Eestlane ei tahagi enam oma majas elada

Vahteri sõnul on maja kallis vara ning seetõttu kolitakse sinna vanemas eas, pigem lastega ja pärast kolmekümnendat eluaastat. "Viimaste aastatega nihkub see vanus järjest kõrgemaks ning tundub, et tänapäeva inimesed pigem ei tahagi oma majja kolida. Noored on linnastunud ning maksavad enne suure veerand miljonit Kalamaja korteri eest kui kolivad majja," ütles Vahter.

Vahteri sõnul näitab ka tehingustatistika, et majade ja kruntide müük on aastaid enam-vähem samal tasemel. "Tavaline kinnisvarareegel on, et hinnad hakkavad esmalt tõusma odavamast varaklassist, nagu korterid, siis tulevad järgi ridaelamud ja lõpuks majad. See on selge anomaalia, et kui Eesti tõmbekeskuste korterite müük ja hinnad on kümnendi algusest stabiilselt üles rühkinud, siis majad on ikka samas vahemikus," ütles Vahter.

Majaomanikud tema sõnul sellest alati aru ei saa: vaatavad, et turg buumib ning küsivad üle. "Tehinguhinnad näitavad, et need ootused ei täitu ja majad on praegu pigem alahinnatud. Teoorias peaksid küll majade hinnad vaikselt tõusma, aga kui konjunktuur ja inimeste soovid muutuvad, siis see ei pruugigi nii minna," rääkis Vahter.

Maja puhul on kõige olulisem tegur hind ning seetõttu lähevad kaubaks odavamad pinnad, nendib Vahter. Majade puhul muutuvad tehingud harvaks 300 000 eurost ülespoole ning ridaelamutel üle 200 000 euro puhul.