Lätlaste hämming: maksulangetus tõstis hoopis hinda

Artikkel

- Uudised
- Ave Lepik
- 2. veebruar 2018 kell 13:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lätlaste hämming: maksulangetus tõstis hoopis hinda
Läti põllumajanduskoda tegi kokkuvõtteid jaanuarist, mil hakkas kehtima puu- ja juurviljade maksulangetus. Ja tulemused on hämmastavad, kirjutas majandusleht Dienas Bizness.
Aasta algusest langetas Läti riigile iseloomulike puu- ja juurviljade käibemaksu seniselt 21 protsendilt 5 protsendile. Kuid vaatamata sellele on paljudes kauplustes hinnad jäänud kas samaks või langenud õige vähe, nentis väljaanne.
Näiteks maksis kurk detsembris 1,25 eurot kilo, vahetult pärast uut aastat küll 1,21 eurot, kuid jaanuari kolmandal nädalal oli kilohind hüpanud 1,35-1,40 euro peale. Põllumajanduskoja juhi Inguna Glube selgitus on, et vähendatud käibemaksumäära põhiline eesmärk oli hoopis pidurdada järsku hinnatõusu uuel aastal.
Kas kaupmehed läksid ahneks?
Novembris võttis Seim vastu käibemaksuseaduse parandused, millega langetati Lätile omaste õunte, marjade, puu- ja juurviljade käibemaks 5 protsendi peale. Kõnealuste toodete hulka ei kuulu eksootilised puuviljad, nagu banaanid. See-eest nii kohalike kui ka näiteks Poola õunte hind kukkus märkimisväärselt. Hinnasula kohaldatakse näiteks ka mustikate, vaarikate ja maasikate, aga ka pirnide ja ploomide puhul.
Madaldatud määr kehtib 2018. aasta algusest kuni 2020. aasta lõpuni.
On veelgi hämmastavamaid näiteid, kirjutab DB. Kartulikilo maksab Tallinnas 0,27 eurot, Vilniuses 0,25 eurot, aga Riias 0,36 eurot. Seejuures on ainult Lätis ülimadal, 5% käibemaks.
Või veel: õuna Jonagold kilo maksab Vilniuses 0,90 eurot, Tallinnas 1,39 eurot, aga Riias 1,23 eurot. Seejuures detsembris, kui Lätis maksustati puu- ja juurvilju veel 21protsendise määraga, maksis kartul seal 0,42 eurot ning see Jonagoldi õun 1,30 eurot kilo.
Miks maksavad Lätis alandatud käibemaksuga tooted rohkem? Kas peaks uskuma kaupmehi, kes väidavad, et on vähendanud oma puuviljade ja juurviljade lõpphinda, küsis DB. Glube rahustas, et kaupmehi pole põhjust süüdistada ahnuses. „Oleme kontrollinud ja veendunud, et pärast käibemaksumäära alandamist vähenes kettides ja kauplustes puu- ja juurvilja hind,“ rääkis ta. „Kuid tuleb arvestada, et puu- ja juurviljadele ei kehtestata pikaaegset hinda, nagu näiteks suhkru või jahu puhul. Värskete toiduainete hind muutub praktiliselt iga päev. See tähendab, et kui mõnel ketil lõpeb kaup ja ta tellib uue, siis on selle hind teine, kas kõrgem või madalam. Igal juhul on see normaalne protsess.“
Glube sõnul saab alles suve alguseks lõplikult teada, kuidas on kohalike puu- ja juurviljade hind muutunud, sest siis tuleb turule esimene kodumaine saak. Praegu müüvad kauplused peamiselt importkaupa.
Millal vilju näha saab?
Miks siis Leedus ja Eestis, kus on märksa kõrgem käibemaksumäär, on need tooted sageli odavamad, jätkab küsimist DB.
„Siin pole ühest vastust, sest igal riigil ja igal kaubandusketil on oma tarnijad,“ selgitas põllumajanduskoja juht. Ta lisas, et eri riikides on erinevad maksusüsteemid, samuti erineb elektri ja gaasi hind ning on erinev konkurentsiolukord. Näiteks Leedus on tema sõnul jaekaubanduses palju teravam konkurents kui Lätis – seal on lisaks Maximale ja Rimile veel Norfa ja sakslaste Lidl.
Kuid Lätis on toodete kvaliteet märksa parem, rõhutas Glube. „Hiljuti ma võrdlesin banaanide kvaliteeti Läti ja Eesti kauplustes, ja meil on see parem – banaanid olid palju kollasemad ja magusamad.“
Põllumajanduse aseministri Ringolds Arnitise sõnul pole kahtlust, et käibemaksu alandamine kannab vilja. „Kohalike tomatite kilo hind langes euro võrra,“ tõi ta näite. „Peamine, et ostja peaks meeles: kui me poleks käibemaksu alandanud, siis oleks värskete viljade hind praegu palju kõrgem. See tähendab, et maksualandus aitas vältida järsku hinnatõusu. Nii et pole põhjust paanikaks, vaatame asja pragmaatiliselt.“ Käibemaksu langetamise eesmärk oli toetada kohalikke tootjaid ning võidelda varimajandusega, rõhutas ta.
Mis aga puudutab kurke, mille hind pärast uut aastat kolme nädalaga järsult tõusis, siis on Arnitisel ka sellele selgitus. „Kõik on lihtne, varem said kauplused kurke Getlinilt (köögiviljakasvataja Getlini Eko SIA – toim), aga neil lõppes partii ja nüüd tarnib kurke Baltijas darzeni, kes tõstis hinda, sest neil kasvasid 25% lisakulud gaasile. Teiste sõnadega ei saa nad hoida endist hinda, seda, mis neil varem oli.“
DB märgib, et uuest aastast kehtima hakanud aktsiisitõus pole puu- ja köögivilja praegustele hindadele veel sisse kirjutatud. „Seda saame näha hiljem,“ ütles Glube. „Selge see, et aktsiisi mõju tuleb, kuigi pole teada, kui suur see on.“
Läti ametnik: Eestis müüakse kehvema kvaliteediga puuvilju
Lätis alanes uuest aastast küll puu- ja juurviljade käibemaks, kuid need on endiselt kallimad kui naabritel Eestis ja Leedus. Läti põllumajanduskoja juht Inguna Glube ütles Läti Raadiole antud intervjuus, et esimese kuu möödudes saab teha vaid esialgseid järeldusi. Kui võrrelda, palju maksid Riias puu- ja juurviljad detsembris ja nüüd jaanuaris, siis on hinnalangus märgatav, rääkis Glube. Kuid kui vaadata Balti riikide turgu tervikuna, torkab silma, et Leedus ja Eestis on peaaegu kõik juur- ja puuviljad odavamad kui Lätis. „Neil on suur käibemaks, 21 protsenti, meil on 5, aga meil on hinnad ikkagi kõrgemad,“ nentis Glube.
Leedu madalamaid hindu selgitab põllumajanduskoja juht kliimaga. „Leedu on lõuna pool ja paljusid vilju on seal odavam kasvatada kui meil,“ selgitas ta.
Eestis aga on tooted palju madalama kvaliteediga. „Kui vaadata ringi Tallinna ja Riia kauplustes, siis on näha, et meil on palju suurem valik ja tooted pole nii sarnased. Eestis pole käibemaksu alandatud, aga Tallinna kauplustes on nädala lõpul müüdavad banaanid juba kehvapoolsed. Meil on ikka täitsa teine kvaliteet,“ rääkis Glube.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum