Komisjonile andis aru kaks Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõtet: Telegram Group Inc. ja TON Issuer Inc – mõlema omanikud on Pavel ja Nikolai Durov.

Kogutud raha ei lähe vendade Durovite isiklikuks hüvanguks, vaid plokiahela-platvotmi Telegram Open Network (TON) oma krüptovaluuta gram loomisse ning Telegrami messengeri arendusse, märgib väljaanne.

Pavel Durov ei toonud nimeliselt välja ühtegi investorit, kuid vene juurtega investorite osa ICOs oli alla seitsme protsendi, ning maksimaalne summa, mida igaüks sai panustada, oli 20 miljonit dollarit, rääkis Vedomosti allikas. Üks Qiwi asutajaid, Sergei Solonin, näiteks ütles Vedomistile, et osales Telegrami ICOs 17 miljoni dollariga.

Vedomosti allikate sõnul on investoriteringis ka Roman Abramovitš, kelle osalussummat allikas ei avaldanud. Abramovitši esindaja keeldus väljaandele seda infot kommenteerimast.

Leht kirjutab, et Telegram ei korraldanud ICOt selle tavatähenduses: investorid ostsid esialgu vaid õiguse projektiga seotud krüptovaluutale. Kuni TONi ei ole olemas, on nende valduses lihtsalt väärtpaber, mis tagab osaluse tokenite tulevas jagamises. Tokenite saajatel ei ole ettevõttes hääleõigust ega ka dividendide saamise või intellektuaalse omandi jagamise õigust, ütleb leping. TON peaks välja tulema enne 31. detsembrit 2019 – vastasel juhul saavad investorid oma raha tagasi.

Jaanuaris avaldas Telegram dokumendi, mis andis teada, et 2017. aastal kulus suhtluskeskkonna arendusele 70 miljonit dollarit. Kirjas märgitakse, et suurem osa eelarvest, 62 miljonit, läks serverite toe ja kasutajate isikutuvastamissüsteemi peale.