Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eraldatud maakohast miljonimeiereiks

    Kui Viljar Veidenberg väike oli, tundus talupidamine tema jaoks suur ja kõhedusttekitav. Nüüd on 32aastane Viljar peremees Pajumäe talus, mis kasvas just miljoni euro võrra suuremaks.

    „Tänu töötajatele saab rohust karjamaal piim poelettidel,“ tõdes Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg – isegi kui on abistamas kaasaegsed tehnikaseadmed, siis töötajateta ikkagi ei saa.
    Uue meierei peamised eesmärgid on juustu suurem tootmine ning välisturgudele minek. „Eksport annab võimalusi juurde oma toodet väljapoole näidata,“ tutvustas Viljar Veidenberg. Praegu otsivad nad kontakti ning saadavad tootenäidiseid, kuid Veidenbergi sõnul on kogu töö veel ees.
    Kes ei riski, see šampust ei joo
    Idee rajada täiesti uus meierei sündis talu 2014. aastal vanematelt üle võtnud noorperemees Viljari peas. Tema võttis riski küsida toetusi ning investeerida. Uue meierei jaoks toetuse taotlemise lähteülesandeks oli tema sõnul koostöö Eesti Maaülikooliga, mis sai alguse 2015. aasta septembris. 2016. aastal esitati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile taotlus, aasta hiljem saadi sealt jah-sõna ning ehitus algas veel samal aastal. Kuigi taotlust esitades ei uskunud Viljar Veidenberg, et midagi sellist nad päriselt saavad. Selle aasta 10. juulil oli uue meierei avamine, kus pakuti ka šampust.
    Uue meierei ehituse investeeringu suurus on 1,1 miljonit eurot. Uue töötlemishoone rajamist ja töötlemisseadmete ostu toetas 45% ulatuses PRIA, rahastamisel aitasid kaasa Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Swedbank.

    Pajumäe Piim OÜ, peamine tegevusala piima tootmine – omanik on 100% Viljar Veidenberg

    Pajumäe Talu OÜ, peamine tegevusala piima töötlemine – omanikud on 60% Viljar Veidenberg, 20% Arvo Veidenberg ja 20% Annika Veidenberg.

    Uus uhke meierei
    Uue piimatöötluskoha energiatarbimiseks on ehitatud 54 kW võimsusega päikesepaneelide park. Selle toodetud energia katab suures osas jahutusseadmete vajaduse, mille jääksoojus omakorda kütab ruume ning tarbevett. Tootmisprotsesse toetavad kaasaegsed seadmed, arvutid ja lülitid kontrollivad, et õige piim jõuaks õigel ajal õigesse kohta.
    Nõunikust isa Arvo Veidenbergi sõnul on kliendi teha see, kas ka uus meierei tööle hakkab. „Kõige tähtsam on klient,“ ütles ta.
    Perebisnis vajab paindlikkust
    Viljar Veidenbergi sõnul peab väikeettevõttes olema valmis ootamatuteks. Igapäevaselt on tema töö arvutis või inimestega suheldes, kuid kui traktorist helistab hommikul, et on haige ega saa täna tööle tulla, võib olla just Viljar see, kes tema asendamiseks traktori sadulasse hüppab.
    Töö asub peremehel küll Viljandimaal, aga kodu Pärnus. Seal elavad ka Viljar Veidenbergi poeg Revo ja abikaasa Kadri, kes töötab Paikses logopeedina. „Loomulikult oleks hea meel, et kui mina olen aastate lõpuks suure töö ära teinud, siis keegi jätkaks,“ nentis Viljar, et on mõelnud kunagi oma pojale äri pärandamisele. Kuigi tahab eelkõige, et tema poeg vaataks maailmas ringi ning teeks siis seda, mis talle kõige rohkem huvi pakub.
    Töötajaid tikutulega otsima veel pidanud pole
    Pajumäe talus töötab kokku 14 töötajat. Viljar Veidenbergi sõnul on enamik kohalikud, oma küla inimesed, kuid on ka Lätist töötajaid tulnud. „Põllumajandusse on raske inimesi leida – töötajaid on, aga järjekorda ukse taga mitte,“ ütles ta. Tema sõnul on vahepeal pikem rahulik periood, kus töötajad on paigas, kuid siis mingil hetkel, kui minnakse, tekib keeruline aeg. Selline aeg oli viimati möödunud aasta alguses, kui kaks töötajat lahkusid korraga.
    Abja-Vanamõisa küla, kus asub Pajumäe talu, on üsna väike maakoht, vaid kaks kilomeetrit lähimast Läti piiripunktist.

    Mahe-kohupiimakreem rosinatega

    Mahe-kohupiimakreem vanilliga

    Jogurtid

    Majanduskriis põntsu ei pannud
    Viljar Veidenbergi sõnul viimane majanduskriis mahetoodangut nii raskelt ei puudutanud kui suuri piimatööstusi. „Tõusud ja langused on paratamatud, tuleb arvestada ja ette mõelda, et kui on tõus, siis tead, et tuleb varsti langus,“ ütles peremees. Tema arust on majanduskriis hakkamasaamiseks vajalik puhvrit hoida. Pajumäe talul on välja kujunenud kindel klientuur, kes nende mahetoodangut ostab, ning Viljar Veidenberg loodab, et olenemata kõigest süüa tahavad nad ikka.

    Esimesed vasikad said kohale Žiguliga

    Arvo ja Annika Veidenberg alustasid Abja-Vanamõisas äriga juba 1989. aastal, kuid toona puukooli ja roosikasvatusena. Kui see äri õitsele ei läinud, muudeti suunda ning hakati piima tootma. Esimesed vasikad tõi toonane peremees Arvo Žiguliga kahekaupa, ühe pea ühel ja teise oma teisel pool.
    Piima töötlemist alustati 1998. aastal peremees Arvo Veidenbergi käe all, kuni Vene rublakriis toorme tootmisele kriipsu peale tõmbas. Oli kaks varianti: kas panna äri kinni või alustada piima töötlemist. Esimesena valmisid jogurtid ja kohupiimad, siis lisati moosi ja saadi kohupiimakreem. Sealt edasi valmistati kooretooteid, nagu hapukoor ja või, siis tuli ghee ehk või-õli.
    Kui ettevõte 2014. aastal osaühinguks vormistati ning Arvo poeg Viljar uueks peremeheks sai, hakati Pajumäel ka juustu valmistama.
    Kuuest pojast talu peremeheks
    „Juhuste värk,“ kommenteeris Viljar Veidenberg enda talu peremeheks saamist. Aastate jooksul on ta koos isaga Pajumäe talus palju toimetanud. Ühel hetkel tuli praegusel nõunikul, endisel peremehel Arvo Veidenbergil mõte, et Viljar võiks ju proovida talupidamist. Edasi suundus Viljar Tartusse, kus õppis Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. "Olen õnnelik ja uhke oma poja ja meeskonna üle, kes on viinud Pajumäe talu uuele tasemele," ütles vanaperemees Arvo Veidenberg oma otsuse peale mõeldes.
    Viljar on pere kolmas poeg. Esimene on arst, teine geenitehnoloog, neljas inglise keele õpetaja, viies laborant ja kuues alles koolipingis.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.