Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millist koostööd tegi eile vahistatud Ozdojev ühe Hansapanga asutajaga?

    Ahmedist õnnestus meil 2010. aastal hankida vaid üks kehva kvaliteediga foto.Foto: Erakogu

    Kuritegeliku grupeeringu juhtimises kahtlustuse saanud ärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri kriminaalmenetlus tõi neljapäeval seitsmenda vahistatu.

    Lisaks ärimeestele, endistele politseinikele ning vandeadvokaadile on vahistatute hulgas ka uueks allilmajuhiks tituleeritud Ahmed Ozdojev, teatas eile ETV uudistesaade „Aktuaalne kaamera“.
    "Ahmed Ozdojev on meile teada tuntud inimene, kes on meie huviorbiidis olnud juba väga pikka aega, 90-ndate keskel mõisteti ta ühe korra ka väljapressimiste eest süüdi. Ise ta pärast Nikolai Tarankovi tapmist on ennast meedia vahendusel positsioneerinud peamise kandidaadina Tarankovi järeltulija kohale. Mina selles osas hinnanguid ei anna. Meie teeme oma tööd," ütles keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere intervjuus „Aktuaalsele kaamerale“.
    Ozdojevist on Eesti meedias kirjutatud haruharva. Äripäev tõi tema äritegevusse valgust 2010. aasta juunis, kui avaldasime uurivad lood „Eestlastel ühisärid Varna allilmaga“ ja „Ahmed Ozdojev aitab Andres Saame äri“. Samuti ilmus toona Äripäevas ajakirjanik Koit Brinkmanni tehtud intervjuu Ozdojeviga. Eilsete sündmuste valguses avaldame uuesti Äripäeva ajakirjanike Piret Reiljani ja Aivar Hundimägi 2010. aasta juunis ilmunud uurivad lood Ozdojevi ärisidemetest.
    Eestlastel ühisärid Varna allilmaga
    Bulgaariasse Musta mere kaldale elutehinguid jahtima läinud eestlased sattusid tšetšeeni grupeeringu kavalate skeemide ohvriks. Eesti kinnisvaraarendajad meelitas imedemaale siin väljapressimise pärast vangis istunud ingušš Ahmed Ozdojev, kes juhatas laia naeratuse saatel õnneotsijad kokku Varnas tegutsevate tšetšeenidega ja üheskoos teeniti eestlaste arvel kopsakaid vahendustasusid.
    "Kui meenutada, siis tegime uhkelt, võtsime pangast välja suure raha, üle 100 000 euro oli taskus, lendasime lennukiga kohale, maksime maa eest raha ära," räägib üks Ozdojevi poolt Bulgaariasse meelitatud ettevõtja, kes asutas seal koos Varna tšetšeeni allilmaga seotud inimestega ühisfirmad Družba-3 ja Tšaika 2007. "Nende eesmärk oli natukene kahtlane. Nad kontrollisid hindu nii hästi, et meile jäigi arusaamatuks, kas nemad üldse sinna mingit raha reaalselt panid. Põhimõtteliselt said nad meie rahaga omanikeks," lausub teine eestlasest Družba-3 osanik.
    Kolm-neli aastat tagasi oli Eestis elu ilus - majandus kasvas mühinal ja kinnisvarabuum tõotas üha suuremat rikkust. Eestlaste taskutes sügeles vaba raha. Osa neist tõttasid Gildi omanike mesijuttu kuuldes Armeeniasse kulda kaevandama. Teised jäid uskuma hästiriietatud ingušši Ahmed Ozdojev imelisi lugusid Musta mere ääres asuvast Varna linnast ning selle ümbruses olevatest kuurortidest. "Mina tunnen seal kõiki ja aitan teil odavalt maad osta," oli investorite sõnul Ozdojevi pika jutu põhiline sõnum.
    Väljavõte 2010. aasta 4. juuni Äripäevast.Foto: Äripäev
    Ozdojevi vangla-aastad investoreid ei häirinud
    Eestlased hakkasidki raha tuulutama. Kes võttis oma väikefirmast välja kogu kasumi, kes lootis siinsel kinnisvaraturul teenitud miljoneid võimendada Bulgaarias.
    Kedagi ei heidutanud teadmine, et Ozdojev oli hiljuti vabanenud vangist, kuhu ta pisteti mitmeks aastaks grupiviisilise väljapressimise eest, kui üritas 1990ndate lõpus toore jõuga võtta üle ühte toidutööstust.
    Iga ettevaatlikuma inimese jaoks piisanuks ahvatlusest keeldumiseks lihtsast guugeldamisest ja paari 1990ndate lõpus ilmunud artikli lugemisest, kus kohtu all olnud Ozdojevit nimetati koguni Eestis tegutseva ingušši maffia juhiks. Üllatuslikult ütlevad ettevõtjad, et kuritegelik taust neid ei häirinud. Vastupidi, sisendas hoopis julgust, sest selliste karmide meestega on kindlam tundmatus kohas vette hüpata - omasid ju ei peksta?
    Varnas oli Ozdojev loonud sidemed Jahia Hašieviga, keda Bulgaaria meedias on nimetatud ka Varna piirkonnas tegutsevaks tšetšeeni allilma liidriks.
    Hašievi taust on sedavõrd kirju, et selle põhjal annaks vändata mõne kassahiti. Näiteks on ta istunud aastaid vangis ulatusliku käibemaksupettuse eest, teda on seostatud Iiri Vabastusarmee (IRA) ninameestega, kes on paigutanud suuri summasid Ida-Euroopa kinnisvaraturule. Lisaks on Hašievi partnerite hulgas nii prostitutsiooni organiseerimise, narkoäri, väljapressimiste kui ka relvade salakaubanduse kahtlusega Bulgaaria uurimisorganite huvi all olnud tegelasi.  Vabaduses olles viie ihukaitsja saatel ringi liikuv Hašiev vahistati Bulgaaria politsei poolt uuesti selle aasta märtsis. Ta ootab praegu kohut. Seekord süüdistatakse teda väljapressimises.
    Pärast Ozdojevi keelitusel rahapakkidega Varnasse suundumist hargnesid sündmused eestlaste jaoks valdavalt ülikiiresti. Bulgaarias asutati ettevõtted ja loetud päevad hiljem ilmusid firmade nimele erinevad maatükid, kord koos majadega, kord lihtsalt põllud.
    Maatükid valisid välja ja hinnad leppisid müüjatega kokku tšetšeenid, kellest said mõnel juhul eestlaste kaasosanikud Bulgaarias asutatud firmades. Eestlaste uued äripartnerid olid kohalike ajakirjanike sõnul teada-tuntud kuritegeliku jõugu liikmed. 
    Tšetšeenid küsisid eestlastelt kõrget hinda
    Skeem, kuidas Varnas kanda kinnitanud tšetšeenid eestlaste abil oma taskuid täitsid, oli lihtne. Nad otsisid vastavalt eestlaste rahakoti paksusele maatükid või arendused ning leppisid müüjatega kokku, et lepingusse kirjutatav hind saab olema tegelikust mitu korda suurem.
    Näiteks osteti eestlastele maatükid Varna lähedal asuva kaheldava väärtusega ja mustlastega asustatud Ignatievo küla lähistel 2 euroga ruutmeeter, lepingutesse kirjutati aga hinnaks 18 eurot ruutmeetri eest. "Kohalikud arvavad, et toimub rahapesu, kuid tegemist võib olla ka lihtsalt eestlastest partnerite petmisega," nentis Äripäeva abistanud Varna ajakirjanik Rositsa Penkova.
    Bulgaarias on ebatavaline, et lepingus tahetakse näidata tegelikult makstust suuremat hinda, vastupidine käitumine on maksudest hoidumiseks hoopis levinum.
    Kirjeldatud maatehingud organiseeris eestlastele Hašievi lähikondlane Umalt Osmaev, kes hiljem koos eestlastega ka firmas Družba-3 omanikuks sai.  Üks müüjatest ütles Varna ajakirjanikule, et talle jäi arusaamatuks, miks tema maad osta taheti, sest sinna ei saa midagi ehitada. "Maa osteti selleks, et see kallimalt edasi müüa," arvab maast lahti saanud kohalik elanik.
    Eestlaste äripartnereid kardetakse
    Sarnaseid lugusid võivad jutustada mitmed Varna ümbrusse investeerima meelitatud eestlased. Üks petta saanud eestlasi aidata püüdev ja siinse allilma tegemistega kursis olev inimene lausub, et avalikult julgeb enda nöörimisest nimetatud seltskonna poolt rääkida üks inimene kümnest. Ülejäänud loodavad, et läheb veel hästi või lihtsalt kardavad. Ka tema ei taha oma nime avaldada ja soovib jääda anonüümseks.
    Inguššide kohta ütleb ta, et nende esindajad ei ole Eestis kümne mõjuvõimsama kurjategija seas, aga oma sigaduste poolest on nad siin üks püsiv rahvuslik grupp.  "Seda, et siinne ingušši jõuk ja Bulgaaria tšetšeeni jõuk on seotud, on rääkinud nii need, kellel on seal hästi läinud, kui ka need, kellel on probleeme olnud. Need grupid, inguššid, tšetšeenid, nad on võrdlemisi jultunud küll," lisab ta.
    Kõnekas fakt on seegi, et üleriigilises meediaväljaandes töötav ja meid samuti aidanud Bulgaaria uuriv ajakirjanik, kel Äripäev palus Hašievit iseloomustada, vastas lühidalt, et Hašiev on liiga ohtlik ja et ta soovib jääda anonüümseks.
    Prominentsed ärimehed tekitasid usaldust
    Mis on eestlaste värbamisega tegelenud Ozdojevi edu võti, et talle pimesi järgneti? Mehega kokku sattunud nimetavad tema trumbiks eelkõige soravat juttu, aga ka prominentseid ärimehi, kes Ozdojevi sõnul "temaga pundis" olevat.
    Bulgaaria registritest ja internetist andmeid otsides ilmneb, et Ozdojevi firma on otsapidi seotud Hansapanga asutaja Andres Saame ettevõttega, mis tegeleb suurarendusega Varna lähedal Kuldsetel Liivadel. Selle projektiga oli seotud ka Sampo Panga endine juht Härmo Värk. Saame ja Värgi kaudu enese reklaamimisel Ozdojev end Äripäeva allikate kinnitusel tagasi ei hoidnud.
    Värk tunnistab Äripäevale, et tema on Ozdojeviga kohtunud küll. Kuuldes väidet, et mitmete eestlaste sõnul on Ozdojev inimesi meelitanud ja ka rahustanud just Värki ja Saamet kui oma partnereid mainides, hakkab Värk naerma ja ütleb, et sellise promotsiooniga ta kursis ei olnud.
    Ozdojev ise aga ütleb, et ta ei ole mingeid kinnisvaraprojekte eestlastele vahendanud. Andres Saamet ja Härmo Värki ta enda sõnade kohaselt ei tunne, kuigi Värk väidab vastupidist. Samuti eitab ta tutvust Jahia Hašieviga.
    Ozdojevi meelitusel Bulgaaria kinnisvarasse raha matnud investorid aga jutustavad, et Hašieviga viis nad kokku just Ozdojev. Väidetavalt on Ozdojev ja Hašiev tülli pööranud, kuna kohale meelitatud eestlaste raha kippus Ozdojevist mööda liikuma.
    Ahmed Ozdojev aitab Andres Saame äri
    Eestlasi Bulgaariasse otse allilma õuele meelitanud ingušš Ahmed Ozdojev on enda ettevõtte võluväel ka Hansapanga asutaja Andres Saame osalusega firma koostööpartneriks sättinud. Ozdojevi ja vangis istunud endise kõrge maksuametniku Ahti Lille firma müüb Bulgaarias ekspankuri osalusega uhke arenduse kortereid.
    Varna linna lähedal Musta mere äärsetel kuldsetel liivadel kõrgub Amfora Palace'i nime kandev kortermaja, mille ostsid ligi kolm aastat tagasi Andres Saame suurosalusega Toompeamaja ning endise Sampo Panga juhi Härmo Värgi vedamise all tegutsenud investeerimisfirma Satnam Europe, mis paigutab väikese hulga, kuid jõukate välismaiste investorite raha Eestisse ja mujale Euroopasse. Otse vahutavate lainete piiril kaharate puude vahel asuva magusa arenduse ostulugu katab saladuseloor. Varna piirkonnas tegutsevad eestlased teavad rääkida, et Ozdojev otsis sellele arendusele kuude viisi ostjaid. Keegi pidi sel juhul ingušši viima kokku Saame ja Värgiga, kuid siin infolõng katkeb.
    Väljavõte 2010. aasta 4. juuni Äripäevast.Foto: Äripäev
    Saame vaikib ja tema äripartner keerutab
    Saame pikaaegne äripartner, Amfora Palace'i juht ja üks omanikest Einar Entsik eitab esialgu, et ostutehingut vahendas Ozdojev.  Pärast küsimust, kas ta lükkab ümber jutud, et Ozdojev tehingule kaasa aitas, otsustas Entsik otsa siiski lahti jätta: "Ma ausalt öeldes ei kommenteeriks üldse, kelle kaudu me ühe või teise info saime. Pigem niimoodi."  Entsiku sõnul otsisid nad spetsiifilisi investeerimisvõimalusi ja pakkumisi tuli igasuguseid.  Kas tunnete Ahmed Ozdojevit? "Tunnen enam-vähem kõiki, kes samas piirkonnas midagi teevad," ei soovinud Entsik vastata küsimusele konkreetselt "jah" või "ei". 
    Varna ajakirjanik Rositsa Penkova iseloomustas Amfora Palace'i asukohta järgnevalt: "See on ehitatud kuulsaima Bulgaaria kuurorti Kuldsed Liivad parki. Teoreetiliselt on ehitus rahvuspargis võimatu ning arusaamatuks jääb, kuidas Amfora Tursil (arenduse omanikfirma enne eestlasi - toim) õnnestus saada ehitusluba ja hävitada palju puid."
    137 korteriga arendus vajas pärast eestlaste kätte liikumist hädasti partnerit, kes võtaks korterite müügi enda peale. Amfora Palace'i koduleheküljelt leiab kontaktide alt ettevõtte Baltic House e-maili aadressi, Skype'i kontakti jm. Baltic House kuulub Ozdojevile ja tema kompanjonile Ahti Lillele. Kummalisel kombel väidab Ozdojev, et tema ei tunne Saamet ega Värki ja on neist vaid lehest lugenud. Ühe allika väitel sokutas aga just Ozdojev Lille Saame ja Värgi juurde korterite müügiga tegelema. Äripäeva allika jutu õigsust kinnitab ka Härmo Värk ise. "Ozdojeviga olen ma kohtunud küll, aga ega ma temast eriti ei tea, et mis tema ärid on või millega tegeleb. Ma tean, et ta on Ahti Lille partner. Aga mida Baltic House või Ozdojev täpsemalt teeb, seda ma tõesti ei oska kommenteerida," räägib Värk. 
    Sarnaselt Ozdojeviga on ka Lille sattunud seadustega pahuksisse. 2005. aastal kolksus kohtuhaamer süüdimõistvalt Lillele, kes maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Põhja I talitust juhtides võttis üle 300 000 krooni altkäemaksu. Kohus mõistis mehe selle eest neljaks kuuks vangi. Nüüd leidsime Lille Bulgaarias tuntud Eesti ärimeestele kuuluva firma kortereid müümast. 
    Ka Lille hakkab vastustega keerutama 
    Lille püüab esiotsa Amfora Palace't puudutavatest küsimustest kõrvale hiilida, ent lõpuks tunnistab siiski, et "Bulgaarias registreeritud äriühingud Baltic House ja Amfora Palace omavad tõepoolest koostöölepingut". Entsikul pole Lillele mingisuguseid etteheiteid. Küsimusele, kuidas ta Lillega trehvas, vastab Entsik, et kui hakkad ühes kohas midagi tegema, siis tekib mingi tutvusringkond ja Lille oli üks nendest, kes seal elab.  Kogu vestluse võtab Entsik kokku nii: "Meie väga avalikud persoonid pole, nagu isegi näinud olete. Midagi suurt meil öelda pole, jah, arendame juba mitmendat aastat. Praeguse tempoga läheb kaks-kolm aastat veel ja ongi kõik."  Oma äripartneri Andres Saame kohta ütleb Entsik, et temaga on mõttetu üritada kontakti saada, ta niikuinii ei kommenteeri sõnagagi.
    Ahmed Ozdojev eitab kõike
    Ahmed Ozdojev eitab oma seost nii Varnas tegutseva väidetava tšetšeeni allilma liidri Jahia Hašieviga kui ka eestlastele kinnisvara vahendamist. Järgneb intervjuu Ahmed Ozdojeviga.
    Kas vastab tõele, et tegelete Bulgaarias kinnisvaraäriga?
    Jah, tegelen.
    Pakute või müüte ka Eesti ärimeestele sealseid projekte ning võimalust nendesse investeerida?
    Sellega ma ei tegele. Meil on enda huvid seal, aga me ei vahenda.
    Millal ning kuidas Te sinna sattusite?
    Aga ma olen juba ammu seal. Mul on Moskvas äripartnerid ja nende kaudu.
    Saame kokku ja räägime pikemalt sellest? 
    Ei ole mõtet.
    Miks?
    Mul ei ole mitte mingit huvi kokku saada ja enda tegemistest rääkida.
    Kas Te Andres Saamet ja Härmo Värki tunnete?
    Ma ei tunne neid, lehest olen lugenud.
    Meile on räägitud, et teete Bulgaarias koostööd kohalike tšetšeenidega, kelle juhiks on Jahia Hašiev. Kas Te tunnete teda?
    Ei, ma ei tea teda. Seal on palju igasuguseid inimesi, kuid Jahia Hašievit ma ei tunne.
    Pole temaga kohtunud?
    Bulgaaria on suur riik, mitte nagu Eesti. Seal on erinevad piirkonnad.
    Ma pean just Varnat silmas.
    Ma ei suhtle nendega.
    Aga kõik, kes tahavad Varnas kinnisvaraäri ajada, peavad Hašievile maksma?
    Seal pole sellist asja, see on jama. Ma ei tea, kust teil on selline info.
    Kuidas on Bulgaarias äri ajada, on Teil seal äripartnereid?
    Mul on seal Moskva partner, meil on teine suund, rohkem tööstuse peal. Saadame kaupu Venemaale.
    Teil on firma Baltic House, millega see tegeleb?
    Toidukaupadega.
    Ning Ahti Lille on seal Teie äripartner?
    Ahti Lille tegeleb kinnisvara müügitööga.
    Kuidas Te Ahti Lillega tuttavaks saite?
    Ta otsis tööd ning sõitis Bulgaariasse. Ma tunnen seal kinnisvarainimesi.
    Seda teate, et Ahti Lillel on kriminaalkaristus maksuametis töötamise ajast? 
    Sellest ma ei ole kuulnud. Ta ei ole sellest rääkinud.
    Veel on Teil Bulgaarias koos Gunnar Urbiga firma EstBulg. Kas see tegeleb kinnisvaraäriga? 
    Varem tegeles, praegu on majanduskriis ja firma ei tegele mitte millegagi. Ma näen, et te olete väga hästi informeeritud.
    Loomulikult, hulga inimestega on juba räägitud ka. Teid on koguni nimetatud allilma autoriteediks? 
    (naerab) Pole tõsi.
    Kuid kriminaalkaristuse 1990ndatel saite? 
    (naerab - toim) Ma olin siis väikene, tegin vea. Väikese vea tegin.
    Teid on nimetatud Haron Dikajevi alluvaks. 
    Teate, ma ei ole mitte kellegi alluv olnud ja ei hakka kunagi kellegi alluvaks. Teil on vale info. Dikajev on mu zemljak, suhtleme temaga, rohkem mitte midagi.
    Aga kas Te Ahti Lille tegemiste kohta Bulgaarias alustatud uurimisest teate?
    Millisest uurimisest?
    Ta olevat ühe eestlase kaks korterit pettusega maha müünud? 
    Ma kahtlen selles.
    Pettusest Te siis midagi ei tea?
    Kohalikud seadused pole Eesti omadest kehvemad. Kui ta on petnud, las nad siis arutavad seda. Hea küll, meeldiv oli teiega suhelda, rohkem mul aega pole. Kõike head!
    (16.02.2018 avaldasime uuesti 2010. aasta juunis Äripäevas ilmunud uuriva loo).
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Kui “info ei liigu” ehk miks õppida juhina arenemiseks kommunikatsiooni
“Info ei liigu!” Kõik juhid on seda etteheidet kuulnud, see kõlab refräänina igas organisatsioonis. Juhina oli selle kuulmine frustreeriv, kommunikatsiooniteadlasena pakub see samas ka natuke nalja. Mis asi on info? Nähtavasti see, mis kunagi piisavalt ei liigu.
“Info ei liigu!” Kõik juhid on seda etteheidet kuulnud, see kõlab refräänina igas organisatsioonis. Juhina oli selle kuulmine frustreeriv, kommunikatsiooniteadlasena pakub see samas ka natuke nalja. Mis asi on info? Nähtavasti see, mis kunagi piisavalt ei liigu.