Ümbrikupalk kogub jõudu

31. mai 2018, 00:01
MTA peadirektori Valdur Laidi sõnul hakkab ümbrikupalkade temaatikas kõik pihta ikkagi hoiakutest.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180531/NEWS/180539960/AR/0/AR-180539960.jpg
Ainult tellijale

Viimase kahe aasta jooksul on ettevõtjate hinnangul ümbrikupalkade osakaal järk-järgult suurenenud, selgus kaubandus-tööstuskoja tehtud küsitlusest.

Viimaste andmete järgi hindavad vähem kui pooled ettevõtjad, et ümbrikupalkade osakaal palkade väljamaksetest on vähem kui 5%, ligi kolmandik leiab, et see on suurem kui 15%.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on ümbrikupalkade probleem pikalt õhus olnud ning ettevõtjad tunnetavad, et see üha süveneb. „Midagi pole parata, leebetest meetmetest ei piisa, kontroll peab karmimaks muutuma.“

Ühe peamise lahendusena tõid ettevõtjad välja seda, et vastutus karistuse eest laieneks töötajatele. „Ümbrikupalgal on alati maksja ja vastuvõtja ning miks peab olema vastutus ainult ühel poolel. Eriti kui see on midagi, mis aitaks üldiselt keskkonda paremaks teha,“ lisas Palts.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid nõustus. „Küsimus on, kuidas siis tegelikult töövõtjat vastutust tundma panna,“ sõnas Laid. „Üsna kuum ja kiiret palgakasvu lubav tööjõuturg võimaldaks tegelikult inimestel teha selliseid valikuid, et mitte töötada ettevõttes, kus makstakse ümbrikupalka.“

Ümbrikupalkade saajaid on maksu- ja tolliameti hinnangul umbes 8% ja seda numbrit tahetakse lähimate aastate jooksul poole võrra vähendada. Saamata jäänud maksutulu oli 2016. aastal 4,9% kogu maksutulust ehk kokku 304 miljonit eurot. „Jah, olukord on murettekitav, aga teisalt pole mõtet laskuda eestlaste kombel padumasendusse. Üldises pildis on see viie protsendine maksuauk Euroopas üks väiksemaid,“ lisas Laid.

Palgasurve toidab

Stabiilselt kõige enam nähakse probleeme ehitus- ning majutus- ja toitlustussektoris.

Eesti Hotellide ja Restoranide liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa märkis, et üks peamisi ümbrikupalkade põhjusi tuleneb palgasurvest ehk sellest, et nende sektoris töötatakse paljuski lühiajaliste töölepingutega ning valitseb üleüldine tööjõupuudus. „Surve palkadele on üsna pöörane. Meie tööstusharu on tööjõumahukas ning digitaliseerimist saab kasutada vaid teatud piirini. Inimfaktor ei kao kuhugi ära.“

Ta täiendas, et ohud tulenevad ka sellest, et nende sektoris moodustab märkimisväärse osa käibest sularaha, mis juba iseenesest tekitab ahvatlusi. Samuti see, et väga palju on mikroettevõtteid ning tarbija pole alati valmis õiglast hinda maksma. „Üsna sagedane on olukord, kus tullakse restorani ning iseenestmõistetavalt pakutakse, et kas sularahas makstes ei saaks hinnast alla.“ Loodmaa lisas, et need põhjused pole kindlasti siiski õigustus ümbrikupalkade maksmiseks, vaid nad seisavad ausa maksukeskkonna nimel.

Riigihanke muudatus

Küsitluses uuriti, kuidas on hakanud toimima selle aasta alguses jõustunud riigihanke seaduse muudatus ehituses, mille eesmärk on vältida alapakkumisi ning sellega ka tõenäolist maksude vältimist. „Meile tundub, et see on päris hästi käima läinud ning toonud kaasa tugevama kontrolli, sellega ka parema konkurentsi,“ sõnas Palts.

Selle aasta algusest on hankijatel õigus uurida pakkujate käest, kas nad maksavad vähemalt 70% sektori keskmist töötasu. Samas nentis Palts, et see lävend pole umbes poolte jaoks piisav ehk seda võiks veelgi ülespoole liigutada.

Samuti on veel puudulik allhankijate kontroll. „Ehitussektoris võib see allhankijate ahel olla tihtipeale päris pikk,“ lausus Palts. Laid märkis, et olukord peaks peagi siiski mõnevõrra paranema ehk kui 70% palganõue kehtib seni peatöövõtjatele, siis alates 1. juulist hakkab see kehtima ka esimese ringi allhankijatele.

„Riik ise peab riigihangetes olema hea maksukäitumise eeskujuks, kuna ümbrikupalkadega võitlemine hakkab peale meist endist,“ lisas Laid.

Loodmaa tõi selle kohta näite, et ta sattus hiljuti peale ühele avalik-õigusliku ettevõtte toitlustushankele, kus ühe pakkumisele kvalifitseeritud ettevõtte tööjõumaksete laekumistest oli ilmselgelt näha, et midagi on valesti.

 

Poliitiline mõju

Palts tõi samas veel välja, et ettevõtjad märkisid ühe läbiva teemana, et ümbrikupalkade maksmise motivatsiooni mõjutab see, kui hästi ja selgelt on näha, kuhu nende maksuraha läheb ehk poliitiline faktor. Viimase näitena toodi praegu menetluses olev pensionireform, millega seotakse tulevikus esimene sammas lahti töötasust.

Loodmaa märkis, et poliitilisest perspektiivist mängib nende valdkonnas oma rolli see, et erinevalt rohkem kui pooltest Euroopa Liidu riikidest ei kehti Eesti toitlustussektoris käibemaksuerisus. „Ei, selle mõte ei ole see, et need riigid ei taha raha korjata. Tahavad küll. Nad teevad seda selleks, et soodustada selle tööstusharu ausat arengut ja jätkusuutlikkust,“ sõnas Loodmaa.

Toitlustusasutustel on Euroopa Liidu liikmesriikides käibemaksuerand 17 riigis. Majutuses on aga erandeid kõigis riigis peale kolme, Eesti on riik, kus erand kehtib - 20% käibemaksu asemel 9%-i.

Maksuameti peadirektor ütles, et kõik hakkab ikkagi pihta hoiakutest, kus eestlastel on veel pikk tee minna. „Praktiliselt neli inimest kümnest arvab, et on päris okei, kui makstakse natuke ümbrikupalka ka,“ sõnas Laid. „Kui maksude maksmise niisugusel kujul ära lõpetame, siis võime ka selle riigi vaikselt kokku pakkida.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. May 2018, 18:11

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing