OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

11.06.18, 06:00

Autovedajad maadlevad ebavõrdsusega

Euroopa Liidu karmistunud nõuete kõrval teeb Eesti autovedajatele pahameelt, et kõige ebavõrdsemasse olukorda seab neid Eesti riik.

Autovedaja Baroposs omanik Ljudmilla Sibul ei ole rahul, et teekasutusmaksu tuleb maksta ka Eesti-Vene piirijärjekorras seismise eest.

Autovedaja Baroposs omanik Ljudmilla Sibul ei ole rahul, et teekasutusmaksu tuleb maksta ka Eesti-Vene piirijärjekorras seismise eest. Foto: Andras Kralla

Euroopa Liidu juhtivad riigid on võtnud kasutusele meetmeid, et teha Ida-Euroopa autovedajatele elu raskemaks: autojuhil on keelatud autos ööbida või pikka puhkust pidada, Saksamaal tuleb näidata kõrget keskmist palka ning Prantsusmaal maksta vedajatele vähemalt sealset miinimumpalka.

Palganõue siinsete vedajate sõnul probleem ei ole, sest palgasurve all väikest palka maksta ei saagi. Kui aga peaks juht Prantsusmaal sõidukis puhkamisega vahele jääma, tuleb maksta trahvi 30 000 eurot. Eestis kehtestatud teekasutusmaks seab aga jällegi kehvemasse olukorda siinsed juhid, sest välismaa numbrimärgiga sõidukite teekasutusmaksu justkui ei kontrollita.

Pane tähele

Teekasutustasu on makstud 9,97 miljonit eurot.

Eesti veokite eest on tasutud 7,41 miljonit eurot ning välisriikide veokite eest 2,56 miljonit eurot.

Välismaa veoautodest on kõige rohkem teekasutustasu tasutud Poola (762 000 eurot), Läti (690 000 eurot), Leedu (572 000 eurot) ja Venemaa (263 000 eurot) veokite eest.

Allikas: maanteeamet

Haugas Transpordi juht Veiko Haugas tõdes, et nad on täheldanud, et terve sadam on rahvusvahelisi sõidukeid täis, aga kui nende numbrimärgi järgi kontrollida teekasutusmaksu tasumist, siis on see neil maksmata. „Kontrollis on asi. Ega eestlasi ka väga ei kontrollita, see on aususe värk,“ nentis Haugas. Tema sõnul rohkem kui kümne sõidukiga Eesti ettevõtted siiski tasuvad maksu, väiksematel on aga väiksem võimalus vahele jääda. „Lätlasi-leedukaid-poolakaid on päris palju, kes seda ei maksa.“

See seab Eesti vedajad ebavõrdsesse olukorda. Näiteks Haugase ettevõttes on teemaksu kulu aastas 30 sõiduki peale ligikaudu 30 000 eurot. „Mujal, kui on teemaks tasumata, pannakse auto kohe seisma. Ja enne kui on kõik makstud ja trahvid makstud,.. aga Eestil on see kuidagi teistpidi. Kui nad näevad oma vabariigi kodanikku, siis see tõmmatakse võlla, aga võõrad sõidavad kõik. See on hämmastav, võrreldes teiste riikidega. Võiks ju sealt ka selle maksutulu kokku koguda, mitte koorida ainult oma rahvast.“

Simson: alusetud väited

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas kriitikale, et sellel väitel ei ole alust. „Politsei- ja piirivalveamet on meile kinnitanud, et järelevalvetegevuses koheldakse Eesti ja välismaa vedajaid võrdselt,“ ütles Simson. 30. aprilli seisuga on politsei- ja piirivalveamet alustanud 249 väärteomenetlust, neist 50 on olnud välismaa juhid. Simson märkis, et maksuamet on määranud üle 140 trahvi, neist välismaa juhtidele 40 ringis.

Simson ütles veel, et maksuameti tehtud analüüsi põhjal oli teekasutustasu aasta esimeses kvartalis alati makstud 68 protsendil kõikidest veokitest. Eesti veokitest oli maks alati tasutud 62 ning välismaistel 77 protsendil.

Üks küsimus

Mida on kavas teha autovedajate olukorra leevendamiseks?

Vastab majandus- ja taristuminister Kadri Simson:

"Majandusministeeriumi haldusalast on tulnud viimastel aastatel mitu muudatust autovedajate elu lihtsustamiseks. Näiteks liiklusseaduses ellu viidud muudatus, mis laiendas töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni ka teistele veoliikidele. Varem kehtinud seaduse järgi tohtis Eestis sõita kuni 40 tonni kaaluva veokiga ning vaid eriloaga lubati teele ka kuni 52tonniseid autosid, mis vedasid töötlemata ümarpuitu. Seadusemuudatus laiendab regulatsiooni nüüdsest ka teistele veoliikidele. Jätkuvalt on töös liiklusseaduse muutmine selliselt, et tehnoülevaatust saaks Eesti sõidukitele teha ka muus Euroopa Liidu liikmesriigis. See muudatus puudutab sisuliselt kõiki Eesti veokeid, millega tehakse tööd väljapool Eestit.

Tuletan meelde, et Eesti oli koos põhjanaabrite soomlastega Euroopa viimaste riikide seas, kus polnud seesugust raskeveokite teekasutustasu kehtestatud – Euroopas on tegemist tavapärase praktikaga, mida on ka meie vedajad harjunud maksma. Mis puudutab leevendusi, siis tasub vaadata teekasutustasu määrasid – näiteks aastamaks, mida kasutavad peamiselt siseriiklikud vedajad, tuleb kokkuvõttes odavam kui võrrelda seda päevatasuga, mida kasutavad peamiselt Eestit läbivad veokid.

Parklast piirile sõites makstakse ka kahe päeva teekasutuse eest

Autovedaja Baroposs omanik Ljudmilla Sibul rääkis, et ebaausaks läheb olukord Vene piiril, kus veok ei jõua tavaliselt piiri ühe päevaga ületada. „Peame sellisel juhul juba maksma järgmise päeva eest veel 12 eurot. Ja see ainult selle jaoks, et sõita 100 meetrit parklast piirini! Mis jama see on? Ma veel saaks aru, kui niisuguse tasu võtaks välismaalaste veokitest. Aga mille jaoks survestab riik meie Eesti firmasid?“ oli Sibul nõutu.

Ta kirjeldas, et lisaks Venemaale kaupa vedades tasutavale 24 eurole, tuleb sama palju maksta ka tagasiteel. Näiteks kui veok tuleb Eestisse ja tal on lubatud sõiduaeg täis, peab ta jällegi seisma kaks päeva, enne kui taas sõita saab. „Siis sa jälle maksad 24 eurot! Loomulikult on võimalik maksta 1000 eurot teede kasutamise eest terve aastal. Aga see ei ole kasumlik: näiteks auto sõidab üheks nädalaks Moskvasse. Miks ma pean maksma nende seitsme päevade eest, millal autot Eestis ei ole?“

Sibul ütles, et nad on oma hinnad nii alla toonud, et rohkem allapoole minna ei saa. „Töötame kopikate eest. Enne vedasime Peterburi 1300 euro eest ja Moskvasse 1600 euro eest. Nüüd alandasime hindu 500 ja 1000 euroni.“

Vene piiril eelisjärjekorras tühjad veokid

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp tõdes, et Venemaa ei ole meid viimasel ajal eriti kiusanud, aga Eestis mõeldakse igasugu rumalusi välja. Kuldkepp märkis, et Narva-Ivangorodi piiriületusel on Eesti teinud eelisjärjekorra tühjadele veokitele, kes sõidavad Venemaale kauba järele. „Aga Eesti eksport peab passima piiri peal mõnikord 2–3 päeva.“

Kuldkepi hinnangul saavad meie vedajad hakkama, aga teeb kurvaks, kui oma riigis loobitakse kaikaid kodaratesse. „Mis Euroopas toimub, seda me nagunii mõjutada ei saa. See, mis Venemaal toimub, seda me ka ei saa mõjutada. Lihtsalt peame kohanduma. Et oma vennad siin mõtlevad igasugu rumalusi välja, see teeb küll kurvaks.“

Maksuameti tolliosakonna juhataja asetäitja Ants Kutti vastas sellele, et tegelikult kellelegi eelisjärjekorda loodud ei ole. On lihtsalt eraldi järjekord kaubaga veokitele ja tühjadele veokitele. „Tühjade veokite eraldi järjekorra rakendamisel lähtuti tõsiasjast, et põhiline osa veokite piiriületuse ajast kulub kaubaga seotud tolliformaalsuste täitmisele ja piiriületuse sujuvuse tagamiseks hajutatakse tühjad veokid nii, et nad ei mõjutaks kaubaga veokite piiriületust ega vähendaks elava järjekorra ooteaja prognoosi täpsust," ütles Kutti.

Ta lisas, et tühjade veokite piiriületus on loomulik ja seda tuleb ette kõigil vedajatel. Tühjalt sõitmine toob ainult kahju, kuid paraku pole kaupa alati võtta. „Eraldi rajad tühjadele veokitele on piiriületustel laialt levinud. Eesti eripära on, et järjekord on virtuaalne."

Kaupade piiriületus on oluliseks osaks rahvusvahelisest tarneahelast ja seetõttu on Kutti sõnul selle korraldamisel lähtutud eksportijate, importijate ja vedajate vajadustest. „Kasutusel olev virtuaalne järjekorra süsteem ja ootealad võimaldavad broneeritud piiriületuse ajani kasutada veokit teisteks vedudeks, muudel vajadustel või suunata see ootealale, et juht saaks enne piiriületust täita turvaliselt ja mugavalt puhkuserežiimi nõuded. Väljuval suunal Eesti-Vene piiril puudub füüsiline järjekord. Logistikutele on loodud mugav võimalus sobitada piiriületuse aeg tarne ajaga ning seeläbi tagada õigeaegne tarne ja säästa kulu.“

Puuduolevad kümned miljonid peidus mujal

Transpordifirma Stonewolf juhataja ja autoettevõtete liidu juhatuse liige Andrus Laul näeb kõige suurema probleemina sektoris aga hoopis tööjõudu ning tööjõumaksudega nihverdamisest tulenevat ebaausat konkurentsi. „Minu jaoks on see natuke arusaamatu, miks me teeme uue maksu, kust me võiksime saada potentsiaalselt 20 miljonit eurot, kui meil on vana maks, mis ei ole korras ja kust minu andmetel võiks saada 30 miljonit eurot,“ rääkis ta veokijuhtide tasumata tööjõumaksude kohta.

Laul märkis, et nende ettevõttes saab esmaspäevast reedeni töö eest umbkaudu 1600 eurot netopalka ning neil on kukil korralik palgasurve. Töövestlustel kuulevad nad, mis palka teiste ettevõtete juhid on harjunud saama. „Ametlikud kanalid ei toeta ligilähedaseltki seda summat, mida inimene saab,“ ütles ta.

Tema arvates on kõige levinum pettuse formaat päevaraha maksmine. „Autojuht saabki selle ühe kandena arvele ja ta isegi ei saa aru, kui palju ta sissetulek on või kui palju sellest on ametlik. Ta tihtipeale mõtleb, et kui kõik tuleb arve peale, on kõik ametlik. Kui keegi sulle enam ümbrikut ei anna, siis kõik on ametlik, aga tegelikult ei ole.“

Laul ütles, et tema hinnangul ei ole musta palga maksmises palgasaaja mingi ohver ja ka neid tuleks karistada ja vastutusele võtta.

Kütuseaktsiisi langetamist hakatakse analüüsima

Autovedajaid on mõjutanud ka kütuseaktsiisi tõstmine, mis on viinud nende tankimise enamasti teistesse riikidesse. Rahandusminister Toomas Tõniste on öelnud, et aktsiisi langetamise mõju kohta tehakse analüüs. Tõniste märkis, et see võtab aga veidi aega, kuid ta ise ootaks, et see valmiks sügise poole. „Kuna see on suurem analüüs, siis seal tuleb ka sisendid korralikult ette valmistada ja ka selle koostaja partneri valik ei ole nii lihtne. Kuskil sügise poole oli soov, et ta valmis oleks. Vähemalt minu soov. Aga kuidas nüüd jõutakse, see on omaette küsimus.“

Tõniste rõhutas, et teatud samme on juba tehtud, nagu näiteks diislikütuse aktsiisi edasine tõus. „Mingeid samme on asututud ja eks siis eelarve menetlemise käigus saab analüüsile toetudes mingeid otsuseid kas ümber vaadata või mitte.“ Ta lisas, et see juba võrdsustab meie olukorda lähinaabritega. „See on ikkagi ka päris jõuline samm ja eelarve koha pealt on seal ka oma mõjud väiksemale laekumisele.“

Ta ütles, et kütuse hinna juures mängib olulist rolli siiski maailmaturuhind ja see mõjutab hindu ka kõikides naaberriikides. „Ja diisli kütuseaktsiisi tõus jäi ära juba, mis oli eelmise koalitsiooni tehtud. Millega oli ka vist kuskil 30 miljonit miinus tänu sellele. Neid n-ö eelmiste valitsuste vigade parandusi on tehtud ja ka praeguse koalitsiooni vigade parandusi on tehtud.“

Seotud lood

Sisuturundus

27.06.24, 14:15

Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus

Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.