Investeerimisprojektid rahvahääletusele?
Raudjala sõnul on praegune seis, mida ministrid tõlgendasid püüdlikult justkui ettevõtjate läbikukkumist, läbikukkumine Eesti riigi ja kõigi metsaomanike jaoks. „Võib-olla polegi tänases Eestis võimalik selliseid projekte ellu viia? Pole mõtet üritadagi? Valime kõik arendusprojektid rahvahääletusel?“ küsis ta.
Raudjalg lisas, et puidurafineerimistehase praeguse seisu taandamine kommunikatsiooniveaks ja kogu vastutuse veeretamine ettevõtjate õlule on liigne lihtsustamine. Ta rääkis, et on jälginud professionaalsest huvist projekti kommunikatsiooni algusest peale, mistõttu julgeb väita, et just kommunikatsioon oli korraldatud hästi. „Avatult, ausalt, proaktiivselt, trikkideta. Mured olid mujal,“ ütles ta.
Näiteks pidanuks tema sõnul tehase asukoha soovitama ju alles riiklik eriplaneering, mille tegemine oli valituse vastutus. „See asjaolu kippus ministritel neljapäeval ununema,“ ütles Raudjalg.
Ministrid, populaarsuse trühvlisead
„Ettevõtjal on praeguses ühiskonnas võimatu viia ellu suure keskkonnamõjuga projekti, kui populaarsust haistvad poliitikud raisakullina kallal nokivad,“ ütles ta. „Mõistetav, et aasta enne riigikogu ja europarlamendi valimisi on poliitikud populaarsuse trühvlisead,“ lisas ta. Pärast kevadisi valimisi terendavad silme ees aga juba kahe aasta pärast toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised jne.
„Siiski on mõnevõrra pettumus, et inimesed, kelle roll on linna või riigi tasemel valitsusvastutust kanda, projekti neutraalselt suhtuda ja seeläbi kohalikku kogukonda rahustada, valisid kergema populaarsuse tee,“ ütles ta.
Raudjala sõnul said debati asemel mitmed tunda hoopis isiklikku rünnakut. „Riigi ülesanne peaks olema ettevõtlikkust kiita, toetada. Loodetavasti jõuab see teadmine pärast esmaste kirgede vaibumist kohale ja leidub julgust puidurafineerimistehase eestvedajad riigi poolt tänada,“ ütles ta.