Artikkel
  • Jaga lugu:

    Anvelt ettevõtjatele: ärge minge ära!

    Siseminister Andres AnveltFoto: Eiko Kink

    Sisserändeküsimuses on tööandjate esindajad väga olulisteks partneriteks ja töörühmast kõrvalejäämine pikaaegsete lahenduste leidmisele kaasa ei aita, vahendas Postimees siseminister Andres Anvelti sõnu.

    Eelmisel nädalal tegi siseminister Andres Anvelt teatavaks tegevuskava, mida peaks tegema ebaseadusliku tööjõu kasutamise vähendamiseks. Nii tegevuskava kui ka valitsuse otsus sisserändekvooti mitte suurendada tekitas ettevõtjates pahameelelaviini, peamiselt sellepärast, et valitsus pole nende arvamusi sugugi arvestanud. Nii teatasid et tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda, et kuna nende varasemaid ettepanekuid pole töörände lihtsustamiseks arvestatud, pole nüüd enam mõtet töörühmas osaleda.
    Postimees kirjutas, et Anvelti sõnul ei tohiks tööandjate keskliidu, kaubandus-tööstuskoja ja teenusmajanduse koja esindajad mitte mingil juhul töörühmast välja jääda. „Teen teile taas üleskutse töörühma töösse ka edaspidi panustada,“ ütles minister. 
    Anvelt märkis, et valitsus on järjepidevalt otsinud tasakaalustatud lahendusi Eesti tööjõuturule spetsialistide kaasamiseks. Ta tõdes, et peamiselt on sisserändepoliitika keskendunud spetsialistide kvoodi alt välja toomisele, mitte kvoodi täieliku kaotamisele. Loe pikemalt Postimehest, mida Anvelt tööandjatele vastuseks ütles.
    Sisserände kvoodi jäikus ja tööjõuprobleem on tööandjate üks peamisi probleeme Eestis. Kui eelmisel aastal täitus sisserändekvoot juba poole aasta pealt, täitub see sel aastal veelgi kiiremini. Valitsus küll tegeleb teemaga, ent mitte nii, nagu ettevõtjad seda sooviksid. Nii on praegu riigikogus lugemisel välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu, mille järgi tuuakse kvoodi alt välja vaid osad spetsialistid ja ajutise tööloa võimalust pikendatakse üheksalt kuult aastani. Ettevõtjate seisukoha järgi peaks kvooti suurendama üleüldse ja ajutist töövõimalust peaks pikendama vähemalt kahe aastani.
    Lisaks sisserändeküsimustele tahab siseministeerium kehtestada ka paar karmi meedet nende ettevõtjate vastu, kes jäävad vahele ebaseadusliku tööjõu kasutamisega. Nendeks sammudeks on:
    Seaduse jõustumisel muutuks praeguste plaanide järgi sanktsioonimäär ettevõtjale, kes jääb ebaseadusliku tööjõu kasutamisega vahele, 32 000 euro suuruseks. Praegu on sanktsioonimäär kõigest 3200 eurot.Lisaks trahvi suurendamisele tahab siseministeerium muuta riigihankeseadust nii, et kui kedagi on karistatud ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest, siis on peatöövõtjal kohustus karistatud ettevõte riigihanke menetlusest kõrvale jätta.Kui selgub, et mõni ettevõte kasutab ebaseaduslikku tööjõudu regulaarselt, kehtestatakse nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule majandustegevuse piiranguid. See on kavas kui äärmuslik meede.Välismaise renditööjõu puhul kehtestatakse kohustus töötajad politseis registreerida.
     
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Balti aktsiaturg kerkis pangaaktsiate tugeva tõusu toel
Balti aktsiaindeks kerkis teisipäeval ühe protsendi võrra, kui pangaaktsiate tugev tõus viis nii Eesti kui Leedu aktsiaindeksi plusspoolele.
Balti aktsiaindeks kerkis teisipäeval ühe protsendi võrra, kui pangaaktsiate tugev tõus viis nii Eesti kui Leedu aktsiaindeksi plusspoolele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Auvere elektrijaam läks pärast põhjalikku hooldust taas rikki
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.
Auvere elektrijaamas sai lõpuks remonditud aastaid probleeme tekitanud soojusvaheti. Nüüd läks aga rikki järgmine soojusvaheti, mis alles nädal tagasi läbis põhjaliku kontrolli.

Olulisemad lood

Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".
Tootsi Aiandi üks omanikke ja juht Tarvo Alvet katsetab pidevalt uute lilledega. “Mul on alati selline teatud protsent jäänud riskiks, et katsetan ära – tuleb, mis tuleb, kui läheb nässu, siis läheb nässu,” rääkis ta Äripäeva raadiosaates "Kiired ja vihased".

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.