Piirikaubandus jääb

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 27. november 2017 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piirikaubandus jääb
ÕlletehasFoto: Andras Kralla
Alkoholi hinnavahed naaberriikidega ei kao kuhugi ka neljapäevase aktsiisiotsuse järel ning piirikaubandus jääb alles ka edaspidi, erinevad ainult hinnangud selle suurusele.
Kui valitsus otsustas vähendada veebruari aktsiisitõusu poole võrra, siis kõneldi ka võimalustest aktsiisitõus üleüldse ära jätta, kuid piirikaubanduse mahud oleksid kasvanud kõigest hoolimata. Tõsi, olulised käärid tulevad tootjate ja valitsuse hinnangutesse selles, kui suureks piirikaubandus täpselt kujuneb.
Tuleval aastal ootab ministeerium lõunapiiri ülesest kaubandusest aktsiisilaekumisele mõju 49 miljonit eurot, koos käibemaksuga on see 74 miljonit eurot, mis moodustab kogu Eesti alkoholiturust 13 protsenti ja ainult eestlaste alkoholiostudest üle 19 protsendi. Tootjate hinnangul moodustab piirikaubandus eestlaste ostudest tuleval aastal aga 31 protsenti.
"Juba praegu on lõunapoolne piirikaubandus võtnud kolmandiku kogu õlleturust Eestis, pärast muutust see võib-olla hüppeliselt ei kasva – ehk 35 protsendi peale – aga siiski kasvab ja maht on erakordselt suur,“ kommenteeris A. Le Coqi tegevjuht Tarmo Noop, kelle hinnangul oleks ainus võimalus piirikaubandusele piiri panna ainult aktsiiside langetamine.
Saku Õlletehase müügidirektori Jaan Härmsi sõnul kallutavad juba praegused hinnatõusud lahjade alkohoolsete tarbijaid kange alkoholi ostmisele ning Läti piirilt suuri alkoholikoguseid kaasa ostma. "On oodata, et Läti poolt plaanitud aktsiiside muutmine pisut vähendab hinnaerinevust, aga see pole kaugeltki piisav, et midagi muutuks üha aktiviseerunud piirikaubanduses," ütles ta.
Ka viinatootja Liviko juhi Janek Kalvi seisukohast on piirikaubandus juba välja kujunenud nähtus: "Võib öelda, et pärast muutust status quo Eesti ja Läti vahel säilib, hullemaks ei lähe. Mingit radikaalset pööret ju ei toimunud, ütleme 2015. või 2014. aasta aktsiiside taastamist ja väljakujunenud liikumised jäävad. Piirikaubandus kindlasti jätkub, see on tarbijaharjumusena juba kinnistunud."
Pikalt lahja ja kange alkoholi aktsiisimäärade võrdsustamise eest võidelnud Liviko oli valitsuse aktsiisitõusude suhtes veel kõige leebem. "Lõppkokkuvõttes oli see ikkagi Taavi Rõivas, kes pikaajalise aktsiisitõusu meil maale tõi ja seda kummastavam on praegu vaadata teatavaid Reformierakonna poliitikuid, kes valjusõnaliselt nüüd alkoholipoliitikat kritiseerivad," ütles Kalvi.
Mure soomlaste ostudega
Alkoholiturul mängivad lisaks Eesti maksudele rolli ka naaberriikide Soome ja Läti aktsiisipoliitika, märkis Altia Eesti tegevjuht Kristel Mets, kelle sõnul on aastaga soomlaste ostud Eestis vähenenud 30 protsenti ja see olukord hetkel ei paista enam pöörduvat. „Kui Soome otsustab oluliselt suurendada makse Soomes, siis soomlaste ostud võivad osaliselt taastuda,“ märkis ta.
Mets lootis, et Läti ei otsusta viimasel hetkel Eestist eeskuju võtta ja samuti aktsiisitõusu ära jätta, praegu tehtud muudatused tema sõnul Eesti maksudele tasandavat mõju ei avalda.
Ka Tarmo Noobi hinnangul ei päästa aktsiiside pidurdamine põhjapoolse turismi kadumist, mis moodustab ligi 25 protsenti nende käibest ja vastavalt ka riigi aktsiisitulust.
Riik soomlaste kojujäämise pärast nii palju ei muretse. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb Eestis müüdava alkoholi hulk lähiaastail 150-160 miljoni liitri ringi ning soomlaste ostud sellest sellest stabiilselt 45-46 miljoni liitri juurde. Soomlaste ostud Lätis sama prognoosi järgi kasvavad tänavuselt 9 miljonilt liitrilt 15-20 miljoni liitrini.
Tootjad soovivad suuremat leevendust
Oodatult leiavad tootjad, et rahandusministri otsus aktsiisitõusu pidurdada oli positiivne, kuid ainus võimalus piirikaubandust vähendada oleks aktsiisid jätta senisele tasemele või pöörata hoopis tagasi. "Naljakas on see, et tegelikkuses, kui riik keeraks selle aasta aktsiisitõusu tagasi, teeniks ta selgelt rohkem tulu ning kaoks suures pildis ära ka kõik piirikaubandusega seotud probleemid, kuid nii kahjuks meie ametnikud ei soovi mõelda," kommenteeris Noop.
Ka Saku Õlletehases oodatakse, et otsus on alles teema avamine ja valitsus tegeleb mõjude analüüsi ning olukorra parandamisega edasi. „Tegelik lahendus oleks alkoholiaktsiiside alandamine ja taastamine varasemal tasemel,“ ütles Härms.
„Alkoholi aktsiisi laekumiste kasv Eestis võiks tulla kange alkoholi ja veinide aktsiiside tõstmata jätmisest,“ ütles ka Kristel Mets.
Rahandusministeeriumi koostatud analüüsi järgi oleks see tähendanud kahe aasta peale 42 miljoni eurost mõju, sellest 8 miljonit tänavu, sest eeldatavasti ostetakse enne aktsiisitõusu suuri varusid, ning veel 34 miljonit tuleval aastal. Väiksem aktsiisitõus tõus mõjutab riigieelarvet 10 miljoni euroga, mis rahandusministri sõnul loodetakse tasa võtta suuremate dividendide näol riigiettevõtetest.
„Täpsem 2018. aasta veebruari kavandatud alkoholiaktsiisi tõusu ära jätmise mõju hinnang on tuleval aastal 34 miljonit eurot. Valitsuse otsusega ei muudetud veini ega vahetoote järgmise aasta aktsiisimäärasid ning sealt tulebki peamine erinevus. Lisaks tulenevad väiksemad muutused hinnaelastsusest ja käibemaksu arvestuses,“ selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos.
Riigieelarve valud
Valitsuse viisi mängida eelarves kaupmeeste varude hankimisega pälvis aga teravat kriitikat Konjunktuuriinstituudi direktorilt Marje Josingilt. "Enne aktsiisitõusu ostetakse suured varud, sellelt tuleb suur laekumine, aga pärast on riigil raske ennustada, millal aktsiisilaekumine jälle normaliseerub. Näiteks tuleva aasta eelarves on ju arvestatud kahe varude soetamisega seotud laekumisega: üks aasta algul ja teine 2019. aastal tõusvate aktsiiside eel," rääkis ta.
"Lätis see võimalik ei ole ja seal on ka aktsiisilaekumist võimalik paremini prognoosida, kui meie rahandusministeeriumil. Lätis on varude ostmine piiratud, see tuleb eraldi deklareerida ning müüa tuleb kaupa uue aktsiisiga,“ selgitas Josing.
Peamiseks piirikaubanduse motivaatoriks on riikidevahelised hinnaerinevused, rahandusministeeriumi analüüsist tuleb teravalt esile, et märkimisväärne osa sellest tuleb omahinna ja kaupluse marginaalide vahest Eestis, Soomes ja Lätis. Keskmisest odavamate markide näitel selgub, et Lätis moodustab õlle omahind ja juurdehindlused 78 senti tänavusest 1,2eurosest liitrihinnast.
Soome enam kui kolmeeurosest liitrihinnast võtavad tootjad ja kauplused 91 senti, seevastu Eesti tootjate ja kaupluste osakaal võtab 1,25 eurot. Ka kangel alkoholil on Eesti omahind Soome omast kõrgem – vastavalt 6,32 ja 5,97 eurot, Lätis on see vaid 3,16 eurot. Järgmisel aastal tõstavad aktsiisimäärasid nii Soome kui Läti ning hinnaerinevused riikide vahel säilivad samas suurusjärgus.
"Kindlasti mängivad ka poed hinnatõusus oma osa, eks see on poodidele mõttekoht, kuidas hinnavahele reageeritakse ja kas see juurdehindlust mõjutab," kommenteeris konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kelle sõnul peaks valitsus senisest hoopis rohkem tähelepanu pöörama lõpphindade erinevusele ja vähem aktsiisimäära protsendile. „Eesti ja Läti hinnavahe on juba kaks korda nii, et siinne poole väiksem aktsiisitõus oleks Lätis võrdne ka palju suurema aktsiisitõusuga. Tarbija ei vaata aktsiisi, tema vaatab hinda, mis on sildil kirjas," kommenteeris ta.
.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum