Väinu Rozental • 26. oktoober 2017 • 7 min
Jaga lugu:

Suurtel FIEdel sai mõõt täis

Jaan Sild on FIEna tegutsenud üle kahekümne aasta, ta toodab Tartumaal Nõo lähedal puidust eritellimusmööblit.
Jaan Sild on FIEna tegutsenud üle kahekümne aasta, ta toodab Tartumaal Nõo lähedal puidust eritellimusmööblit.  Foto: Väinu Rozental

Mida suuremaks ja edukamaks füüsilisest isikust ettevõtja tegevus kasvab, seda tõenäolisemalt jõuab ta tõdemuseni, et otstarbekam on FIEndusega hüvasti jätta ja jätkata äriühinguna.

Nii näiteks on viimastel kuudel FIEndusest loobunud või loobumas mitu ettevõtjat, kes seni troonisid suuremate FIEdest tööandjate nimistus. Septembri lõpus tõmbas FIEna tegutsemisele joone alla piimatootja Avo Kruusla, kes veel teises kvartalis pakkus oma Põlvamaal asuvas talus tööd 42 inimesele. Kolmanda kvartali aruandes Kruuslat enam ei leia, ta on kogu äritegevuse viinud üle OÜsse Kaska-Luiga.

Võrumaa köögivilja- ja seakasvataja Mart Timmi oli kolmanda kvartali aruandes ilmselgelt suurim FIEst tööandja – tema talus töötas 82 inimest. Timmit järgmisest analoogsest tabelist enam ei leia, sest alates 1. novembrist jätkab äritegevust OÜ Jaagumäe.

„Lenin ütles umbes nii, et revolutsioon on võitnud sel juhul, kui on kehtestatud proletariaadi diktatuur, kogu maa on elektrifitseeritud ja kulaklus on likvideeritud. Minu puhul saab nüüd öelda, et kulaklus on likvideeritud,“ muigas Avo Kruusla.

Loobumise põhjused

Tõsinedes jätkas ta, et FIEndus toimib hästi siis, kui sa investeerid ja laiendad tootmist. „Põllumajanduses oli aga vahepeal kaks ja pool aastat täielik pommiauk. FIEnduses tekib halbadel aegadel näiline kasum, mille pealt peab maksma nii tulu- kui sotsiaalmaksu, ja see ei ole proportsioonis olemasoleva rahasummaga,“ seletas Kruusla. „Loobusin FIEndusest, sest ma ei plaani maad juurde osta ega tootmist suurendada. Ma ei taha maksta rohkem, kui maksab juriidiline ettevõte.“

Seevastu Mart Timmi loobub FIEndusest isiklikul põhjusel. „Mul on vanust liiga palju, annan Jaagumäe talupidamise vanemale pojale üle ja pidasime mõistlikuks jätkata osaühinguna,“ rääkis Timmi. „Äriühing hakkab tegelema täpselt sama asjaga, millega FIEna tegelesin, ainult ärinimi muutub. Kõik töötajad tulevad osaühingusse üle, palgatöötaja jaoks ei muutu midagi.“

Timmi möönis, et äriühingule üleminek oli tal seni jäänud lihtsalt ettevõtmise taha. „Pärast seda, kui tehti FIE erikonto, ma väga suurt miinust FIEna tegutsemises ei näinudki,“ ütles ta. „Tõsi, ega FIE midagi säästa küll ei saa, ta peab hirmsasti kulutama kogu aeg.“

Üleminejaid on alati

Atesteeritud maaettevõtluse ja finantskonsultant Aino Vooro ütles, et FIE muudab oma ettevõtlusvormi äriühinguks üldjuhul siis, kui tema äritegevus on kasvanud liiga suureks. „Ta tahab kogu aeg saada täpsemat ülevaadet oma bilansist, varadest ja kohustustest – FIE on seotud ju investeeringutoetuste ja mille kõigega – ning selleks vajab tekkepõhist raamatupidamist,“ täpsustas Vooro.

Vooro sõnul muutub üleminek äriühinguks aktuaalseks tavaliselt siis, kui FIE on toetused kätte saanud ja kui juhtub olema hea aasta ehk et teenitakse kopsakas kasum. „Praegu ei ole üleminekubuumi, sest viimased aastad pole vähemalt põllumeestele sugugi head olnud. Sellel kevadel nõustasin ma kolme üleminekut, varasematel aastatel on neid olnud tunduvalt rohkem.“

Vooro peab kõige olulisemaks finantsdistsipliini. „Ei ole mõtet äriühinguks üle minna, kui sa ei oska raha lugeda,“ toonitas ta. „Kui endine FIE ei korrigeeri äriühinguna tegutsedes oma finantsdistsipliini ega saa aru, et nüüd on hoopis teised reeglid, siis tekib kassajääk ja jama kui palju. Võin oma kogemusele toetudes väita, et need, kes said suurepäraselt hakkama FIEst tööandjana ja investeerijana ning kellel oli laitmatu finantsdistsipliin, saavad hästi hakkama ka äriühinguna tegutsedes.“

Vooro hinnangul on FIE kui ettevõtlusvorm sobilik hästi pisikesele ettevõtjale. Näiteks kui pere kasvatab hektarilisel põllulapil maasikaid, töö on hooajaline ja nad ei kavatse oma tootmist suurendada. „Kui aga väikesest ettevõtlusest on kasvanud suur, on õige aeg muuta ettevõtlusvormi ja jätkata osaühinguna,“ lausus Vooro ja lisas, et tema arvates hakkab siiski FIEde aeg tasapisi otsa saama.

Rohkem enese tõestamist

Tartumaal Nõo lähedal puidust eritellimusmööblit tootev FIE Jaan Sild ütles, et kunagi ta mõtles äriühingu peale, aga mõtteks see on jäänudki. „Võib-olla olen ma laisk või trotsi täis,“ põhjendas ta, miks ta jätkab FIEna. „Minu vanaisa oli tisler ja sai üksi hakkama. Ehk sealt ongi see kiiks, et ma saan ka hakkama. “

Sild tegutseb kaubamärgi Wako Värkstuba all, FIEna pakub tööd 17 inimesele. Silla kinnitusel oli ta üks esimesi eraettevõtjaid Tartumaal. Endine Tartu Maja puuseppade brigadir alustas eraettevõtjana 1990. aastal, FIEna tegutseb 90ndate keskpaigast.

„Mina kui FIE pean vastutama kohustuste eest kogu oma varaga,“ seletas ta. „Kui meil siin mingi asi kohtuni jõuaks, oleks asi väga hapu. Aga eks selle võrra püüad jälle rohkem, et sellist olukorda ei tekiks. Kvaliteedi ja tähtaegadega pole meil probleeme olnud. Pigem on nii, et kui objektile lähed, siis objekt ise pole valmis, aga meil on juba mööbel valmis.“

Silla sõnul suhtutakse FIEsse sageli kui mitte väga tõsiselt võetavasse ettevõtjasse. Eriti suured ettevõtted ja esimesel kokkupuutel. „Esimesel korral tahavad nad põhjalikud lepingu teha igaks juhuks,“ räägib ta. „Samas on paljude suurte firmadega olnud hilisem koostöö väga hea.“

Sild lisab, et võõristavat suhtumist on ta tundnud isegi tööotsijate poolt. „Nad pelgavad FIE juurde tööle tulla. Pidin selgitama, et kõik on täpselt sama nagu iga teise tööandja juures – sinu eest makstakse kõik maksud ära ja sul on kõik garantiid olemas.“

FIE vs äriühing

"Mina sanktsioone maksta ei soovi"

Ave Haamer, FIE, tegeleb Põlvamaal teravilja- ja seakasvatusega, 17 töötajat

Mina võtsin pärast isa surma tema FIEnduse üle. Mulle tehti selgeks, et ettevõtlust saab jätkata üksnes teine FIE. Kuna ettevõttes on rohkem kui kaks pastapliiatsit ja üks arvuti, kujuneks äriühinguks ümber tegemine äärmiselt keeruliseks. Ma pole ka leidnud pädevat maksukonsultanti, kes aitaks FIE äriühinguks ümber teha. Ma pelgan seda, et viie aasta pärast ei uju välja keegi maksuhaldur, kes ajab paberil näpuga järge ja ütleb, et sa oled teinud FIEst äriühingu, aga seal on sellised agad ja sul tuleb tagantjärele maksta sellised ja sellised summad. Minu ettevõtte bilansimaht on umbes kolm miljonit eurot. Kui selle pealt tulevad sanktsioonid, siis mina neid maksta ei soovi.

"Äriühinguna oleks tõestamist rohkem"

Janno Torop, FIE, tegeleb Pärnumaal metsatöödega, 15 töötajat

Olen FIEna tegutsenud 2000. aastast. Kui alustasin, olin ise palgatööline ja tegelesin FIEndusega põhitöö kõrvalt. Aastatega on aga tegevus kasvanud. Kuna tegutsen riigisektoris – suurema osa metsatöödest teeme RMK-le – on oluline ettevõtte ajalugu. FIEna on see mul olemas, aga äriühinguna alustaksin nullist ja siis oleks tõestamist ja muud palju rohkem.

Veel mõni aeg tagasi võis kohata suhtumist, et kui nimele käis FIE ette, siis arvati, et küllap on mees kusagilt metsast, dressipükstes ja kalossides. Paljud on minu käest küsinud, et miks ma endiselt olen FIE. Eks minu puhul on see pigem harjumus, sest olen asjad juba ühtepidi endale selgeks teinud.

RMKle teevad teenust paljud FIEd. Enamik neist toimetab üksinda, aga on ka mõned samasugused nagu mina, kes on palganud töölised.

"Ülemineku põhjuseks oli maksupoliitika"

Andres Kelner, endine FIE, teraviljakasvatusega tegeleva Põlvamaa firma OÜ Kelneri Põld omanik

Olin kaua aega FIE, kuni eelmise aasta lõpuni. Tänavu tegutsen juba osaühinguna. Põhjuseks oli maksupoliitika. Üleminek FIEst osaühinguks oli üpris keeruline, vajalikku nõu sain põllumeeste nõuandekeskusest. Kõige keerulisem oli suhtlus kindlustusfirmaga, sest uue firma loomisel algas masinate kindlustamine otsast peale – uuel firmal puudus ajalugu masinate kindlustamisel.

Mina ei ole täheldanud tarnijate ja partnerite emotsioone seetõttu, et tegutsen nüüd mitte FIEna vaid osaühinguna. On võetud teadmiseks, et tegutsen uue nime all. See on ju Eestis kaunis levinud, et asutatakse uus firma ja tegutsetakse edasi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt