Miljarditehase magus lepe ajas konkurendid tuliseks

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 1. veebruar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljarditehase magus lepe ajas konkurendid tuliseks
“See on kõigi teiste osalejate suhtes ebaõiglane,” oli Toftani saeveskite juhi Martin Arula arvamus selle kohta, et RMK tahab Tartusse kavandatava hiiglasliku tselluloositehasega pika puidulepingu sõlmida.
RMK ja Tartusse kavandatava tselluloositehase Estfor Investi vahel on plaanis sõlmida pikaajaline tarneleping, mida kriitikute ja konkurentide sõnul võib pidada miljonitesse ulatuvaks kingituseks ning keelatud riigiabiks.
Ühiste kavatsuste protokolli alusel plaanitava lepingu maht on ligikaudu 300 miljonit eurot ehk 20 miljonit eurot aastas. 2020. aastasse plaanitav kuni pool miljonit tihumeetrit toorainet tagav leping sõlmitakse selleks puhuks kuulutatud enampakkumise võitjaga ja tegemist on olulise tarnekindlusega, mille taolist turul tavatingimustel ei leia.
"RMK-l isegi ole seaduslikku alust sellist lepingut sõlmida. See on kõigi teiste puiduturul osalejate suhtes ebaõiglane, kes on arvestanud ühetaolise majanduskeskkonnaga. Kogu kokkulepe on läbipaistmatu ning riigile kuuluvat ressurssi peaks müüma avatult oksjonitel, mitte toetama sellega ainult üht kindlat projekti," rääkis Toftani saeveskite juhi Martin Arula.
Kui palju peaks Eesti turul maksma tarnekindlus 15 aastaks?
Esiteks ma tahaks öelda, et ei ole näinud kavatsuste protokolli lõppvarianti, vaid ainult ühte versiooni. Selle versiooni kohaselt on tegemist selgelt siduva optsioonilepinguga, kus RMK võtab endale ühepoolse mahu- ja hinnakohustuse müüa ostjale puitu, kui viimane seda soovib.
Kas seda versiooni on täiendatud ja missugune on lõplik versioon ja missuguseid kohustusi ja lubadusi pooled võtavad-annavad ja kas need kohustused on ka vastastikused, saab hinnata RMK nõukogu või kes iganes sellise mahuga tehingu üle järelevalvet Eesti riigis peab teostama.
Optsioonilepingute hinda on finantsmaailmas võimalik välja arvutada ja selleks on mitu mudelit, tuntumaks nendest peetakse Black-Scholesi mudelit. Põhimõtteliselt sõltub optsiooni hind eelkõige tehingu rahalisest väärtusest, optsiooni pikkusest ja võimalikust vahest hinna osas, mis on optsiooni hetkel ja kuidas hind võiks ajas liikuda selleks ajaks, kui optsioon realiseeritakse.
Kuna mul puuduvad arvandmed selle mudeli jaoks, siis raske on seda hinnata. Hoolimata nendest numbritest, mis sinna mudelisse lähevad (mida mina ei tea), kui me räägime mitmeaastasest ooteperioodist, 15aastasest lepingust ja äärmiselt volatiilsest ja selgelt pikaajaliselt defitsiidis olevast puiduturust, siis on see summa kümnetes miljonites eurodes.
Raul Kirjanen
Graanul Investi tegevjuht
Graanul Investi juht Raul Kirjaneni sõnul on tegemist lihtsalt optsioonilepinguga, kus pikki tähtaegu ja praegust defitsiitset puiduturgu arvestades peaks lepingut ennast hindama kümnete miljonite eurode tasemel.
Riik pakub tselluloositehasele ainulaadset tarnekindlust
Seda, kui oluline on leping tehase kavandajatele, möönis ka Estfor Investi juhatuse liige Margus Kohava kolmapäeval korraldatud pressikonverentsil. Ettevõte otsib projektipõhist investeeringut, mis tähendab, et kindlad tarnelepingud on üks põhilistest alustest, mille alusel võib üldse pankadelt tehase rajamiseks laenu saada. Lisaks RMK võimalikule lepingule on praegu Estforil välja pakkuda vaid osanike saeveskitest ülejääv puiduhake.
Küsimusele, kuidas on riigi omandis RMK kavatsenud rahalist kaalu omavat tarnekindlustlepingust hinnastada, vastas RMK juht Aigar Kallas, et RMK lootus on paberipuidu hinna tõusul seoses suurema nõudlusega piirkonnas, mis nende hinnangul võiks tõusta 5 eurot tihumeetri kohta, Skandinaavia turgude tasemele lähemale. Protokolli osaliste hinnangul ei ole tegemist ebaõiglase ega konkurentsi moonutava tehinguga, sest puitu müüakse ikkagi turuhinnaga.
Arula sellega ei nõustu, ta on kokkuleppe pärast ka RMK nõukogu poole pöördunud. Tema hinnangul turuhinnaga tegemist ei ole, sest Põhjamaade keskmine müügihind jääb siinsele alla. Est-For Investile antava soodustuse rahalist väärtust hindab ettevõte suurusjärgus 10 miljonit eurot aastas järgmise 15 aasta jooksul, selgub Toftani saadetud kirjast.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv ütles võimaliku riigiabi kohta, et ühise kavatsuste protokolli sõlmimise üle läbirääkimised alles käivad. "Juhul kui ühise kavatsuste protokoll sõlmitakse, siis see ei tähenda automaatselt lepingu sõlmimist. Kui selgub, et lepingu sõlmimine eeldab ELi riigiabi loa taotlemist, siis sellega ka tegeletakse," ütles Talijärv.
Margus Kohava eilsel pressikonverentsilFoto: Andras Kralla
Tavalisest kolm korda pikem leping
RMK-l on nii ümarpuidu kui ka paberipuidu tootmine kaetud pikaajaliste lepingutega 85 protsendi ulatuses, kuid enamasti viieaastaste lepingutega. Varasemast on teada ainult üks 15 aastaks sõlmitud leping, mis sõlmiti Estonian Celli Kunda haavamassitehase rajamise eel, mis andis tehasele tarnekindluse kolmandiku toorainevajaduse kohta.
Küsimusele, miks RMK on nõus sõlmima nii suuremahulise leppe ettevõttega, mis veel ei tegutse, vastas Kallas, et ka teistel on võimalik taolisi leppeid sõlmida ning juba 2019. aastal kuulavad nad meelsasti ära ka teised, kui keegi peaks soovima 15aastast lepingut sõlmida.
Tehase osanik oli varem RMK nõukogu esimees
Samuti tõrjus RMK väiteid, nagu võiks näha huvide konflikti asjaolus, kus üks tehase osanikke Mati Polli kuulus ettevõtte rajamise ajal RMK nõukogusse. Kallase sõnul ei saa riigiasutuse nõukokku kord kuulunud inimesi süüdistada samas sektoris tegutsemisega jätkamise eest.
Estfori tselluloositehase plaane häälekalt kritiseerinud kodanikeühenduse MTÜ Eesti Metsa Abiks erilahenduste koordinaatori Indrek Vainu sõnul on selline väide lihtsalt naeruväärne. "Millal see huvide konflikt siis tuleb? Kes valmistas ette uue metsaseaduse ja RMK arengukava? Palju ei pea otsima, Mati Polli oli RMK nõukogu esimees, kui arengukava koostati. Kuidas peab huvide konflikti siis tõestama, peab näitama, millal täpselt isa ja poeg pidasid vestlust, et teeme uue tselluloositehase?"
Kantsler Andres Talijärv ütles, et ministeerium huvide konflikti ei näe, kuna kehtiv RMK arengukava ulatub aastani 2020, aga tselluloositehas ei valmi praegu teadaoleva info kohaselt enne 2022. aastat.
Pärast Est-For Investi registreerimist ei osalenud Mati Polli Talijärve kinnitusel ühelgi RMK nõukogu koosolekul. Est-For Invest registreeriti 3. oktoobril 2016, RMK nõukogu esimehe kohalt lahkumise avalduse esitas Polli 30. novembril ning valitsus vabastas ta sellest ametist 22. detsembril.
Eilne RMK ja Estfori pressikonverentsFoto: Andras Kralla
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Metsandus
Hetkel kuum