel pole mingisugust tegevust, peab vaatama ikkagi juhatuse liige ise peeglisse, mida ta teeb ja kuhu ta oma raha paneb. Äriga on ju lihtne – äri läheb pankrotti.“

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt