Artikkel
  • Jaga lugu:

    Mis saab EASist pärast rahasula?

    Euroopa Liidu rahast sõltuvat Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust ootab suure tõenäosusega eurorahade märkimisväärne vähenemine. Mis saab EASi tegevusest?

    EASi eelarvest 76% on Euroopa Liidu raha, mille vähenemise eest on sihtasutust hoiatanud ka riigikontroll. Mis saab EASist ja EASi pakutavatest teenustest pärast rahasula, rääkis Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“ EASi juht Alo Ivask.
    Ivaski sõnul tuleb kokku leppida, kuidas jätkata ekspordi arendamist ja investeerimisvõimekuse kasvatamist pärast 2020. aastat, kui Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad.
    Eelmisel aastal oli EASi eelarve ligi 200 miljonit eurot, millest riigieelarvest tuli 15 miljonit eurot. 76% moodustas Euroopa Liidu toetus. Kui praegusel Euroopa Liidu eelarveperioodil, aastatel 2014–2020, eraldab euroliit Eestile 4,4 miljardit eurot, siis rahandusministeeriumi hinnangul võivad toetused väheneda järgmisel perioodil ligi 40% ehk 1,5 miljardi euro võrra.
    EASi juhi Alo Ivaski sõnul on ekspordi arendamise ja investeerimisvõimekuse kasvatamine laiem teema kui ainult EASi küsimus. „Ekspordi kasvatamine, välisinvesteeringute ja turistide Eestisse meelitamine – need kolm valdkonda toimivad maailmas väga karmis konkurentsis. Keegi ei saa eeldada ega loota, et ainult eurorahade toel nende valdkondadega tegeletakse,“ märkis Ivask Äripäeva raadiole. Ivask ütles, et kui ELi toetuste maht väheneb, siis need kolm valdkonda on riigile endiselt olulised ja nende arendamisega tuleb süsteemselt edasi tegeleda.

    Riigikontroll juhtis eelmise aasta detsembris tähelepanu, et riik peaks valmistuma olukorraks, kus uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil eurotoetused vähenevad.

    Riigikontroll märgib, et 90% praegu ELi toel rahastatavatest tegevustest on ministeeriumide hinnangul vajalikud ka pärast aastat 2020. Riigil on ülesandeid ja tegevusi, mille rahastamiseks on riigi omatulude asemel kasutatud osaliselt ELi toetusraha.

    Näitena toob riigikontroll välja, et ettevõtluse ja regionaalarengu rahaline toetamine toimub ca 85–90% ulatuses ELi fondidest.

    Ivask märkis, et seni on EASi tegevus olnud seotud suurel määral struktuurivahendite jaotamisega. Nende vahendite vähenemise valguses tõstatub küsimus EASi edasisest rollist. „Kui on selge, mida riik majanduse edendamiseks tegema peab ja me oleme selle kokku leppinud, siis vastavalt nendele vajadustele tuleb arendada ka EASi tegevusi,“ ütles Ivask.
    Aruteluks õige aeg
    Ivask viitas, et ükski teine riik Eesti eest neid valdkondi arendama ei hakka. „Praegu on õige aeg arutada ja leida viise, kuidas Eesti jätkab siis, kui eurotoetused vähenevad,“ ütles Ivask. Tema sõnul tuleb Eestis kaardistada võimalused ja sõnastada vajadused, mida täpselt soovitakse saavutada ning kuhu suunas liikuda.
    Ivask märkis, et kõik ekspordiga tegelevad ettevõtted toimivad karmis konkurentsis. „Ega ühtegi Eesti ettevõtet välisturgudel keegi oota. Selleks, et sinna minna ja seal edukalt tegutseda, on vaja teha palju tööd ja oluline on ka see, et see töö oleks süsteemne ja järjekindel,“ rõhutas Ivask.
    Töö riigikogu komisjonides
    Ivaski sõnul on arutelud poliitikutega juba alanud ning praegu tuleb analüüsida ning kokku leppida, mis on tegevused, mida ja millises mahus edaspidi tehakse. „Ma ei taha täna ühegi poliitiku juurde minna lihtsalt jutuga, et nüüd tuleb eelarvest rohkem raha anda,“ ütles Ivask. Ta lisas, et kui räägitakse ettevõtlusest laiemalt, siis tuleb küsida, kui keerukat ja kui suure lisandväärtusega ettevõtlust tahame ning mida on selleks vaja teha. „Seejuures tuleb arvestada ka seda, kui palju ja kuidas peaks koondama sellesse näiteks innovatsioonitegevusi,“ märkis Ivask. „Välisturgudele mõeldes peame ka küsima, mis on need turud ja mis on tegevused, mida peame kindlasti tegema ja mida võiksime ära jätta.“
    Ivask viitas, et konkurents muutub järjest karmimaks. „Viimase 15 aasta jooksul on investeeringutega tegelevate agentuuride arv maailmas kasvanud viis korda,“ märkis Ivask. Ta lisas, et see näitab, et tegevused selles vallas muutuvad aina intensiivsemaks. „Kui meie ise aktiivsed ei ole, siis jääme lihtsalt oma arengus teistest maha,“ on Ivask kindel.
    Koostöö liitudega
    Kas arendustegevustes peaks erialaliitudel ja ühendustel olema suurem roll, siis see on lähiaastate arutelude koht. „Erasektor ja riigisektor üksinda tõenäoliselt ei suuda saavutada nii head tulemust kui koostöös. Meil on lihtsalt vaja kokku leppida, millises rollis keegi nendes tegevustes on,“ sõnas Ivask.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.