„Mida siin nii pikalt analüüsida on“

Artikkel

- Uudised
- Harro Puusild
- 2. juuli 2018 kell 8:42
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
„Mida siin nii pikalt analüüsida on“
HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaste juht Emöke Sogenbits.Foto: Raul Mee
"Minu arvates on transpordiettevõtete põhiline tankimise suunamine Lätti lausa ohtlik meie majandusele," leiab Hanza Mechanics Tartu ja Narva tehaste juht Emöke Sogenbits.
Tema arvates pole kütuseaktsiisi langetamiseks midagi pikalt analüüsida. „Selle asja nimi on otsustusjulgus. Kui kardad oma poliitikukohta kaotada, siis sa ei julgegi otsustada,“ ütles ta teemaveebile toostusuudised.ee.
Kui rääkidagi Eesti tööstusest laiemalt, siis mis meie kõige suuremad mured on? Inimese ilmselt ongi?
Seoses tööjõuga on kaks probleemi. Esiteks räägitakse kogu aeg odava tööjõu sissetoomisest, aga tööstuses on kõige suurem puudus oskustöölistest. Julgen väita, et need inimesed teenivad rohkem kui päästetöötajad, politseinikud või abiõpetajad.
Teiseks räägitaksegi “odava” tööjõu sissetoomisest alati seoses tööstusega. Usun, et see probleem jõuab mõnele inimesele kohale siis, kui meie haiglates ei ole enam näiteks hooldajaid. Tööstus kannatab praegu kõige rohkem, aga see jõuab ühel hetkel laviinina ka teistesse sektoritesse ning see hakkab segama juba meie eksistentsi. Mis siis saab? Minu jaoks ongi vale juba selline teemapüstitus, et esiteks on odav tööjõud ja et seda vajab tööstus.
Kahe suurtehase eesotsas
Emöke Sogenpitsi juhitavad Hanza grupi tehased
Hanza Mechanics Tartu AS
pakub mehaanika, kooste ja tarneahela terviklahendusi
asutatud 1996. aastal
töötajaid 411

Hanza Mechanics Narva AS
valmistab allhanke korras metalltooteid erinevatele tööstusharudele
asutatud 2004. aastal
töötajaid 268
Mis puudutab näiteks Ukraina keevitajaid, siis nemad on tööstuse jaoks nagu loodud, sest teevad ülihead tööd. Nad tahavad paremat elu ja oma peresid siia tuua, kuid varsti ei ole meil neid enam kuskilt võtta, sest Poola tõmbab neid praegu endale. Ungaris näiteks tööstus enam ei arene, sest pole inimesi, kellega toota.
Mul on olnud mitu kohtumist potentsiaalsete investoritega ja kui küsitakse, mida meil pakkuda on, siis tekib ka mul küsimus, mida Eestil pakkuda on. Ma olen näinud erinevate riikide pakkumisi ettevõtetele – näiteks kui investeeritakse summa X, siis selle eest antakse maksusoodustus mingiks ajaks, kinnisvarasoodustus või näiteks elektrienergiasoodustus. Mida meil pakkuda on peale selle, et oleme ilusad, targad ja räägime palju keeli?
Tööjõud ja kutseõpe on praegu kõige aktuaalsemad. Kutsehariduses oleks vaja hakata kiiresti tegutsema, et masinaerialad muutuksid noortele atraktiivsemaks. Seda aga ei juhtu seni, kuni me nimetame näiteks CNC-operaatorit kõrgema kategooria lukksepaks.
Vastuvõtt metallierialadele on tublisti kukkunud. Miks see nii on?
Oleme aastakümneid rääkinud, et kui oled rumal ja ülikooli sisse ei saa, lähed kutsekasse. Teiseks me räägime riiklikul tasemel odavast tööjõust ja madalatest palkadest. Inimesed ju loevad uudiseid!
Saksamaal on tööstuse arendamine riiklikus programmis ja selle n-ö haipimine on pidev ja ulatub Angela Merkeli tasandini välja. Kui käia Eestis mis tahes tööstuse konverentsidel, siis parimal juhul jõuab riigi esindaja kohale tunniks ajaks, loeb ette oma tervituskõne ja lahkub siis sirge seljaga. Riigil ei ole aega kuulata, mida ettevõtja räägib. Instrutecil hõikasin välja, et mul tõepoolest tekib tahtmine rajada erakutsekool ja jõuan sellele mõttele aina lähemale.
Kas tööstuspoliitika roheline raamat on vajalik dokument?
Täpselt sama asi on OSKA. Mis ma sellega peale hakkan? Mul on kahju nendest töösturitest, kes raiskavad oma niigi vähest aega asjadele, mis ei ela ega sure. Kui valupunktide kaardistamisele ei järgne mingisugust tegevust, siis me jäämegi kaardistama. Meil on terve hulk elukutselisi kaardistajaid.
Kuidas Tartu tselluloositehasesse suhtud?
Olen selle tehase vastu ja üks põhjus on väide, et luuakse 200 uut töökohta Tartu kanti –seal on tööpuudus vaid 2% ehk töötud on vaid need, kes ei taha või ei suuda töötada. Teine põhjus on see, kuidas neid asju aeti – kogu see teema, mis seostub RMK ja lepingutega. Nii neid asju ei aeta.
Viimane asi, mille kohta ma pole kedagi rääkimas kuulnud, on puidu hind. Soome ja Rootsi viimise asemel väärindame ise, aga miks sinna ikkagi veetakse? Seal makstakse rohkem. Mis juhtub siis, kui soomlased ja rootslased natuke hinda tõstavad? Puidu hinna osas valitseb vaikus. Mina vaatan investeeringute puhul ikka hinda, tootmiskohta ja tarbijat.
Millistele niššidele Eestil panustada tasuks?
Eesti puhas toode võiks olla kaubamärk, samuti komplitseeritud koosted – näen, et meil on selleks oskusi ja võimalusi, kuid probleemiks on tööjõud. Siin peaks riik kaasa aitama ja ka meil endil on vaja kõvasti koolitamisega tegeleda.
Vaatasin, et soomlased lähevad praegu Hiina turule puhaste põllumajandustoodetega ja Soome kanamunade eksport on kohutavalt tõusnud. Hiina probleem on see, et hiinlased mürgitavad end kunsttoidu ja antibiootikumidega. Soomlased leidsid võimaluse, kuidas sinna tõsiselt palju kanamune saata, ja nad teevad selleks koostööd ka rootslastega, sest üksi ei jõudnud nõudlust täita. Eestlaste puhul on koostöö alati keeruline teema.
Turism toimib meil kolm kuud aastas, meil pole Lapimaad ega jõuluvana. Hakkame Baltikumis maha jääma, sest Riia ja Vilnius hakkavad oma vanalinna ja tutvustamisega mööda minema. Prioriteedid tuleb paika panna ja siis nendega tõsiselt tegeleda. Mitte nii, et meil on täna üks roheline raamat ja homme teine.
Puidutööstus on väga tubli – nad oskavad välja mõelda asju, mida teised pole osanud. Näiteks Norrasse ehitatud puidust kõrghoone. See on õudselt tore ja eriti tore on see, et meilt ei lähe välja ainult ümarpalk, vaid see läheb välja väärindatud kujul.
Tere ja Farmi juhatuse esimees Katre Kõvask ütles hiljuti, et kütuseaktsiisi tuleb kindlasti langetada. Kas olete temaga nõus?
Päris kindlasti. Teine asi on siin jälle suure pildi nägemine. On ju lausa Lafferi kaar näitamas, et kui maksud ületavad teatud piiri, siis netolaekumine maksudest hakkab langema. Meie oleme selle piiri ammu ületanud. Selleks, et riigile rohkem makse laekuks ja inimestel ei tekiks mõtetki maksude optimeerimisest, tuleks maksusüsteem tõsiselt üle vaadata. Eesti oli tuntud ühtlase ja selge maksusüsteemi poolest, aga kuhu me praegu jõudnud oleme? Me ei ole nii rikkad, et lasta maksurahal Lätti või mujale minna.
Minu arvates on transpordiettevõtete põhiline tankimise suunamine Lätti lausa ohtlik meie majandusele – suurtele kütusefirmadele on ju üsna ükskõik, kas nad müüvad oma kütuse Lätis või Eestis, kaotab ikka riigi majandus maksude näol.
Kas eelmine maksusüsteem tuleks taastada?
Ei ole kindel, et taastama peaks just eelmise süsteemi, aga praegune tuleb kriitilise pilguga üle vaadata. Me peame endale selgeks tegema, et meil on probleem, mida tuleb lahendada. Pea liiva alla peitmist on liiga palju. Selgitused teemal, et meil pole väiksematest aktsiisilaekumistest midagi, sest teisi makse laekub rohkem, on pikad. Miks meile ei võiks kõiki makse rohkem laekuda ja miks me peame ühe laekumisega katma teiste poolt põhjustatud puudujäägi?
Kütuseaktsiisi langetamist praegu analüüsitakse ja analüüs peaks valmima sügisel.
Ma ei saa aru, mida siin nii pikalt analüüsida on. Samamoodi oli kvoodi tõstmisega ja muuga, et kõik nõuab pikemat analüüsi ja selle koosseisu ajal me seda teha ei jõua. Selle asja nimi on otsustusjulgus. Kui kardad oma poliitikukohta kaotada, siis sa ei julgegi otsustada.
Loe pikemalt toostusuudised.ee
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum