Eestigi saab Trumpi tariifidega pihta

Olukord globaalsel teraseturul sunnib Euroopa tootjaid peagi tehaseid sulgema, kuid loob soodsad kokkuostuhinnad töötlejatele. Fotol Radius Machining OÜ juht Veljo Konnimois.  Foto: Andres Haabu
Jaga lugu:

USA presidendi Donald Trumpi terasetariifid lisavad ületootmise all vaaruva turu õlule lisaraskuse. Ees ootav madalate hindade ja tehaste sulgemise aeg ei lähe mööda ka Eestist.

1. juunist kehtivad Ühendriikidesse eksporditavale Euroopa Liidu terasele ja alumiiniumile vastavalt 25- ja 10protsendiline tollitasu. Donald Trumpi kaubandussõja järgmine rünnakuobjekt Euroopas on autotööstus, mille imporditariifid jõustuksid juulis.

Euroopa autotehastele varuosi valmistava AQ Lasertooli tegevjuht Rein Volt ütles, et globaalne turuolukord ei jäta ka Eestit puutumata. "Meie tootmismahud sõltuvad otseselt Lääne turust,” põhjendas ta.

Euroopa tehased võivad kinni minna

Metalldetaile tootva Radius Machining Ltd. juht ja omanik Veljo Konnimois pidas mõnda aega tagasi terve ostuosakonnaga nõu, kuivõrd mõjutavad Trumpi otsused Eesti tootjaid. Mäletatavasti ähvardas Trump terasetariifidega juba märtsis, kuid toona anti Euroopa Liidule, Mehhikole ja Kanadale üürike armuaeg. 

„Esialgu muutusid hinnad ootustele vastupidises suunas. Selle asemel et USA turult tõrjutud materjalide hinnad langema hakkaksid, põrutasid need 20-25% hinnatõusu. Puudus igasugune loogika. Investorid suutsid kuidagi oma kasumi kätte saada,“ sõnas terasest ja alumiiniumist torusid tootva ettevõtte juht.

Nüüd annab materjalide jääk juba selgeid ohumärke ja Euroopa turud peavad leppima ootuspärase saatusega. Kõrgete hindade tõttu USAs ollakse sealselt turult välja tõrjutud. Uusi eksporditurge ei ole ja sisetarbimine ei suuda tekkinud ülejääki üksinda alla neelata. Tekkimas on ülepakkumine ja see toob terase ning alumiiniumi hinnad alla.

„Olukord muutub taas, kui mõni suurem tehas paneb uksed kinni. Saame seda sügisel näha,“ ennustas Konnimois.

Toormaterjalide turuhindade langus andis Eesti teras- ja alumiiniumtoodete tootjatele hea võimaluse lattu korralik tagavara soetada.

Õnne peab ka olema

Konnimoisi sõnul nende tootmises tellimuste maht kasvab. Nähakse vaeva, et võimsus nõudlusele järele jõuaks. Investeeringute tempo on võrreldav 2005.–2007. aastaga.

Hinnatõusuks valmistuti juba talvel. Sõlmiti pikemaajalised tarnelepingud, mis nüüd ees ootavaks materjalihindade languse ajaks on just läbi saanud.„Üle ootuste suurem tellimuste maht on need lepingud kaunis õhukeseks kulutanud. Meil oli õnne,“ oli Konnimois asjade arenguga rahul.

Kui suur odavnemine möödas ja hinnad naasevad oma esialgsetele positsioonidele, plaanib Radius Macining alustada uut läbirääkimiste ringi. Toodang suunatakse põhiliselt Soome, Taani ja Rootsi, sekka ka pisut Šveitsi. Lisandunud on Saksamaa. Viimase aja otsused on ettevõtte juhi sõnul tehtud 7–10aastast perioodi silmas pidades.

Konnimois andis lootust teistelegi, et kaubandussõja surve all leitakse peagi üles uued kontinentidevahelised kaubateed, nagu hiiliti osavalt mööda Venemaa blokeeringust. Pealegi on poliitilise tõmbetuule tsükkel tunduvalt lühem kui majandustsükkel. „Tsiteerin Heiki Einpauli: „Oleme tipus, tipust saab alati alla liikuda“,“ naljatles Konnimois.

Olenevalt autotootjast ja kliendist baseeruvad terase hinnad MEPSi hindadel või platts’il.Toodetavate detailide müügihindu korrigeeritakse lepingute järgi nende andmete alusel.

Allikas: Rein Volt, AQ Lasertool, tegevjuht

Veokite nõudlus püsib kõrge

AQ Lasertoolsi valmistatud detailid leiavad tee otse Euroopa autotööstuse koosteliinidele.Terasmaterjal moodustab Lasertooli tehtavatest toodetest ca 40 protsenti. Hinda mõjutavaid tegureid on teisigi – palgasurve, tööjõud, energia hind. Lisaks terasele muutuvad ka teiste toormaterjalide hinnad. „Jõustunud tariifide mõju praegu veel tunda pole,“ sõnas Volt.

Tootmismaterjalide hinnapoliitikat kujundavad ka nõudluse-pakkumise vahekord ja valuutakursside liikumine. Pelg, et meie oma autoosade tehaseid sulgema hakkame, ei ole Voldi sõnul siiski põhjendatud. “Scania ja Volvo veoautode nõudlus on jätkuvalt väga suur. Maht sõltub ka sellest, kuidas meie kliendid suudavad turuosa hõivata,” sõnas ta.

Globaalne teraseturg vajub kriisi

AcelorMittal on üks suuremaid terase- ja rauamaagi tootjaid maailmas. Firma eelmise aasta müügitulu kõrgus üle 68,5 miljardi euro. Seda on üle 90 korra rohkem kui Eesti Energia 2016. aasta sama näitaja.

Kontserni eesistuja ja tegevjuht on India terasekuningas Lakshmi Mittal. Mees, kelle vara hinnatakse 17 miljardi USA dollari suuruseks, paiknes veel natuke rohkem kui kümne aasta eest Forbesi maailma rikkaimate inimeste edetabelis kolmandal kohal.

ArcelorMittal grupi Euroopa kommunikatsioonijuhi Richard Fransworthi sõnul iseloomustab selle sajandi rahvusvahelist teraseturgu märkimisväärne ületootmine. "Vaadates terast tootvate riikide ekspordimahtude kasvu, on valitsuste pitsitav poliitika omamaise toodangu eest seismisel täiesti mõistetav,” sõnas ta.

Samas andis Fransworth tugevalt mõista, et rahvusvahelise teraseturu jätkusuutlikkus on võimalik vaid juhul, kui tootjariigid suudavad ühinenud jõul ületootmisele vastu astuda.

“See on pikaajaline väljakutse. Kuid peame juba praegu väga selgelt keskenduma suurtele struktuurimuutustele kogu sektoris,” lisas ta.

Autotööstus on Saksamaa suurim tööstusharu.

Selles töötab umbes 800 000 inimest, lisaks tuhanded välismaal.

Saksa autofirmade turuosa USAs on 7,9 protsenti.

Allikas: Autotööstuse liidu VDA andmed

Viis küsimust Tõnu Mertsinale

Kuna Eesti ekspordib 70% oma kaupadest Euroopa Liitu, mõjutab seal toimuv Eesti majandust tugevasti, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Milline mõju on president Trumpi kehtestatud terasetariifidel Euroopa Liidule?

Maailmas toimub juba praegu terase ületootmine. Selle taga on kõige rohkem Hiina.Euroopa Liit toodab ligikaudu kümnendiku maailma terasetoodangust. Möödunud aastal eksporditi sellest USAsse 15%. Nüüd tuleb sellest omakorda kolmandikule leida uued turud.

See on probleem, kuna teised riigid on samas seisus ja võivad oma turge kaitsma hakata. Näiteks Brasiilia, India ja Jaapani terasetootjad moodustavad USA impordist suure osa. Kuid nende hinnad on veel kõrgemad kui Euroopast tuleval toodangul. Lisagem, et tööstusmetallide üldine hinnatõus oli aastaga ligikaudu viiendik.

Terasetööstus on suur tegevusala ja see mõjutab kogu maailmas üsna suurt osa majandusest. Oht on, et tekib negatiivne doominoefekt, mis pidurdaks tugevasti kogu maailmakaubandust ja majanduskasvu. Nagu näha muudab USA poolt imporditariifide kehtestamine terasele ja alumiiniumile maailmakaubandust (veelgi) protektsionistlikumaks.

Kas USA turult tagasi saadetud terase saaks ümber suunata ELi sisetarbimisse, et vältida ülejääke?

Viimastel aastatel on Euroopa olnud terasetoodete netoimportija. Selleks aastaks prognoositi terasetoodete nõudluse ja impordi kasvu veelgi. Nüüd oleme seisus, kus EL on valmis importi mujalt maailmast piirama.

Euroferti (Euroopa Terasetööstuse Liidu) hinnangul võib USA tollitariifide mõjul otsida endale Euroopas turgu täiendavalt kuni 13 miljonit tonni terast. See on väga suur kogus turu jaoks, mis impordib aastas keskmiselt 40 miljonit tonni. Terasetoodete hinnad hakkavad üle pakkumise korral langema.

Kes hindade odavnemisest võidab?

ELi plaanile seada impordipiirangud (tariifid ja kvoodid) terasele ja alumiiniumile on tugevasti vastu ELi enda autotööstus. Samuti teised nende metallide kasutajad, näiteks ehitus, põllu- ja kodumasinate tootjad ning tehnoloogiasektor. Nende lootus on saada kasu täiendavate koguste liikumisest ELi turule ja sellega kaasnevast hinnalangusest.

Kui Trump kehtestab juulis tariifid ka Euroopa Liidu autodele, siis kes kannatab enim?

Rahas mõõdetuna mõjutab tollimaks sõiduautodele kõige enam Saksamaad. Talle järgnevad pika vahega Ühendkuningriik ja Itaalia. Kuid suhtena riigi SKPsse saaks tugevaima löögi hoopis Slovakkia.

Saksamaa autode eksport moodustab enam kui poole kogu ELi autode ekspordist. USA on Euroopa autotootjate jaoks ka kõrgeima marginaaliga turg. Kõrge tollimaks Euroopa sõiduautodele vähendaks oluliselt nende käivet, vähendaks tööstusharus töökohti ning pidurdaks autotööstuse arengut, sealhulgas isesõitvate ja elektriautode arendamist.

Euroopa sõiduautodele kõrgemate tollitariifide kehtestamise juures tuleks arvestada, et praegu kehtivad ELis USA autodele oluliselt kõrgemad tollitariifid (10%) kui vastupidi ehk Euroopa autodele USAs (2,5%). Samas ei ole ELil lihtne nii kõrget tollimaksu USA autodele vähendada, kuna Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi tuleks seda teha ka teiste riikide suhtes.

Milline on nende tariifide mõju Eesti majandusele?

Raua ja alumiiniumi ning nende toodete eksport moodustab Eestis toodetud kaupade ekspordist ligikaudu 7%. Nende otsene mõju meie SKP-le jääb alla 1%. Oma terase- ja alumiiniumtoodetest veame enamuse (83%) ELi turule. USA osakaal jääb tublisti alla protsendi.

Samuti moodustavad Eesti ekspordist mootorsõidukid ja nende osad, mis tollimaksu alla läheksid, väga väikse osa. Seega oleks Eestile otsene efekt kõrgematest tollitariifidest tagasihoidlik.

Kuna me aga ekspordime 70% oma kaupadest, koos teenustega isegi 74% ELi turule, siis mõjutab seal toimuv Eesti majandust tugevasti.

Kõrge tollimaks sõiduautodele vähendaks Saksamaa eksporti, kaotaks töökohti ja annaks löögi selle riigi majanduskasvule. Siin tuleb arvestada, et Saksamaa on Eesti jaoks suuruselt kolmas ekspordipartner. Seega mõjutaks nende majanduslik seis ka meid.

Seotud lood
Kõik seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt