Jaga lugu:

Tallinna lennujaam unistab otselendudest New Yorki

Piret Mürk-Dubout
Piret Mürk-Dubout  Foto: Marko Mumm/Meediafoto

Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu sama palju kui eelneva 10 aastaga, peagi lisandub ka uusi sihtkohti.

Kasvule on kaasa aidanud madalad kütusehinnad ja kasvav majandus, ütles Tallinna Lennujaama juht Piret Mürk-Dubout Äripäeva raadiosaates „Ettevõtte edulugu“.

Sihtkohtadest lisanduvad Kopenhaagen ja Kiiev, tulevikus pole välistatud ka New York. Reisijate jaoks peaks lendamine muutuma järjest mugavamaks, teenused digitaliseeritakse ja check-in ning pagasi transport muutuvad lihtsamaks.

Kui kaardilt vaadata, siis ei tohiks Tallinna lennujaama olemaski olla, sest asume Helsingi ja Riia lennujaama vahel. Ometi tegite tulemuse, mis sobiks alustavale idufirmale. Kuidas nii?

Tõesti, Tallinnal suurt ruumi ei ole. Meie üks põhifookusi on aga Eesti majanduse areng, lennujaam moodustab 3 protsenti Eesti SKPst. Eelmisel aastal tulid meile appi suhteliselt madalad kütusehinnad, lennukite kättesaadavus on olnud hea ning suurt toetust pakub ka majanduskasv. Liisinguhinnad on madalad, julgetakse ette võtta uusi liine ja rohkem istekohti. See viis rekordilise tulemuseni, kasvasime 19 protsenti aastas. Kasvasime mullu rohkem kui eelneva kümne aastaga. Kokku läbis Tallinna lennujaama 2,65 miljonit reisijat. Sellest umbes pooled on ärireisijad.

Kas sellel aastal võib kukkuda ka see kolme miljoni reisija piir? Kas varsti hakkab laevareisijate arvuga võrreldavaks muutuma?

Kui eelpool nimetatud trendid jätkuvad, siis jah. Lennundus on tegelikult väga volatiilne valdkond. Minevik on näidanud, et ühe aastaga võib kukkuda 40 protsenti. Konservatiivne prognoos on aga 8-10 protsenti sellel aastal. Peaks lisanduma vähemalt 200-250 000 reisijat. Helsingi ja Tallinna koridorini on veel pikk tee.

Lennujaamas käib hirmus ehitamine. Millised olulisemad objektid valmis said?

Kokku oli 18 objekti. Olime arvestanud, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine algab 2018. aastal, aga see tõsteti pool aastat varasemaks. Kõige olulisem oli varem valmis saada julgestuskontroll. See pidi valmis saama aasta lõpuks, aga tegime kaks korda kiiremini. Avasime 30. juuni hommikul kell 9, päev enne eesistumist. Ühe liini kaudu saab turvakontrolli läbida tunnis nüüd kaks korda rohkem inimesi. VIP vastuvõtuala laienes 2,5 korda.

Mis on Tallinna Lennujaamal plaanis edaspidi teha? Millised strateegilised arengud on laual?

Tahame olla lennufirmade jaoks atraktiivsed, et nad oleksid nõus kommertsriske võtma ja Tallinnasse lendama. See on riskantne, sest lennukid peavad olema õhus. Kõige kasulikum on lennata keset Euroopat, teha kahetunnised lennud. Eestisse lendamine võtab aega 3,5 tundi ja täna ei ole seda kindlust, et liinid on jätkusuutlikud. Oleme tasumäärad hoidnud 10 aastat samal tasemel, sest see tõstab konkurentsivõimet. Teiseks on meil olemas boonusplaanid uute liinidega alustamisel. Tähtis on ka koostöö riigi ja EASiga. Kindlasti on vaja teadlikku tegutsemist, et näiteks odavlendude klaster ei muutuks liiga suureks nagu Leedus mõned aastad tagasi juhtus.

Miks ei tohi olla odavlennu osa liiga suur?

Odavlendude üldine poliitika ja kitsendused ei sobi ärireisijatele. Ärireisijate voog sai Leedus selle tõttu pihta ning kannatasid ka hotellindus ja turismitööstus. Neil ei ole ilmselt ka piisava kvaliteediga lennuteenused. Teine teema puudutab reisijat. Reisija teenindus, lennujaama funktsionaalsus ja kvaliteet. Need peavad olema tagatud.

Kui palju on praegu lennufirmasid? Kas järgmise 1-2 aasta jooksul tuleb ka uusi sihtkohti? Kas New Yorgi otselend pole enam utoopiline?

Sellel aastal lisandub kindlasti Wizzair, veel 3-4 lennufirmaga käib läbirääkimine, et nad alustaks Tallinnast lende. Sihtkohtadest tulevad juurde Kiiev, Kopenhaagen. Londonisse hakkavad lendama WizzAir ja AirBaltic. New Yorgist rääkides – unistama peab ja unistada tuleb julgelt. Siin tulevad appi uued lennumasinad, mis tarbivad 50 protsenti vähem kütust. 5-7 aasta pärast on mandritevahelised lennud võimalikud väiksemate lennukitega. Töötame selle kallal.

Nordica kasvas 2016. aastal 69 protsenti, mis on rekordiline kasv. Nad on võtnud sihtkohtadena fookusesse Makedoonia, Rumeenia ja kindlasti kasvab ka tšarterlendude osakaal.

Miks on Norcial nii hästi läinud? Madalalt on lihtne tõusta, aga see kasv on olnud prognoosidest kõrgem.

Üks põhjus on nende jätkusuutlik strateegia. Nad vaatavad kasvusuutlikkust Eestist, selle tasuvust ja samal ajal on väga aktiivselt hangitud alltöövõtte. Nii põhjas kui ka Euroopas üldisemalt on alltöövõtud väga hästi käima läinud, see on taganud hea tasemega hinnapoliitika. Püsti on saadud ka hea kommunikatsioon. Reisijat kuulatakse, mis on taganud kasvu. Suur faktor on ka majanduse üldine kasv. Turvakontrollis, kus tekkisid järjekorrad, on selgelt näha, et palju on klientuuri, kes on hakanud esmakordselt lendama.

Kui suur on kaubanduse maht Tallinna Lennujaamas? Mis uuendused või arengud kaubanduses on?

Meie puhaskasumist moodustab kaubandus 74 protsenti. Meie jaoks on see ainuvõimalus, kaubandus kompenseerib selgelt ka lennunduskulude kasvu. Meil on 10 kauplust ja 10 toitlustuspakkujat. Loodan, et see rivi muutub mitmekesisemaks. Selle jaoks on meil plaanis mitmed hanked, et seda pakkumist veel enam laiendada. Kohe sellel aastal on alustamas uus duty free, kõige suurema kaubanduspinnaga pakkuja Baltona. Osa on avatud, uus suur kauplus avatakse märtsis. Tahame tekitada ka huvitava ja mitmekesise toidutänava. Kui küsida, kus hommikust süüa, siis inimesed oskavad nimetada ainult ühe koha.

See kartulisalati koht?

Just, see sama kartulisalati ja smuuti koht. Rohkem võiks olla valikut peredele ja erinevatele klientidele. Soovime suurendada ka mugavusteenuste osakaalu. Inimesed ei teagi, et lennujaamas on olemas garderoob, kuhu saab oma lõunamaale lennates oma talvekasukad jätta. On ka ärikliendile suunatud uusi teenuseid ja kiire läbipääsu teenused.

Kuidas on iseteenindus vastu võetud? Mis arengud selles valdkonnas toimuvad?

Eesti on digitaalsusega väga harjunud. Tahame juurutada võimaluse ise check-ini teha, oma pagas ära anda ning teha seda kõike võimalikult mugavalt. Soovime laiendada e-kommertsi võimalusi, et kaubad oleks võimalik juba kodus ette tellida. Tahame laiendada ka kliendiga internetis toimuvat suhtlust, et anda talle piisavalt vara teada, milline on taksode olukord, kui pikad on ootejärjekorrad. Me ju teame kõiki parameetreid.

Kui suur on investeeringute maht ja mida on plaanis veel teha?

Kolme aasta investeeringute maht on rekordiline – umbes 130 miljonit eurot. Järgmisel aastal kulutame sellest kõige rohkem. Sellel aastal ehitame peamiselt parkimismaja, mis muudab parkimise veidi ebamugavamaks. Kohti siiski jagub. 70 miljonit kulub lennuliikluse ala rekonstrueerimisele, mille eesmärk on keskkonna saastamist vähendada. Lennujaama saame vabalt laiendada veel vähemalt 6 miljoni reisijani. Ei oska aga unistada, mis aastal see võiks kätte jõuda.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt