• Jaga lugu:

    Itifirmade kasumiralli

    Vahepeal kiduma kippunud kasumiga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor hakkas kolmandas kvartalis jälle kosuma.

    Maailmaturul ei ole arendustöö hinnad aastaga 13% tõusnud. Järjest rohkem ettevõtteid peab tarkvaraekspordiks Eestist ära minema.

    Jaan Pillesaar,
    AS Helmese tegevjuht
    IKT sektori kvartalikäibed jäävad statistikaameti andmetel üldiselt 800-900 miljoni euro kanti, sellest üle poole tuleb enam kui 100 töötajaga ettevõtetest.
    Kasuminumbrid on aga väga kõikuvad. Kui viimases neljas kvartalis on sektor jäänud kindlalt alla 30 miljoni euro, siis kolmandas kvartalis kasvas kasum üle 55 miljoni – sellist hüpet pole IKT näinud 2016. aasta esimesest poolest saadik. Puhas lisandväärtus on samuti kvartal-kvartalilt tõusnud ning tänavu kolme kvartaliga on see 9 protsenti parem kui aasta tagasi.
    Valdkonna töötajate arv on kasvanud mulluselt 22 000 inimeselt 24 000 inimesele. Ka palgakulud on möödunud aastaga võrreldes 13 protsendi võrra kasvanud, need ulatusid kolmandas kvartalis 117 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku jäi suuremate IKT-ettevõtete kanda.
    Maksud viivad mujale
    ASile Helmes oli eelmine kvartal nende ajaloo edukaim, rõõmustas ettevõtte juht Jaan Pillesaar, kelle sõnul on neile viimasel ajal edu toonud just aastatepikkused jätkuvad projektid, mitte üksikud lühemad ettevõtmised.

    Järjest rohkem investeeritakse betooni asemel tarkvarasse. Uusi tarkvaraarendajaid ei jõuagi niivõrd kiiresti juurde koolitada.

    Jaan Pillesaar,
    Helmese juht
    Kuigi töötajate hulk sektoris on mõnevõrra kasvanud, on tööjõuga üha kehvem, möönis Pillesaar. "Arvan, et kaks tuhat lisandunud inimest on ka mujalt kokku pingutatud – teistelt erialadelt ümber koolitatud, välismaalt siia toodud," arvas Pillesaar. Ka Helmes palkab rohkem piiri tagant: ainuüksi Valgevenes töötab neil üle 100 inimese. Kokku on ettevõtte hingekirjas 300 töötajat.
    IT-inimeste puudus pitsitab tervet Euroopat. "Järjest rohkem investeeritakse betooni asemel tarkvarasse. Uusi tarkvaraarendajaid ei jõuagi niivõrd kiiresti juurde koolitada," selgitas Helmese juht, kelle sõnul on ka neil praegu 30-40 vaba töökohta.
    Kiire palgakasv tähendab omakorda seda, et sektori ekspordivõimekus kahaneb, möönis Pillesaar. "Maailmaturul ei ole arendustöö hinnad aastaga 13% tõusnud. Järjest rohkem ettevõtteid peab tarkvaraekspordiks Eestist ära minema," rääkis ta.
    Kolimine klientidele lähemale
    Mõned firmad kolivad Pillesaare sõnul klientidele lähemale, teised odavamatesse regioonidesse. "Odavamate riikide tarkvaraarendajate netopalgad on samad või isegi kõrgemad kui Eestis. Seal lihtsalt pole tööjõumakse, mis ajavad ettevõtte kulud kõrgeks ja töötajate palgad madalaks," selgitas Pillesaar. Ka Helmes kaalub uue kontori avamist Madridis, Leedus ja Poolas.

    Järgmise aasta eelarve on juba täidetud, projektid ette müüdud ning terve aasta broneeritud.

    Erki Lipre,
    Ridango tegevjuht
    Lisaks on plaan Valgevenes edasi laieneda. "Väga hea turg tarkvaraarenduseks. Seal on omaaegse Nõukogude Liidu parimad ülikoolid arvutiteaduse alal ja leiab väga andekaid hea haridusega inimesi," põhjendas Pillesaar.
    Töötajate üleostmist kohalike tarkvarafirmade vahel Pillesaar väga täheldanud ei ole. "Loomulikult ollakse väga tähelepanelikud, et kui mõni inimene pole ettevõttes rahul, hakatakse talle pakkumisi tegema," möönis Pillesaar.
    Tohutu palganumbriga inimesi teistesse ettevõtetesse naljalt üle ei meelitata. "Esiteks on selle taga majanduslikud põhjused," põhjendas ta. "Teiseks, kui inimese niimoodi üle ostad, ei saa väga lojaalset töötajat. Võib-olla tuleb varsti järgmine pakkuja ja ta ongi läinud," kirjeldas ta ja viitas, et tasu kõrval peavad ka muud tingimused väga head olema. Raha ei ole kõige olulisem küsimus.
    Ümberõppijad täiendavad ridu
    Ka transpordi pileti- ja infosüsteeme tootva Ridango tegevjuht Erki Lipre tõdes, et neil on seljataga väga hea aasta. "Nii saadud tellimuste kui ka tänavu juurutatud projektide mõttes," lisas ta.
    Ridango sisenes kahte uude riiki, Leetu ja Ukrainasse, ning eriti hästi on neil läinud just välisklientidega. "See on ka meie IKT-sektori ühisnimetaja, et järjest enam eksporditakse. Vaadates Euroopa majandust, on näha, et läheb väga hästi. Eriti lähiriikides," tõdes Lipre. Seetõttu ollakse varmamad ka riske võtma – näiteks palkama töötajaid ette, lootuses neile tulevikus projekte saada, arvas ta.
    Ka Lipre tõdes, et vaatamata sektorisse lisandud kahele tuhandele töötajale on tööjõupuudus suur. "Sektor kasvab, sest noori tuleb peale ning, mis seal salata, on ka palju ümberõppijaid," tõdes ta, pidades silmas neid, kes on enne IT-kõrghariduse omandamist eelneva kraadi najal 5–10 aastat teises valdkonnas leiba teeninud.
    Üha laienev äri tähendab ka seda, et sektorisse jõuab rohkem tugipersonali, viitas ta. Ridangos töötab viiest riigist pärit inimesi. "Oleme värvanud neid, kellel on varasem seos Eestiga olemas," ütles Lipre.
    Uus aasta broneeritud
    Aastast palgatõusu numbrit kommenteerides tõdes Lipre, et ka nende ettevõttes on palgad aastatega märgatavalt kasvanud ning sektori 13protsendiline palgatõus näib täiesti reaalne.
    Ridango juht möönis, et on töötajate üleostmist kohanud küll – nii teiste kui enda puhul. "Eks inimesed on valmis osaliselt liikuma, kuid aktiivselt tööd ei otsi. Pigem otsitakse tutvuste või värbajate kaudu," selgitas ta.
    Tallinna ja Tartu kontori kõrvalt kolmanda avamist välismaal Ridango veel ei plaani. "Ukrainas oleme saanud koostööpartneriks esimese suurlinna, Kiievi. Ei välista, et sinna kunagi ka arendusüksuse teeme," ütles ta.
    Tuleval aastal on neil plaan igas mõttes kasvada. "Järgmise aasta eelarve on juba täidetud, projektid ette müüdud ning terve aasta broneeritud," märkis Lipre ja lisas, et pilk on juba suunatud 2019. ja 2020. aasta eelarve kokkupanemisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Spaade ja hotellide avanemine aitas Tallinna Veel rohkem müügitulu teenida Kasum kerkis kordades
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.