• Jaga lugu:

    Ettevõtjad võtavad kuumalt turult miljoneid

    Eesti ettevõtjad vallutavad Araabia Ühendemiraatide turgu, kuhu on end raske sisse seada, kuid kus uudseid lahendusi oodatakse ja riskiraha jagub, rääkisid seal tegutsevad ettevõtjad.

    Eesti ettevõtete eksport Araabia Ühendemiraatidesse on kõvasti kasvanud – seitsme aastaga 6 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole.
    Kõigist teistest valdkondadest on kaugel ees elektroonika, eriti kõik mobiiltelefone puudutav. Peamine süüdlane selles võib olla AS Reach-U, mille arendatud asukohapõhiseid lahendusi on Araabia Ühendemiraatide üks suurematest mobiilioperaatoritest kasutanud juba 15 aastat.
    Ettevõtte tegevjuht Ülo Säre ütles, et neil läks omal ajal turule sisenemine väga valutult, kusjuures ettevõte ise turule minekut ei algatanudki.
    „Me tegutseme turul koos Ericssoniga, kes tegi meie jaoks suure töö ära. Meie tooted on Ericssoni hinnakirjas, meid kaasatakse projektidesse ja saimegi kliendi Araabia Ühendemiraatidesse. Kui üks Eesti ettevõte tahaks kogemuslugu kuulda, siis seda meil jagada ei ole,“ märkis Säre. Tema sõnul on aga olnud aastaid, kus Araabia Ühendemiraadid on nende suurim ekspordipartner.
    Raske jalga ukse vahele saada
    A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop ütles, et nemad veel Araabia Ühendemiraatidesse ei ekspordi, aga on selle nimel juba mõnda aega töötanud. Nimelt tahab A. Le Coq hakata Araabiasse vitamiinivett eksportima. 
    „Araabia turule on raske siseneda. Tootja jaoks esimene ja kõige olulisem on teha endale halal-sertifikaat, mida ei ole lihtne saada,“ ütles ta. Sellega tegeles ettevõte Noobi sõnul üle aasta, nüüd on see käes ja seega on olemas õiguslik alus hakata pidama läbirääkimisi eksportimise asjus.
    Eesti kaitsetööstusettevõtte Milrem tegevjuht Kuldar Väärsi ütles, et Milremi tegevus Araabia Ühendemiraatides on praegu veel varases faasis, kuigi turul on tegutsetud 2-3 aastat. Kohaliku turu eripära on tema sõnul just aeg, mis kulub selleks, et eduka müügini jõuda.
    Väärsi rõhutas, et Ühendemiraatidesse sisenemine nõuab palju pühendumist ja eeltööd koha peal. Milremile on selle juures suureks abiks olnud kaitseministeerium ja kaitsevägi, mis on koha peal kohtumisi organiseerinud. „Kindlasti on oluline riigi tugi, just hea sõna ja poliitilise toetuse mõttes,“ rõhutas Väärsi.
    „Läbirääkimiste ajaks peab ettevõttel jaguma raha. Kiiret edu ei tasu oodata,“ ütles ta. „Kui Euroopas oleme harjunud asju ajama e-kirjade teel, siis seal regioonis see ei tööta. Tuleb kohal käia ja suhelda,“ ütles Väärsi.
    Hoopis teistmoodi kliendid
    Säre kiitis kohalikke kliente. „Kui peaksin võrdlema Reach-U kliente umbes 30 riigis, siis arvan, et Ühendemiraatide kliendi tõstaks ma üsna ettepoole,“ kirjeldas ta. „Nad teavad, mida nad tahavad, ja hea töö eest on nõus hästi maksma,“ ütles ta.
    „Üldiselt on tegemist investeeriva ja innovaatilise maaga. Nad võivad endale lubada suuremat riskiraha kui mõned teised turud,“ sõnas Säre. Tema sõnul ei saa näiteks mõni Reach-U klient Aafrikast endale selliseid riske lubada, sest tulemust on vaja toota kohe esimesest päevast.
    Ülo SäreFoto: Lauri Kulpsoo
    Tuleb julgelt minna
    Väärsi sõnul on Araabia Ühendemiraadid väga huvitatud targast tehnoloogiast, olgu see küberkaitse, mehitamata süsteemid või targad sensorlahendused. See on tema sõnul Eesti ettevõtete suur võimalus, sest Eestit teatakse seal just tänu meie IT-kuvandile. "See on kogu maailmas ja ka seal piirkonnas meie oluline visiitkaart,“ ütles Väärsi ja lisas, et seda saab ära kasutada väga erinevates sektorites. „See on meile väga suur boonus ja eelis võrreldes näiteks meie lõunanaabritega.“
    Tema sõnul on Araabia Ühendemiraadid suure potentsiaaliga turg ja eriti kaitsetööstuse sektor muutub üha aktiivsemaks. „Kui räägime robootikalahendustest, siis nii militaar- kui ka kommertssektoris on see tervikuna väga kiiresti kasvav turg ja Lähis-Idas enam,“ ütles ta.
    Reach-U tegevjuht Ülo Säre arvas, et IT-valdkonnas võiks Araabia Ühendemiraadid olla Eesti ettevõtetele väga atraktiivsed. "Mul on jäänud mulje, et see koht on keskmisest suurema riskitaluvusega ning valmis proovima kõike uut ja põnevat. Uut ja põnevat on aga Eestis palju,“ leidis ta.
    Kuhu järgmiseks?
    Kui Araabia Ühendemiraadid on käes, mis siis edasi? Väärsi soovitab Eesti ettevõtjatel laieneda Aasiasse, kommertssektori jaoks on tema hinnangul väga suure potentsiaaliga Hiina turg.
    Säre oli veel optimistlikum: Eesti ettevõtted võiksid tema hinnangul tegutseda igal pool maailmas. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.