Nõrgenev majandus kasvab tänavu 3,5%

Keskpanga teatel on majanduskasv aastatel 2018–2019 umbes 3,5%, kuid aeglustub 2020. aastal 2,5%ni. Sel aastal kasvab majandus 3,5%, järgmisel aastal 3,6% ja 2020. aastal 2,5%.

Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu aeglustumine loomulik, sest vabu tootmisressursse, mille arvelt kasvada, on jäänud vähemaks ja investeeringustatistika näitab, et uut tootmisvõimsust tekib juurde pigem tagasihoidlikult. Investeeringute vähesust on seni aidanud korvata hõive suurenemine, mis on saanud võimalikuks tänu viimaste aastate netosisserändele, tööealise elanikkonna ajutisele suurenemisele ja aktiivsemale tööjõus osalemisele, kuid nende soodne mõju väheneb. 

Ettevõtlussektori vähese investeerimise tagajärjeks on pikaajalise majanduskasvu aeglustumine. Ettevõtete investeeringukulutuste suhe lisandväärtusesse on viimasel kolmel aastal jäänud kriisiaegsele tasemele, mis jääb Euroopa Liidu riikide keskmisele alla. Ka välisinvesteeringute jaoks on Eesti jäänud pigem väheatraktiivseks. Eeldusel, et rahastamistingimused püsivad soodsad, ning arvestades, et edukad ärimudelid nõuavad investeeringuid uude tehnoloogiasse, seda eriti tööjõupuuduse tingimustes, peaks kapitalisoetus kahel järgmisel aastal hoo sisse saama, kuid väljavaade selleks on ebakindel.

Keskpanga teatel peaks riik ettevõtete investeeringuplaane toetama stabiilse majanduspoliitikaga. Euroopa Investeerimispanga uuringu kohaselt näevad ettevõtted poliitilises ja regulatiivses keskkonnas suuremat lühiajalise ebakindluse allikat kui üldises majanduskliimas, tegevusvaldkonna väljavaates või rahastamistingimustes ning seda peaks riik lisaks otseselt ettevõtlust arendavatele meetmetele majanduspoliitika kujundamisel arvesse võtma.

Kuigi majanduskasv on aeglustumas, ületab majanduse maht ka veel järgmisel kahel aastal oma jõukohast taset. Kuna osa majanduskasvust on põhjustatud suuremast nõudlusest, mitte aga tootmisvõimsuse juurdekasvust, jääb majandus ajutiselt ülepaisutatuks. Ettevõtted ei suuda kasvatada tootmismahtu püsivalt samas tempos nõudlusega ja prognoosiperioodi lõpuks kasv aeglustub.

Järgmiste aastate majandusoludesse sobib riigi eelarvestrateegias (RES) ette nähtud eelarveülejääk. Nominaalses ülejäägis ja struktuurses tasakaalus riigieelarve aitab tasakaalustada majandust ajal, mil see on üle oma jõukohase taseme. Eesti Panga hinnangul võib aga tulude prognoos osutuda liialt optimistlikuks ja RESi eesmärk ei pruugi täituda, kui valitsus pole valmis tegema kulukärpeid maksutulu oodatust väiksema kasvu korral. Oodatust väiksem maksutulu võib tuleneda nii maksupoliitika muudatuste arvatust väiksemast mõjust kui ka majanduskasvu oodatust järsemast aeglustumisest. Kuna nii kulukärped kui ka vajadus leida kiiresti uusi tuluallikaid vähendavad majanduskeskkonna usaldusväärsust, on eelseisvates oludes kohane koostada eelarve väikese varuga.

Varasemast suurem on oht, et majanduskasv aeglustub ootamatute sündmuste tõttu prognoositust kiiremini. See võib alguse saada kaubandustingimuste halvenemisest ja tagasilöökidest välisturgudel, kus väljavaade on muutunud ebakindlamaks. Kaubandustõkete ähvardused on osaliselt juba teoks saanud ja see on suurendanud tõenäosust, et jõujoonte paikapanek jätkub ning võib maailmamajanduse kulgu oluliselt muuta.

Ettevõtted ja kodumajapidamised on majandusolude halvenemise eest varasemast paremini kaitstud. Isegi kui majandust peaks tabama ootamatud tagasilöögid, on nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised selleks paremini ette valmistunud, sest varasematel aastatel on kogutud sääste ning võlakoormus on väiksem.

Tarbijahindade kasv läbis kõrgtaseme 2017. aasta lõpus, mil see oli 4% lähedal. 2018. aasta alguses aeglustuma hakanud hinnakasv jõuab 2020. aastaks umbes 2%ni, mis on ligilähedane ülejäänud euroala hinnakasvule, ehkki sellest pisut kiirem. Kiirema hinnakasvu peamiseks põhjuseks on siinne kiirem kulude, ennekõike tööjõukulude kasv.

Tööjõukulude kiire kasv ei näita vaibumise märke. Väga tugevat survet palkade tõusuks näitab see, et 2018. aasta alguses jõustunud efektiivse tulumaksumäära alanemine ei kahandanud brutopalga kasvu, st tööandjatel tuli palgakulusid suurendada peaaegu sama kiiresti kui varem, ehkki suurel osal töötajatest suurenes netopalk tänu maksumuudatusele niigi. Järgmistel aastatel on oodata 6% lähedusse jäävat palgakasvu ning tööandjatel tuleb endiselt hakkama saada kiirelt kerkivate palganõudmistega.

Tööturul osalemise aktiivsust suurendab pensioniea ja oodatava eluea tõus ning tervisenäitajate paranemine. Tööjõus osalemist turgutab muu hulgas töövõimereform, mille eduka käivitumise ühe põhjusena võib esile tuua soodsad majandusolud. Headel aegadel on ka vähese erialase ettevalmistusega inimestel olnud lihtne tööd saada. Samas võib majanduse ootamatu jahtumise korral oodata tööpuuduse äkilist suurenemist, sest majanduse tõusuvoolu lõppedes muutub olukord keeruliseks esmajoones madala tootlikkusega töökohti pakkuvate ettevõtete jaoks.