Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti parim juht: ei saa öelda, et mina päästan maailma

    Värskelt Eesti parimaks juhiks valitud Circle K Eesti juht Kai Realo eristub teistest nominentidest selle poolest, et peab kõige tähtsamaks head juhti, mitte töötajaid.

    „Ikkagi juht on see, kes on kõige alguses. Tema ülesanne on panna meeskond kokku ja tema töötajad on just täpselt nii head, kui on tema tehtud valik,“ ütles tänavune Eesti parim juht Kai Realo. Realo märkis, et juhi ülesanne on ka see meeskond koos tööle panna ehk luua suhted, hoida neid ja anda tööle eesmärk.
    Parima juhi konkursil kolme parema sekka jõudnud Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp leidis aga, et head töötajad on tähtsamad kui hea juht. Keskpärane juht tema arvates ettevõttele veel hukatuslik ei ole. „Ükskõik kui hea juht olla, minu arvates ei saavuta midagi, kui sul ei ole meeskonda ja häid töötajad. Kui on väga head töötajad ja väga hea meeskond, siis isegi keskpärane juht ei suuda seda ära rikkuda.“
    Kolmas nominent, Eesti Energia juht Hando Sutter, oli Puusepaga nõus. Tema hinnangul ei ole ilma heade töötajateta ka head juhti. „Kui töötajad ei ole head, siis tähendab, et on juht halb,“ ütles Sutter. Ta lisas, et tihtipeale valitakse töökoht selle järgi, kus on hea juht ja meeleolu, mitte palganumbri järgi. „Kas juht on inspireeriv, kas on võimalik areneda, need asjad käivad kindlasti koos.“

    Vastab Kai Realo

    Kui tunned, et sul on nii suured ideed, et sa ei saa nende elluviimisega üksi hakkama ja sul on võime inimesi eest vedada, siis see on hea alus juhiks olemisele. Kas need omadused on või ei ole, tunneb iga inimene endas ära väga varakult. 

    Erineva tagatoaga ettevõtted
    Tänavused nominendid juhivad väga erinevaid ettevõtteid. Nii tuleb Realol juhtida Circle K-d Eestis rahvusvahelise ettevõtte soovide järgi, Puusepp juhindub kohalike ärimeeste ja väikeaktsionäride soovidest ning Sutter toimetab riigi taktikepi järgi.
    Realo tõdes, et rahvusvaheliste firmade puhul on määrav, mis on nende strateegia erinevatel turgudel. Ta on olnud ettevõtetes, kus Eesti turg ei ole atraktiivne ning seega ei ole ka omanike tähelepanu olnud piisav, et olla hea organisatsioon. Praeguses ettevõttes on tema sõnul iga äriüksus oluline. „Tähelepanu ja ka investeeringud on need, mis määravad, kas omanik on asjast huvitatud. Rahvusvaheline ettevõte võib olla väga-väga hea tööandja,“ sõnas ta.
    Välismaise omanikuga ettevõtet juhtides ei ole juht siiski kõigis oma otsustes vaba. „Rahvusvahelisel kontsernil on oma visioon, missioon ja strateegiad,“ rääkis ta ja märkis, et tal tuleb mõelda, kuidas rahvusvahelist strateegiat tõlgendada ja muuta seda Eesti turule kohasemaks. „See on natuke teistmoodi töö kui see, et ärkad hommikul üles ja ütled, et mina päästan maailma ja siis hakkad sellega tegelema.“

    Kai Realo (50)

    Omandanud 1991 Tallinna Tehnikaülikoolis majandusinseneri kraadi ja 2006 Tartu Ülikoolis turunduse ja juhtimise magistrikraadi.

    Töötanud aastatel 1991–1993 Viimsi valla tehnikasekretärina, 1993–1998 IBM Estonia partnersuhete juhina, 1998–2001 Mobinest OÜ Mäkitorppa brändijuhina. Juhtis 2001–2003 Mobinest OÜd (Mäkitorppa), 2003–2005 Elisa Eesti jaemüügiosakonda.

    Statoili kontsernis aastast 2005. Aastatel 2005–2012 ASi Eesti Statoil kontseptsioonijuht, alates 2012 Statoil Fuel & Retail (nüüd Circle K) Eesti ASi peadirektor. 

    Puusepp sõnas, et kohalike omanikega suurfirmat on välisomanikega suurfirmast lihtsam juhtida, sest otsused on kiired ja läbimõeldud. Tema sõnul tunneb selline ettevõte paremini kohalikku turgu ja inimesi. „Pole vaja tõestada kellelegi kuskil millegi vajalikkust või millegi võimatust.“
    See, et Tallinna Kaubamaja Grupil on kolm aktiivset suuromanikku – Jüri Käo, Andres Järving ja Enn Kunila – avaldab Puusepa sõnul väga head mõju ettevõtte juhtimisele. „Dialoog ja otsused ning tagasiside ja suunised on väga operatiivsed, väga konstruktiivsed, läbimõeldud. Aktiivsed targad omanikud aitavad ettevõttele väga palju kaasa.“
    Alguses Tartu Kaubamaja juhtinud Puusepp töötab endiselt Tartus. Tema hinnangul mõjutas tema pealinnast eemal olek ettevõtte juhtimist alguses rohkem, kuid nüüd, rohkem kui 15 aastat hiljem, juba vähem. „Mustrid ja rutiinid on välja kujunenud.“
    Riik võib olla hea omanik
    Kas aga riik on ettevõttele hea omanik? „Minu kogemus on nüüd natuke üle kolme aasta ja ma olin valmis palju hullemaks,“ teatas Sutter. Tema sõnul on riik Eesti Energiale sõnastanud selgelt oma ootused ja usaldab juhtkonda. „Me oleme püüdnud seda usaldust mitte kuritarvitada. Me oleme saanud koostada oma strateegia, seda strateegiat ellu viia ja ma julgen küll kinnitada, et Eesti Energia jaoks on olnud Eesti riik väga hea omanik.“
    Ta märkis, et vastutus on suur, kui riik usaldab teda Eesti suurimat ettevõtet juhtima. See on pannud tema sõnul ka rohkem pingutama.
    Iseküsimus on tema sõnul see, kas ja milliste äriühingute omanik peaks riik üldse olema. Varsti on aga Eesti Energial lisaks riigile omanikeringis väikeaktsionärid, sest ettevõtte taastuvenergia üksuse vähemusosalus viiakse börsile.
    Kelle palkaksid parimad?
    Realo otsib palgates inimesi, kes tahavad midagi ära teha. „Ta ei pea isegi täpselt teadma, mis ta tahab teha, aga ta tahab midagi teha ja ta on nõus sellesse panustama.“ Tema sõnul on selline omadus viimasel ajal kaduma läinud. „Tullakse otsima lihtsalt sellist kohta, kus oleks tore olla ja oleksid toredad inimesed, aga sellest jääb äris natuke väheks.“
    Puusepale on lisaks kogemusele, professionaalsusele ja pühendumusele tähtis, et oleksid ka ühised väärtushinnangud ja filosoofia. „Seda on raske seletada, seda on võimalik tunnetada, kas inimene sobib meeskonda. Mitte niivõrd ainult minuga, aga kogu ülejäänud ettevõtte kultuuriga.“
    Sutteri sõnul tunneb ta õige inimese ära esimese kahe minutiga. Olukorrad ja positsioonid, milleks inimest värvata, on väga erinevad ja sellest sõltub tema hinnangul palju: vahel on vaja lammutajat, vahel ehitajat, vahel hoidjat. „Aga üldiselt värbavad kogemustega juhid ikkagi hoiakute järgi ja siis tulevad alles kõik muud asjad.“
    Ebapopulaarsetest otsustest ei pääse
    Puusepp ütles, et ka juhil tuleb teha raskeid otsuseid, näiteks koondada. „Kui seda on vaja teha, tuleb teha rahulikult, läbimõeldult ja nii, et kõigile oleks arusaadav.“ Ta lisas, et see ei ole lihtne, kuid samas ka mitte ülemäära keeruline. „Kui see on põhjendatud ja seda on vaja, siis tuleb nii toimida.“
    Sutter on pidanud palju koondama ja on enda meelest teinud seda suure empaatiaga. Ta ütles, et on pidanud koondama ka sõpru ja häid tuttavaid, kellega on pärast suhtlema jäänud. „See näitab, et koondada on võimalik ka nii, et pärast saadakse hästi läbi.“ Sutteri hinnangul teeb professionaalne juht koondamise ära ega võta seda isiklikult. See on üks osa juhi tööst. „Ma arvan, et juht, kes ei ole valmis äri kokku tõmbama ja koondama, ei ole valmis juht.“
    Realo hinnangul on koondamine üks raskemaid asju üldse. „Koondamine on ju ettevõtte otsus, tihti pealesunnitud otsus ja inimene ei ole selles süüdi. Sa pead olema aus ja hoolivusega näitama, et kõik hüved ja kompensatsioonid, mis tal on ette nähtud, et need ka saab ja vajadusel pakume näiteks tuge inimestele uue töökoha leidmisel.“ Ta meenutas, et on korra läbi elanud väga suure koondamise, kui kaks ettevõtet ühinesid ja suur osa meeskonnast sai koondamisteate. See oli emotsionaalselt kurnav, kuid Realo sõnul on koondamised läinud ajaga lihtsamaks.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.