Ettevõtjatele avaram teemaks ei meeldi

Majandusministeerium koostab Eesti seisukohta Euroopa Komisjoni direktiivi muudatusettepanekutele, millega oleks tulevikud võimalik teemaksu laiendada lisaks raskeveokitele kõigile sõidukitele. Ministeerium kaasas Eesti seisukoha kujundamisse ettevõtete esindajaid, sh Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul ei poolda tema üleüldise teemaksu rakendamist kõikidele sõidukitele. „Saan kinnitada, et taoline küsimus ei ole valitsuses arutelu all olnud.“

EL direktiivi muudatusettepanekute järgi soovitakse anda liikmesriikidele õigus kehtestada ja määrata teetasude suurus kõigile sõidukitele. Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts märkis vastuskirjas majandusministeeriumile, et kui pärast 2020. aastat hakkavad Euroopa struktuurifondide toetussummad Eesti teetaristu investeeringutes vähenema, ei saa nende summade asendamiseks kehtestada teekasutusmaksu. Palts viitas, et alust on arvata, et ette nähtud maksustamisvõimalusi võidakse hakata rakendama nende kompenseerimiseks.

Kaubanduskoda osundas seega riskile, et laialdasema teekasutusmaksu kehtestamise motivatsioon võib olla seotud ELi struktuurifondi raha vähenemisega. Palts lisas, et sellele võimalikule riskile juhtisid tähelepanu nii osa ettevõtetest kui ka osundas koja tehtud analüüs.

Kuni 2015. aastani kehtis Eestis põhimõte, et 75% kütuseaktsiisist läheb teehoidu. Palts sõnul tuleks teehooldust ja taristuinvesteeringuid tagada eelkõige kütuseaktsiisist. Ta märkis: „Kuigi laekumised kütuseaktsiisist riigieelarvesse on kasvanud, siis summad teehoidu on samal ajal kasvanud väga minimaalselt, pigem jäänud suht samale tasemele.“ Palts viitas, et kütuseaktsiisi ei tohiks lihtsalt eelarves laiali jagada, kuhu parajasti vaja on, vaid eelkõige peab see minema teede majandamisse. „See 75%, mis kunagi oli, oli väga õige ja põhjendatud. See oleks esmane, mis tuleks taastada“.

Minister Kadri Simson tõdes, et valitsus loobus tõesti 2015. aastal põhimõttest, mille kohaselt suunati kütuseaktsiisist kogutud rahast vähemalt 75% otse teedesse tagasi. „Minu hinnangul tuleb uue eelarveperioodi valguses kaaluda selle nõude taastamist,“ märkis minister, kelle sõnul on kütuseaktsiisi laekumiste taristusse tagasi suunamine kindlasti lihtsaim viis investeeringuteks vajaliku raha leidmiseks. Simson ei näe mingit põhjust, miks seda ei võiks vähemalt kaaluda, ning ta lisas, et peab oluliseks teehoiu rahastamise mahu suurendamist.

Kaubanduskoda viitas oma kirjas, et kõikide transpordiliikide juures on oluline vähendada nende tegevusega kaasnevat saastet, keskkonnamõjusid, müra ja liiklusummikuid. „Tee- ja kasutusmaksud on üks võimalik meede maanteetranspordi kahjulike mõjude ohjeldamiseks, kuid samas tuleks maksustamise võimaluste loomisel arvestada ka seda, millisel eesmärgil sõidukid teedel liiguvad,“ märkis koda kirjas.

Kirjas juhtis Palts tähelepanu, et bussitranspordi mõte ja eesmärk on juba suunatud keskkonnasäästlikkusele ning teede koormuse vähendamisele, olles alternatiiviks sõiduautode kasutamisele. „Tee- ja kasutustasude rakendamine bussitranspordile pidurdaks ühistranspordi edendamist ja piiraks selle kasutusvõimalusi,“ märkis ta. „Sellele ühistranspordiliigile tee- ja kasutustustasude kehtestamine läheks vastuollu Euroopa Komisjoni koostatud transpordipoliitika valge raamatuga, mille läbivad märksõnad on säästev liikumine ja keskkonnahoid.“

Perioodil 2014–2020 suunatakse teehoiukavaga teede ehitusse kokku 370 miljonit eurot, millest poole moodustavad välisvahendid. Seni on ELi struktuurifondide raha kasutatud peamiselt teede ehituses ning vähesel määral rekonstrueerimistöödeks.Teehoiukava 2014–2020 maht oli selle kinnitamise ajal 1,85 miljardit eurot. Seda mahtu on kahel korral korrigeeritud ning maanteeameti finants- ja haldusosakonna juhataja Martin Lengi sõnul on algset eelarvet vähendatud 80 miljoni euro võrra. Riigieelarve strateegia aastateks 2019–2022 on aga alles koostamisel. „Meile antud indikatsiooni järgi ei kata ka uus riigieelarve strateegia meie seni teehoiukava lisana planeeritud investeerimisvajadust 2021. ja 2022. aastal ning näeme riski, et seda võidakse vähendada järgmisel kahel aastal ca 40 miljonit eurot.“ See tähendab, et maanteeametil tuleb kehtiv plaan kriitilise pilguga üle vaadata.Sel aastal hakatakse koostama uut transpordi arengukava, mis annab maanteeametile sisendinfo uue teehoiukava koostamiseks aastateks 2021–2027. Milliseks kujuneb uue kava ressurss, on raske prognoosida. „Praktikas on nii, et mõned pikad projektid käivitame selliselt, et meil pole lõplikku rahastamiskindlust,“ märkis Lengi, tuues näitena Tallinna–Tartu maantee Kose–Ardu–Võõbu–Mäo lõigu ehituse. Teelõigu ehitus algas 2017 ning selle lõpp on planeeritud aastasse 2022. „Praegu meil 2022. aasta rahastus lõplikult paigas ei ole, kuid vajaksime mahukamate projektide ja investeerimiskavade puhul pikemaajalist rahastamiskindlust, kui pakub nelja-aastane riigi eelarvestrateegia.“