Itifirmade kasumiralli

27. detsember 2017, 06:00
Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul oli tänavune kolmas kvartal ettevõtte ajaloo parim.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171227/NEWS/171229954/AR/0/AR-171229954.jpg

Vahepeal kiduma kippunud kasumiga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor hakkas kolmandas kvartalis jälle kosuma.

IKT sektori kvartalikäibed jäävad statistikaameti andmetel üldiselt 800-900 miljoni euro kanti, sellest üle poole tuleb enam kui 100 töötajaga ettevõtetest.

Kasuminumbrid on aga väga kõikuvad. Kui viimases neljas kvartalis on sektor jäänud kindlalt alla 30 miljoni euro, siis kolmandas kvartalis kasvas kasum üle 55 miljoni – sellist hüpet pole IKT näinud 2016. aasta esimesest poolest saadik. Puhas lisandväärtus on samuti kvartal-kvartalilt tõusnud ning tänavu kolme kvartaliga on see 9 protsenti parem kui aasta tagasi.

Valdkonna töötajate arv on kasvanud mulluselt 22 000 inimeselt 24 000 inimesele. Ka palgakulud on möödunud aastaga võrreldes 13 protsendi võrra kasvanud, need ulatusid kolmandas kvartalis 117 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku jäi suuremate IKT-ettevõtete kanda.

Maksud viivad mujale

ASile Helmes oli eelmine kvartal nende ajaloo edukaim, rõõmustas ettevõtte juht Jaan Pillesaar, kelle sõnul on neile viimasel ajal edu toonud just aastatepikkused jätkuvad projektid, mitte üksikud lühemad ettevõtmised.

Kuigi töötajate hulk sektoris on mõnevõrra kasvanud, on tööjõuga üha kehvem, möönis Pillesaar. "Arvan, et kaks tuhat lisandunud inimest on ka mujalt kokku pingutatud – teistelt erialadelt ümber koolitatud, välismaalt siia toodud," arvas Pillesaar. Ka Helmes palkab rohkem piiri tagant: ainuüksi Valgevenes töötab neil üle 100 inimese. Kokku on ettevõtte hingekirjas 300 töötajat.

IT-inimeste puudus pitsitab tervet Euroopat. "Järjest rohkem investeeritakse betooni asemel tarkvarasse. Uusi tarkvaraarendajaid ei jõuagi niivõrd kiiresti juurde koolitada," selgitas Helmese juht, kelle sõnul on ka neil praegu 30-40 vaba töökohta.

Kiire palgakasv tähendab omakorda seda, et sektori ekspordivõimekus kahaneb, möönis Pillesaar. "Maailmaturul ei ole arendustöö hinnad aastaga 13% tõusnud. Järjest rohkem ettevõtteid peab tarkvaraekspordiks Eestist ära minema," rääkis ta.

Kolimine klientidele lähemale

Mõned firmad kolivad Pillesaare sõnul klientidele lähemale, teised odavamatesse regioonidesse. "Odavamate riikide tarkvaraarendajate netopalgad on samad või isegi kõrgemad kui Eestis. Seal lihtsalt pole tööjõumakse, mis ajavad ettevõtte kulud kõrgeks ja töötajate palgad madalaks," selgitas Pillesaar. Ka Helmes kaalub uue kontori avamist Madridis, Leedus ja Poolas.

Lisaks on plaan Valgevenes edasi laieneda. "Väga hea turg tarkvaraarenduseks. Seal on omaaegse Nõukogude Liidu parimad ülikoolid arvutiteaduse alal ja leiab väga andekaid hea haridusega inimesi," põhjendas Pillesaar.

Töötajate üleostmist kohalike tarkvarafirmade vahel Pillesaar väga täheldanud ei ole. "Loomulikult ollakse väga tähelepanelikud, et kui mõni inimene pole ettevõttes rahul, hakatakse talle pakkumisi tegema," möönis Pillesaar.

Tohutu palganumbriga inimesi teistesse ettevõtetesse naljalt üle ei meelitata. "Esiteks on selle taga majanduslikud põhjused," põhjendas ta. "Teiseks, kui inimese niimoodi üle ostad, ei saa väga lojaalset töötajat. Võib-olla tuleb varsti järgmine pakkuja ja ta ongi läinud," kirjeldas ta ja viitas, et tasu kõrval peavad ka muud tingimused väga head olema. Raha ei ole kõige olulisem küsimus.

Ümberõppijad täiendavad ridu

Ka transpordi pileti- ja infosüsteeme tootva Ridango tegevjuht Erki Lipre tõdes, et neil on seljataga väga hea aasta. "Nii saadud tellimuste kui ka tänavu juurutatud projektide mõttes," lisas ta.

Ridango sisenes kahte uude riiki, Leetu ja Ukrainasse, ning eriti hästi on neil läinud just välisklientidega. "See on ka meie IKT-sektori ühisnimetaja, et järjest enam eksporditakse. Vaadates Euroopa majandust, on näha, et läheb väga hästi. Eriti lähiriikides," tõdes Lipre. Seetõttu ollakse varmamad ka riske võtma – näiteks palkama töötajaid ette, lootuses neile tulevikus projekte saada, arvas ta.

Ka Lipre tõdes, et vaatamata sektorisse lisandud kahele tuhandele töötajale on tööjõupuudus suur. "Sektor kasvab, sest noori tuleb peale ning, mis seal salata, on ka palju ümberõppijaid," tõdes ta, pidades silmas neid, kes on enne IT-kõrghariduse omandamist eelneva kraadi najal 5–10 aastat teises valdkonnas leiba teeninud.

Üha laienev äri tähendab ka seda, et sektorisse jõuab rohkem tugipersonali, viitas ta. Ridangos töötab viiest riigist pärit inimesi. "Oleme värvanud neid, kellel on varasem seos Eestiga olemas," ütles Lipre.

Uus aasta broneeritud

Aastast palgatõusu numbrit kommenteerides tõdes Lipre, et ka nende ettevõttes on palgad aastatega märgatavalt kasvanud ning sektori 13protsendiline palgatõus näib täiesti reaalne.

Ridango juht möönis, et on töötajate üleostmist kohanud küll – nii teiste kui enda puhul. "Eks inimesed on valmis osaliselt liikuma, kuid aktiivselt tööd ei otsi. Pigem otsitakse tutvuste või värbajate kaudu," selgitas ta.

Tallinna ja Tartu kontori kõrvalt kolmanda avamist välismaal Ridango veel ei plaani. "Ukrainas oleme saanud koostööpartneriks esimese suurlinna, Kiievi. Ei välista, et sinna kunagi ka arendusüksuse teeme," ütles ta.

Tuleval aastal on neil plaan igas mõttes kasvada. "Järgmise aasta eelarve on juba täidetud, projektid ette müüdud ning terve aasta broneeritud," märkis Lipre ja lisas, et pilk on juba suunatud 2019. ja 2020. aasta eelarve kokkupanemisele.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. December 2017, 17:53

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing