Ansip vastuseks Raasukesele: hoidsin ära kaost!

Tippjuht Erkki Raasuke rääkis Äripäevale ajast, kui ta oli panganduse vahepeal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik. Väidetavalt tehti tema meeskonnale 2012. aasta detsembris Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraadis selgeks, et ei ole mingit šanssigi, et ajalooliselt Estonian Airi ümber toimunud tehingud ei oleks ebaseaduslik riigiabi.

Raasuke koostas meeskonnaga plaan B, mis nägi ette, et sel hetkel, kui Estonian Air oma tegevuse lõpetab, on riigil juba partner, kes aitab püsti panna kohaliku, Tallinnas resideeruva lennufirma. Andrus Ansipi juhitud valitsus tegi aga Estonian Airi pankrotti laskmise asemel teistsuguse otsuse: sinna pandi hoopis rohkem kui 8 miljonit eurot veel juurde.

Ansip ütles väidetavale Euroopa Komisjoni 2012. aastal öeldule vastuseks, et kui keegi kolm aastat varem midagi teab, on see tagantjärele tarkus. Teadmine saab tema sõnul põhineda ainult konkreetsel otsusel. „Ja millal tuli see otsus? Kolm aastat võttis see aega. Keegi teadis juba kolm aastat enne, aga mida nad tegid seal Euroopa Komisjonis? Kui juba oli enne teada, mida nad kolm aastat tegid siis?“ küsis ta.

„See, et üks ametnik arvab ühtemoodi, ei tähenda seda, et see ongi siis kindel seisukoht. See on ainult tagantjärele tarkus, et näe tal oligi tookord õigus. Aga kolm aastat vaeti ja kaaluti ja alles siis jõuti sellele tulemusele,“ ütles Ansip ja lisas, et ka siis oleks võinud Eesti Vabariik ebaseadusliku riigiabi pakkumise otsuse vastu kohtusse pöörduda. „Ja oleks veel kaks aastat edasi kestnud need vaidlused. Perifeeriariikides see avatud taeva lahendus kõige parem lahendus ei ole. No ei tööta. Ei too neid erainvestoreid meie inimesi vedama nii väga.“

Seega oli Ansipi sõnul otsus Estonian Airi raha juurde panna õige. „Loomulikult oli õige otsus. Ka teades seda, et see abi võidakse kuulutada mittelubatud riigiabiks, ikkagi oli ta õige otsus,“ ütles ta. Ansip märkis, et riiklikku lennuühendusse pooleaastase pausi sisse toomine oleks lisaks otsesele kahjule toonud kaasa ka kahju majandusele, mis oleks mitu korda ületanud sinna sisse pandud summa.  „Mitte mingisugust kõhklust ega kahtlust! See oli õige otsus.“

Ansip tõi näiteks, et ka saartega ühenduse pidamiseks maksab maksumaksja kogu aeg peale ja millegipärast seda ei peeta halvaks mõtteks.

Raasuke meenutas, et tal jäi hing kinni, kui otsustati, et Estonian Airi pannakse pankroti asemel hoopis raha juurde. „Kui see sündis, siis tõusin ma püsti ja ütlesin, et te ei saa sellist otsust teha. Üks kommentaar sellele oli: me oleme Eesti Vabariigi valitsus. Kui me tahame, siis kuulutame sõja.“

Ansip ütles sellele vastuseks, et see väide, et Raasuke püsti tõusis ja ütles, et ei saa sellist otsust teha, on vale. „No ei tõusnud püsti! Ei tõusnud püsti kindlasti. Mul ei ole nii kehv mälu.“ Ta meenutas, et selliseid ettepanekuid ei olnud ka ainult üks. Tema sõnul esitati küsimus, millele mõistlikke vastuseid ei tulnud. Konkreetse plaani järgi oleks uue lennufirma alustamiseks läinud kuus kuud. „See äriplaan oli viieaastane, kusjuures viie aastaga oleks ots otsaga kokku tulnud justkui ideaalsel juhul, aga kui juhused ei oleks ideaalsed olnud, siis oleks ikkagi tulemus sama olnud: jälle valitsus pangu uuesti raha sisse, sest selleks ajaks oleks ammu omakapital ära kulunud,“ oli Ansip kriitiline.

Ta meenutas, et too plaan ei olnud väga kütkestav ja selge alternatiiv. Esiteks oleks tekkinud lennuliikluse katkemise ajal kaos ja otsene kahju pankrotinõuetest ning samuti kahju mainele ja majandusele. „Tegelikult see potentsiaalne partner, teda võime tinglikult nimetada Flybe´iks, seal oli ka teisi, ei olnud valmis võtma mingisuguseid arvestatavaid riske. Kõik riskid oleksid ikkagi jäänud valitsuse ehk siis maksumaksja kanda.“

Sellega, kuidas lõpuks kõik lahenes, ei öelnud Ansip, et saaks üdini rahul olla, aga nad olid põhimõtteliselt selleks valmis. „Seda aega, mida võideti, oleks Estonian Air võinud kasutada mõistlikult, aga nad ei osanud seda mõistlikult kasutada. Selles mõttes ega Estonian Air ka pole midagi erandlikku. Siis kui Sabena (Belgia rahvuslik lennukompanii – toim) pankrotti läks, ma mäletan, et töötajad alustasid pankroti väljakuulutamise päeval streiki.“

Ansip ütles, et ju siis ka Estonian Airiga ei jõudnud pärale arusaamine, et asjad on ikka väga halvad. „Ja seetõttu jätkati endist moodi, muudatusi ei tehtud, kulud olid ebamõistlikult suured ja siis tuli see ikkagi suure üllatusena Estonian Airi töötajatele. Vaatan, et nõuavad praegugi veel midagi, mis neil saamata justkui jäi. Maksumaksja on sinna sisse pannud sada miljonit ja selgub, et ta on ikka veel võlgu kellelegi.“