Indrek Rahumaa andis Reformile kopsaka toetuse

Suurim opositsioonierakond sai Rahumaalt toetust kokku 65 000 euro eest, millega ärimees oli ülekaalukalt partei suurim annetaja. Suurema summa andis erakonnale ka kaubaveoga tegelev ettevõtja Matvei Nikitenko, kellelt laekus parteile 15 000 eurot.

Veidi väisemad annetajad olid Olari Taal, kalaärimehed Urmas Reimann ning Oleg Omeltšenko ja kunagise tuntud metallimagnaadi Viktor Levada poeg Filipp Levada, kellest igaüks andis Reformierakonnale 5000 eurot.

Valimiskvartalis paistsid suurte annetajate seas silma ka poliitikud ise. Näiteks Viimsi vallavanemaks saanud Siim Kallas andis Reformierakonnale 3000 eurot, sama valla volikogu esimees Taavi Kotka samuti 3000 eurot. Oktoobris altkäemaksu kahtlustuse saanud nüüdseks endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski maksis partei kassasse 1727 eurot.

Kokku sai Reformierakond annetusi 170 000 euro eest. Suurim tuluallikas oli partei jaoks siiski riiklik toetus, mille maht oli 402 000 eurot. Liikmemaksudest ja erakonna varalt saadud tulu oli nende summadega võrreldes pea olematu – vastavalt 2000 ja 500 eurot.

Opositsiooniliidri kulud olid laekumistega võrreldes neljandas kvartalis aga hiiglaslikud. Kokku kulus 1,2 miljonit eurot, sellest suurim osa ehk 757 000 eurot läks reklaami peale. Sellest omakorda oli kõige kulukam televisioon, kuhu läks 304 000 eurot. Oma jao andsid ka tööjõukulud – 188 000 eurot – ning avalike ürituste kulud, kuhu läks 74 000 eurot. Suhtekorraldusele läks Reformierakonnal 26 000 eurot – meedias on vihjatud, et suur osa sellest summast on seotud erakonna esimehe Hanno Pevkuri kuvandi töötlemisega.

Ettevõtjad olid helded ka IRLi vastu. Kohalikel valimistel analüütikuid üllatanud üpris tugeva tulemuse teinud partei suurim annetaja oli 25 000 euro suuruse toetusega suurinvestor Jüri Käo. Kokku 20 000 euro suuruse toetusega ei jäänud temast kaugele maha reklaami-, meedia- ja finantssektoris tegutsev Reet Roos.

IT-ettevõtja Jaan Pillesaar annetas IRLile 10 000 eurot, sama suure summaga toetas erakonda ka Rein Kilgi väimees, sadamaäris tegutsev Kaspar Kokk. Suhteliselt suur annetaja oli ka endine kaubandusettevõtja, praegune rahandusminister Toomas Tõniste, kellelt kvartali jooksul laekus IRLile 5900 eurot. Veidi tagasihoidlikuma, 5000eurose panuse IRLi kassasse andsid näiteks Eesti rikkaim ärinaine Tiina Mõis ja kunagine hansapankur Hannes Tamjärv.

IRLi annetuste kogumaht oli neljandas kvartalis 162 200 eurot. See summa ei jäänud kaugele maha riigi toetusest, mis oli 187 600 euroga siiski partei suurim sissetulek. Liikmemaksust kogutud summa jäi 1400 euro juurde.

IRL oli ka ainus valitsuspartei, mis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile tänaseks tulude aruande esitas – Keskerakonna ja sotside viimane aruanne pärineb kolmandast kvartalist.

Tallinnas arvatust tublim tulemus ei tulnud aga niisama. IRL kulutas neljandas kvartalis 507 000 eurot, millest 371 000 läks reklaami peale. Sellest omakorda andsid 119 000 eurot trükised ning 105 000 eurot telereklaam. Tööjõukulud olid parteil küllaltki tagasihoidlikud 25 300 eurot, avalike ürituste peale läks näiteks 57 000 eurot.

EKRE suurim ettevõtjast toetaja oli prügiettevõtja, Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude, kes annetas erakonnale 12 900 eurot. Valimistel konservatiivse rahvaerakonna ridades kandideerinud ettevõtja pääses ka Tallinna linnavolikokku.

Suuremate annetajate seas olid ka endine ajakirjanik, praegune EKRE riigikogu fraktsiooni meedianõunik Kadri Paas, kes toetas parteid 5000 euroga. Sama suure summa käis välja baptistipastor ning Ridala kandi poliitik Toomas Vallimäe.

EKRE kogus annetusi kokku 37 800 euro eest. Riigilt sai konservatiivne rahvaerakond 93 800 eurot, varalt teeniti 1300 eurot ning liikmemaks andis 2000 euro jagu tulu.

Kulude-tulude mõttes jäi EKRE plussi, kuna kulutati vaid 116 000 eurot. Sellest 46 000 eurot läks reklaamile – 16 000 teles, 12 000 ajakirjanduses, 8000 eurot trükistele ja 6600 internetis –, ent 45 000 eurot kulus ka majandamiskuludele ning 13 000 eurot avalike ürituste korraldamiseks. Suhtekorraldusele läks parteil 3000 eurot.

Vabaerakond paistis silma väga väikese annetuste summaga, sellest laekus parteikassasse vaid 1400 eurot, samas kui riik toetas erakonda 107 000 euroga. Liikmemaksudest saadi kokku 1100 eurot.

Vähestest annetustest suurima osa käisid välja peamiselt erakonna tuntumad parlamendipoliitikud nagu Andres Ammas, Külliki Kübarsepp ja Andres Herkel, kes toetasid parteid vastavalt 250, 200 ja 150 euroga. Samas oli väga palju neid, kes toetasid erakonda ühe või paari euroga –  kokku oli annetajaid 47.

Valimistel Vabaerakond ühtse brändi all välja ei tulnud, vaid toetati valimisliite. Siiski kulus parteil neljandas kvartalis 150 000 eurot ehk isegi rohkem kui näiteks hoogsat kampaaniat teinud EKRE-l. Summast lõviosa ehk 75 000 eurot läks reklaamiks, sellest 39 000 eurot ajakirjanduses ja 16 000 teles. Tööjõu peale läks 26 500 ja avalike ürituste korraldamiseks 16 000 eurot.

Tallinnas valimistel volikogust välja jäänud, ent hiljem Keskerakonna kõrvale ühe abilinnapea kohaga linna juhtima võetud rohelised kogusid annetustena kokku 3900 eurot, millest lõviosa andis turismiärimees Tiit Pruuli, kellelt laekus roheliste kassasse 3000 eurot. Liikmemaksudest teenis partei 1000 eurot, riigilt toetust ei saadud.

Ka roheliste kulud jäid tuludega samasse kanti: neljandas kvartalis kulutas erakond kokku 5800 eurot, millest suurima osa ehk 4000 eurot andsid reklaamikulud, ülejäänud summa läks majandamiskuludeks. Tööjõukulusid parteil aasta viimases kvartalis polnud.

Teiste väikeparteide kulud-tulud jäid väga pisikeseks. Tänaseks aruande esitanutest – iseseisvuspartei ega vabaduspartei pole arve veel kokku löönud – oli suurima rahakäibega Rahva Ühtsuse Erakond. Kristiina Ojulandi parteina tuntud jõud kogus neljandas kvartalis kokku 505 eurot, sellest 376 eurot annetustena. Suurimad annetajad olid kokku 100 euroga Ojuland ise ning erakonna juhatusse kuuluv Hanno Karlson. RÜE kulud jäid 960 euro juurde. Enamik sellest ehk 522 eurot läks majandamiskuludeks, ülejäänud 438 eurot aga avalike ürituste tarbeks. Reklaami peale erakond jõudu ei raisanud.

Hoopis väiksema summaga tuli toime Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, mille poliitilise jõu teravik on suunatud Maardusse. Kokku teeniti 179 eurot, sellest 140 eurot andis esimees Valev Kald. Vasakparteil kulus kokku 200 eurot, sellest 140 eurot telereklaami peale ning ülejäänu majandamiskuludeks.