Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilus kevad rikkus põllumeeste tuju
Liigniiske sügis takistas talivilja külvamist ning selle võrra pandi rohkem maad suvivilja alla, mida nüüd aga kimbutab erakordselt ilusate kevadilmade soojus ja vihmavaegus.
Käesolev kevad on silma paistnud tavapärasest kõrgemate temperatuuride, päikesepaisteliste ilmade ja väheste sademetega, mis paratamatult mõjutab tänavust saagiootust. Kuivus pidurdab ka rohukasvu, mis lükkab rohusööda varumisel teise niite tavapärasest hilisemaks, mis tõttu pidas põllumajanduskoda kohaseks võimalikud põuakahjustused üle vaadata.
„Kui möödunud sügise märksõnaks oli liigniiskus, siis sellel kevadel kimbutab taimekasvatajaid kuivus. Mullune vihmane sügis ja hilinenud saagikoristus takistas taliviljade külvamist ja osad liigniiskuse tõttu kannatanud põllud tuli ümber külvata, mis on tänavu maakasutuses tõstnud suviviljade osakaalu. Suviviljade osakaalu kasv külvistruktuuris ja pikalt kestnud kuivus võib taimekasvatussektori tänavusi tulemusi oluliselt mõjutada,“ ütles Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus teate vahendusel.
Sõrmuse sõnul on kevadine põud kahjustanud nii tali- kui suvivilja ning paiguti takistanud ka suviviljade tärkamist. „Pikalt kestnud kuivus teeb muret ka loomakasvatajatele, sest niiskuse puudus takistab rohukasvu ja teise niite tegemine lükkub vähese rohukasvu tõttu edasi. Loodame, et vajalik rohusööt saab suve jooksul loomadele siiski varutud,“ lisas ta.
EPKK hinnangul ulatub tänavu teravilja kogupind Eestis 345 000 hektarini, millest taliteravili moodustab 96 000. Võrreldes möödunud aastaga on taliteravilja pind vähenenud ligi veerandi võrra. Suviteravilja pind on aga kasvanud 250 000 hektarini ehk rohkem kui viiendiku võrra.
Kaunvilja kasvatatakse tänavu 45 000 hektaril, mida on mulluse kaunviljakasvatuse jaoks keeruliseks kujunenud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem. Rapsi pind ulatub 72 000 hektarini, seejuures on suvirapsi pind 10% kasvanud ja talirapsi pind ligi 20% vähenenud.
Kui möödunud aastal moodustasid talikultuurid tera- ja kaunvilja ning rapsi kogupinnast 34%, siis tänavu on talikultuuride osakaal kahanenud hinnanguliselt ca 27% peale.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.