Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab EASist pärast rahasula?

    Euroopa Liidu rahast sõltuvat Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ootab suure tõenäosusega eurorahade märkimisväärne vähenemine. Mis saab EASi tegevusest?

    EASi eelarvest 76% on Euroopa Liidu raha, mille vähenemise eest on sihtasutust hoiatanud ka riigikontroll. Mis saab EASist ja EASi pakutavatest teenustest pärast rahasula, rääkis Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“ EASi juht Alo Ivask.
    Ivaski sõnul tuleb kokku leppida, kuidas jätkata ekspordi arendamist ja investeerimisvõimekuse kasvatamist pärast 2020. aastat, kui Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad.
    Eelmisel aastal oli EASi eelarve ligi 200 miljonit eurot, millest riigieelarvest tuli 15 miljonit eurot. 76% moodustas Euroopa Liidu toetus. Kui praegusel Euroopa Liidu eelarveperioodil, aastatel 2014–2020, eraldab euroliit Eestile 4,4 miljardit eurot, siis rahandusministeeriumi hinnangul võivad toetused väheneda järgmisel perioodil ligi 40% ehk 1,5 miljardi euro võrra.
    EASi juhi Alo Ivaski sõnul on ekspordi arendamise ja investeerimisvõimekuse kasvatamine laiem teema kui ainult EASi küsimus. „Ekspordi kasvatamine, välisinvesteeringute ja turistide Eestisse meelitamine – need kolm valdkonda toimivad maailmas väga karmis konkurentsis. Keegi ei saa eeldada ega loota, et ainult eurorahade toel nende valdkondadega tegeletakse,“ märkis Ivask Äripäeva raadiole. Ivask ütles, et kui ELi toetuste maht väheneb, siis need kolm valdkonda on riigile endiselt olulised ja nende arendamisega tuleb süsteemselt edasi tegeleda.

    Riigikontroll juhtis eelmise aasta detsembris tähelepanu, et riik peaks valmistuma olukorraks, kus uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil eurotoetused vähenevad.

    Riigikontroll märgib, et 90% praegu ELi toel rahastatavatest tegevustest on ministeeriumide hinnangul vajalikud ka pärast aastat 2020. Riigil on ülesandeid ja tegevusi, mille rahastamiseks on riigi omatulude asemel kasutatud osaliselt ELi toetusraha.

    Näitena toob riigikontroll välja, et ettevõtluse ja regionaalarengu rahaline toetamine toimub ca 85–90% ulatuses ELi fondidest.

    Ivask märkis, et seni on EASi tegevus olnud seotud suurel määral struktuurivahendite jaotamisega. Nende vahendite vähenemise valguses tõstatub küsimus EASi edasisest rollist. „Kui on selge, mida riik majanduse edendamiseks tegema peab ja me oleme selle kokku leppinud, siis vastavalt nendele vajadustele tuleb arendada ka EASi tegevusi,“ ütles Ivask.
    Aruteluks õige aeg
    Ivask viitas, et ükski teine riik Eesti eest neid valdkondi arendama ei hakka. „Praegu on õige aeg arutada ja leida viise, kuidas Eesti jätkab siis, kui eurotoetused vähenevad,“ ütles Ivask. Tema sõnul tuleb Eestis kaardistada võimalused ja sõnastada vajadused, mida täpselt soovitakse saavutada ning kuhu suunas liikuda.
    Ivask märkis, et kõik ekspordiga tegelevad ettevõtted toimivad karmis konkurentsis. „Ega ühtegi Eesti ettevõtet välisturgudel keegi oota. Selleks, et sinna minna ja seal edukalt tegutseda, on vaja teha palju tööd ja oluline on ka see, et see töö oleks süsteemne ja järjekindel,“ rõhutas Ivask.
    Töö riigikogu komisjonides
    Ivaski sõnul on arutelud poliitikutega juba alanud ning praegu tuleb analüüsida ning kokku leppida, mis on tegevused, mida ja millises mahus edaspidi tehakse. „Ma ei taha täna ühegi poliitiku juurde minna lihtsalt jutuga, et nüüd tuleb eelarvest rohkem raha anda,“ ütles Ivask. Ta lisas, et kui räägitakse ettevõtlusest laiemalt, siis tuleb küsida, kui keerukat ja kui suure lisandväärtusega ettevõtlust tahame ning mida on selleks vaja teha. „Seejuures tuleb arvestada ka seda, kui palju ja kuidas peaks koondama sellesse näiteks innovatsioonitegevusi,“ märkis Ivask. „Välisturgudele mõeldes peame ka küsima, mis on need turud ja mis on tegevused, mida peame kindlasti tegema ja mida võiksime ära jätta.“
    Ivask viitas, et konkurents muutub järjest karmimaks. „Viimase 15 aasta jooksul on investeeringutega tegelevate agentuuride arv maailmas kasvanud viis korda,“ märkis Ivask. Ta lisas, et see näitab, et tegevused selles vallas muutuvad aina intensiivsemaks. „Kui meie ise aktiivsed ei ole, siis jääme lihtsalt oma arengus teistest maha,“ on Ivask kindel.
    Koostöö liitudega
    Kas arendustegevustes peaks erialaliitudel ja ühendustel olema suurem roll, siis see on lähiaastate arutelude koht. „Erasektor ja riigisektor üksinda tõenäoliselt ei suuda saavutada nii head tulemust kui koostöös. Meil on lihtsalt vaja kokku leppida, millises rollis keegi nendes tegevustes on,“ sõnas Ivask.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Gaasitoru värvi alt kraabiti välja keelatud Vene osad. Leedu tülis vaadatakse ka Infortari firma poole
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.