Eraldatud maakohast miljonimeiereiks

13. juuli 2018, 06:00
Peremees Viljari sõnul on meierei suurim ja aeganõudvaim töö puhastus ja pesu.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180713/NEWS/180719873/AR/0/AR-180719873.jpg
Ainult tellijale

Kui Viljar Veidenberg väike oli, tundus talupidamine tema jaoks suur ja kõhedusttekitav. Nüüd on 32aastane Viljar peremees Pajumäe talus, mis kasvas just miljoni euro võrra suuremaks.

„Tänu töötajatele saab rohust karjamaal piim poelettidel,“ tõdes Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg – isegi kui on abistamas kaasaegsed tehnikaseadmed, siis töötajateta ikkagi ei saa.

Uue meierei peamised eesmärgid on juustu suurem tootmine ning välisturgudele minek. „Eksport annab võimalusi juurde oma toodet väljapoole näidata,“ tutvustas Viljar Veidenberg. Praegu otsivad nad kontakti ning saadavad tootenäidiseid, kuid Veidenbergi sõnul on kogu töö veel ees.

Kes ei riski, see šampust ei joo

Idee rajada täiesti uus meierei sündis talu 2014. aastal vanematelt üle võtnud noorperemees Viljari peas. Tema võttis riski küsida toetusi ning investeerida. Uue meierei jaoks toetuse taotlemise lähteülesandeks oli tema sõnul koostöö Eesti Maaülikooliga, mis sai alguse 2015. aasta septembris. 2016. aastal esitati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile taotlus, aasta hiljem saadi sealt jah-sõna ning ehitus algas veel samal aastal. Kuigi taotlust esitades ei uskunud Viljar Veidenberg, et midagi sellist nad päriselt saavad. Selle aasta 10. juulil oli uue meierei avamine, kus pakuti ka šampust.

Uue meierei ehituse investeeringu suurus on 1,1 miljonit eurot. Uue töötlemishoone rajamist ja töötlemisseadmete ostu toetas 45% ulatuses PRIA, rahastamisel aitasid kaasa Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Swedbank.

Uus uhke meierei

Uue piimatöötluskoha energiatarbimiseks on ehitatud 54 kW võimsusega päikesepaneelide park. Selle toodetud energia katab suures osas jahutusseadmete vajaduse, mille jääksoojus omakorda kütab ruume ning tarbevett. Tootmisprotsesse toetavad kaasaegsed seadmed, arvutid ja lülitid kontrollivad, et õige piim jõuaks õigel ajal õigesse kohta.

Nõunikust isa Arvo Veidenbergi sõnul on kliendi teha see, kas ka uus meierei tööle hakkab. „Kõige tähtsam on klient,“ ütles ta.

Perebisnis vajab paindlikkust

Viljar Veidenbergi sõnul peab väikeettevõttes olema valmis ootamatuteks. Igapäevaselt on tema töö arvutis või inimestega suheldes, kuid kui traktorist helistab hommikul, et on haige ega saa täna tööle tulla, võib olla just Viljar see, kes tema asendamiseks traktori sadulasse hüppab.

Töö asub peremehel küll Viljandimaal, aga kodu Pärnus. Seal elavad ka Viljar Veidenbergi poeg Revo ja abikaasa Kadri, kes töötab Paikses logopeedina. „Loomulikult oleks hea meel, et kui mina olen aastate lõpuks suure töö ära teinud, siis keegi jätkaks,“ nentis Viljar, et on mõelnud kunagi oma pojale äri pärandamisele. Kuigi tahab eelkõige, et tema poeg vaataks maailmas ringi ning teeks siis seda, mis talle kõige rohkem huvi pakub.

Töötajaid tikutulega otsima veel pidanud pole

Pajumäe talus töötab kokku 14 töötajat. Viljar Veidenbergi sõnul on enamik kohalikud, oma küla inimesed, kuid on ka Lätist töötajaid tulnud. „Põllumajandusse on raske inimesi leida – töötajaid on, aga järjekorda ukse taga mitte,“ ütles ta. Tema sõnul on vahepeal pikem rahulik periood, kus töötajad on paigas, kuid siis mingil hetkel, kui minnakse, tekib keeruline aeg. Selline aeg oli viimati möödunud aasta alguses, kui kaks töötajat lahkusid korraga.

Abja-Vanamõisa küla, kus asub Pajumäe talu, on üsna väike maakoht, vaid kaks kilomeetrit lähimast Läti piiripunktist.

Majanduskriis põntsu ei pannud

Viljar Veidenbergi sõnul viimane majanduskriis mahetoodangut nii raskelt ei puudutanud kui suuri piimatööstusi. „Tõusud ja langused on paratamatud, tuleb arvestada ja ette mõelda, et kui on tõus, siis tead, et tuleb varsti langus,“ ütles peremees. Tema arust on majanduskriis hakkamasaamiseks vajalik puhvrit hoida. Pajumäe talul on välja kujunenud kindel klientuur, kes nende mahetoodangut ostab, ning Viljar Veidenberg loodab, et olenemata kõigest süüa tahavad nad ikka.

Esimesed vasikad said kohale Žiguliga

Arvo ja Annika Veidenberg alustasid Abja-Vanamõisas äriga juba 1989. aastal, kuid toona puukooli ja roosikasvatusena. Kui see äri õitsele ei läinud, muudeti suunda ning hakati piima tootma. Esimesed vasikad tõi toonane peremees Arvo Žiguliga kahekaupa, ühe pea ühel ja teise oma teisel pool.

Piima töötlemist alustati 1998. aastal peremees Arvo Veidenbergi käe all, kuni Vene rublakriis toorme tootmisele kriipsu peale tõmbas. Oli kaks varianti: kas panna äri kinni või alustada piima töötlemist. Esimesena valmisid jogurtid ja kohupiimad, siis lisati moosi ja saadi kohupiimakreem. Sealt edasi valmistati kooretooteid, nagu hapukoor ja või, siis tuli ghee ehk või-õli.

Kui ettevõte 2014. aastal osaühinguks vormistati ning Arvo poeg Viljar uueks peremeheks sai, hakati Pajumäel ka juustu valmistama.

Kuuest pojast talu peremeheks

„Juhuste värk,“ kommenteeris Viljar Veidenberg enda talu peremeheks saamist. Aastate jooksul on ta koos isaga Pajumäe talus palju toimetanud. Ühel hetkel tuli praegusel nõunikul, endisel peremehel Arvo Veidenbergil mõte, et Viljar võiks ju proovida talupidamist. Edasi suundus Viljar Tartusse, kus õppis Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. "Olen õnnelik ja uhke oma poja ja meeskonna üle, kes on viinud Pajumäe talu uuele tasemele," ütles vanaperemees Arvo Veidenberg oma otsuse peale mõeldes.

Viljar on pere kolmas poeg. Esimene on arst, teine geenitehnoloog, neljas inglise keele õpetaja, viies laborant ja kuues alles koolipingis.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. July 2018, 20:50

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing