Taotlejate hulga kasvades väheneb metsaomanikele makstav Natura2000 metsaalade toetus, lisaks on toetuseta jäänud piiranguvööndisse jäänud metsade omanikud.
„Alates eelmisest aastast on positiivne see, et hüvitist hakati maksma ka väljaspool Natura 2000 alasid asuvate sihtkaitsevööndite korral. Kuid nördima paneb see, et eelmisel aastal vähendati umbes kolmveerandil hüvitise saajatest summat, kuna raha ei ole piisavalt, ning sama kordub ka selle aasta taotlustega,“ kommenteeris erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link teate vahendusel.
Metsaomanikud saavad toetust siis, kui nende metsad jäävad Natura2000 aladele, saamata jääva tulu eest on tänavu võimalik välja maksta 4,3 miljonit eurot. Erametsakeskuse andmetel on esitatud 5000 taotlust kogusummas 4,8 miljonit eurot.
Sellega kahanevad toetused kõigil: EL vahenditest makstava hüvitise määr piiranguvööndi metsades on 60 eurot hektarilt, kuid tegelikkuses maksti 2017. aasta eest välja vähem kui 54 eurot ja 2018. aastal jääb see summa esialgsetel andmetel veelgi väiksemaks.
Metsaomanikke ei tee rõõmsamaks asjaolu, et eraisikutelt võtab riik hüvitiselt ka tulumaksu. "Euroopa Liit on eraldanud raha hüvitiste maksmiseks, kuid riik otsustas mõni aasta tagasi hakata selle arvelt ka riigieelarvet täitma," lisas ta.
Kui mets jääb piiranguvööndisse, kuid ei asu Natura alal, siis toetusi ei maksta, kuigi piiranguid peavad nad taluma samamoodi. Sellist metsa on Eestis Linki andmetel umbes 13 600 hektarit, mis tähendaks aastas ligikaudu 800 000 eurot hüvitisi, kui võtta aluseks olemasolev piiranguvööndi rahastusmäär.
„Riik ei suuda täita juba võetud kohustusi, kuid samal ajal planeerib üha uusi kaitsealasid. Keskkonnakaitse on oluline ning vajalik, kuid riik ei tohiks võtta katteta kohustusi ja kaitsta loodust metsaomaniku arvelt,“ lisas Mikk Link.