IT-ettevõtja: Eesti liigub aeglasemalt, kui tahaks

19. detsember 2017, 06:00
IT-ettevõtte Astec Data nõukogu liige Vadim Tsvetikov.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171219/NEWS/171219710/AR/0/AR-171219710.jpg

IT-ettevõtte Astec Data nõukogu liige Vadim Tsvetikov on IT-äris olnud juba kakskümmend aastat. Ta mäletab aega, mil Eestis tuli müügile esimene mälupulk, mis oli ühe gigabaidi suurune.

"See oli suur uudis ja seda kajastati ka Äripäeva veergudel, see tundus nii suur mälu," meenutab ta. Mälupulk maksis toona sama palju, kui praegu maksab üks hea sülearvuti. "Need kakskümmend aastat on läinud väga kiiresti. Nüüd on mälupulkade maht 180-200 GB. Sülearvutid on nii väikesed, internet on nii kiire," ütles ta. 

Samuti on selle ajaga saanud Eestist maailmas tuntud e-riik. Selle üle võime uhked olla, kuid laiemalt IT-teenuste mõttes ja eriti erafirmade IT-areng liigub praegu aeglasemalt, kui kõik soovivad, nendib Tsvetikov. Tsvetikovi sõnul ei saada Eestis aru, kuidas kasutada ITd äriinstrumendina. "Kõik teavad, mis on kruvikeeraja või veoauto. Aga paljud arvavad, et IT on lihtsalt kuluartikkel raamatupidamises, mitte äriinstrument," nentis ta.

Excel ja Word ei ole IT

Tema sõnul paljud keskmised ja suured ettevõtted ainult arvavad, et nad kasutavad ITd. "Ei, nad kasutavad meili, internetti, võib-olla Excelit ja Wordi. See ei ole IT. Võimalusi ITd kasutada on rohkem, aga nemad viskavad raha tuulde, kuna nad ei tea, kuidas kasutada kõige tähtsamat asja ITs: andmeid. Informatsioon juhib äri," selgitas ta. "Kui firma juhtkond ei oska kasutada infot, siis see tähendab, et nad ei oska juhtida firmat."

Tsvetikovi sõnul on Eesti firmadel vaja andmete kasutamine prioriteediks seada ning firmad peavad omavahel andmete keeles rääkima. "See annab võimaluse koguda andmeid ja pärast analüüsida ja prognoosida. Nagu Pareto printsiip ütleb, ainult 20% toodetest annab sulle 80% käivet või kasumit. Andmete analüüs aitab leida ja arendada seda 20%," selgitas ta.

Pea iga nädal Venemaal

Tsvetikov käib pea igal nädalal Venemaal. Nii oskab ta võrrelda, et kui e-riigi mõttes on Venemaal meie tasemeni veel pikk maa minna, siis IT-teenuste vallas on seal lihtsam ja edukam. "Eestis läks kümme aastat e-riigi arendamiseks, Venemaal, ma arvan, on vaja 25-30 aastat, siis jõuab samale tasemele, kus on Eesti," rääkis ta ja selgitas, et nii suures riigis võtavadki asjad kauem aega. 

Samas IT-teenuseid arendatakse Venemaal kiiremini kui Eestis, samuti mastaabi tõttu. "Meil siin ei ole nii suured eelarved, meil ei ole nii suurt partnerite võrgustikku. Meil ei ole 25 miljonit eurot selleks, et investeerida ühte andmekeskusesse. Eestis ei ole sellist võimalust, kuna ei ole sellist klienti, seega me peame teistmoodi mõtlema," rääkis ta. 

Põhjus, miks Tsvetikov käib Venemaal ja teistes endistes NSV Liidu riikides nagu Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, on partnerite otsimine. "Otsime seal kolmanda riigi partnereid, kes tahavad ajada äri Venemaal, tahavad tulla Venemaa piirile ning neid, kes tahavad ajada äri Venemaal, aga Euroopa reeglitega. Venemaalt tulevad kontaktid nt Saksamaa, Soome ettevõtetega, kellega me seal kohtume, vestleme, aga sõlmime lepingu juba Eestis," selgitas ta.

Tema sõnul mängib Eesti e-riigi maine selliste lepingute sõlmimise juures suurt rolli ja sillutab teed Eesti IT-firmadele Venemaale minekuks, samas sõltub lõpuks kõik inimesest, kes äri teeb, mitte firma nimest või riigi mainest. 

Tsvetikov ütles, et Eesti IT-firmad ei tee enamasti lihtsaid ostu-müügiprojekte, vaid pikemaid koostööprojekte. "Sellel aastal käis kaks suurt delegatsiooni Kasahstanist, nad olid väga huvitatud Eesti e-riigi kogemusest ja sellest, kuidas meil on organiseeritud piiri ületamine Venemaaga. Nende jaoks on põhiteema e-tervis, mis nad tahavad kasutada Kasahstanis. Kasahstani mastaabid on teised, see ei ole Tallinna ja Tartu vaheline 200 kilomeetrit, seal on mitu tuhat kilomeetrit linnade vahel," rääkis ta.

Ida-Virumaale elu sisse

Astec Data on ehitanud Eestis kaks andmekeskust: Tallinnas ja Jõhvis. Plaanis on ehitada veel üks Venemaale ja teine Soome. "Andmekeskus on IT-püramiidi vundament," ütleb Tsvetikov. 

Ettevõte on kahe jalaga Ida-Virumaal maas. "Nojah, meie firma läheb vastutuult," kommenteeris Tsvetikov, kelle sõnul on kogu Eesti IT-aju praegu Tallinnas Ülemiste Citys, kus asub umbes 50-60% siinsetest IT-firmadest. Astec Data usub, et on vaja tegutseda ka mujal. 

"Me näeme potentsiaali Ida-Virumaal, mitte ainult sellepärast, et meie põhipartnerid on Venemaalt, vaid me päriselt arvame, et Ida-Virumaal väga suur potentsiaal," rääkis ta. "Ida-Virumaal on palju noori, kes tahavad areneda ja neil peab olema kohapeal praktikavõimalus. Seal peab olema keegi, kes aitab piirkonda arendada. Meil on Ida-Virumaal 12 inimest, meil on väga hea tiim Jõhvis," lausus ta.

Tema sõnul on spetsialisti värbamine keeruline ja seda üle Eesti, mitte ainult Ida-Virumaal. "Minu poeg õpib ITd ja ma näen, et koolitusprogramm on nii vana, et mul on väga raske leida seda tarkvara, et aidata oma poega. Spetsialiste koolitatakse XP Windowsiga ja XP programmidega… Meil on puudu spetsialiste, kes on veebiarendajad, kes oskavad kasutada big data't. Meil koolitatakse ainult tarkvaraarendajaid. IT ja tarkvaraarendus on erinevad maailmad," nentis ta.

Plokiahel jääb, krüptoraha ilmselt mitte

Vadim Tsvetikovi sõnul jääb plokiahel kindlasti püsima, aga see ei tähenda sama krüptovaluuta kohta.

Tsvetikov mõtleb plokiahelast ja krüptorahast alati eraldi. "Krüptovaluutas on palju tolmu. Kõik räägivad, aga kasutavad mõned üksikud ja saavad sellega edukaks ning teevad sellega raha. Kes teab, kui kaua veel krüptoraha elab, kaks või viis aastat, seitse või kaheksa. Aga plokiahel jääb elama," oli ta kindel. Tema sõnul on plokiahela tehnoloogia suur saavutus.

Ta teab Eestis tegutsevaid finantsettevõtteid, mis otsivad arendajat, kes oskaks valmis teha plokiahela kasutamiseks vajalikke instrumente. "Tean, et suured pangad, logistikaettevõtted mõtlevad ja vaatavad selles suunas. Tehnoloogia areneb, kuid natukene on vara öelda, kuidas me saame seda kasutada. Väga suurt rolli mängivad seadused, peab olema selge regulatsioon plokiahela kohta, mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas ja kogu maailmas," lausus ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. December 2017, 13:19

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing