Arenevat maailma ähvardab finantskriis

Ühe suure müügilaine on selliste riikide nagu Türgi, Lõuna-Aafrika, Argentina ja India valuutad juba tänavu kevad-suvel üle elanud, kuid hirm finantskriisi ees on tagasi nüüd, kui Türgi liiri langemine põhjustas uue müügipaanika.

Põhjuseid ähvardava kriisi taga on mitu. Viimastel aastatel on USA ja Euroopa Liidu keskpank hoidnud intressid ja võlakirjade tootlikkuse koduturgudel madalal. Odav raha läks areneva majandusega riikidesse, kus oli võimalik suuremat kasumit teenida. Eriti juhul, kui kohalikud ettevõtjad olid näiteks valmis valuutariski oma kanda võtma, see tähendab võtma laenu välisvaluutas. Ka Hiinal on selles oma osa, piisab kui vaadata Pakistani.

Nüüd ongi valuutariskid realiseerumas, sest ühelt poolt tõmbavad Euroopa ja Ameerika keskpank senist poliitikat koomale ja dollari kurss on tugevnenud. Teisalt on samas taktis vahepealse kapitalivoo ja majanduskasvuga kaasnenud tasakaalustamatused, mis välisinvestorid veelgi kiiremini pagema panevad.

Financial Times kirjutas, et suuna alla on võtnud ka FTSE Emerging Index, aasta alguse tipust on see kaotanud 20 protsenti, mis tähendab, et valitseb karuturg. Enim on pihta saanud riigid, millel on suur jooksevkonto puudujääk ja sõltuvus nafta hinnast, mis aga tõuseb, ja arveldamine käib dollarites, mis rallile veelgi hoogu annab. Hädas on riigid, kus on probleeme korruptsiooni, keskpankade iseseisvuse puudumise ja inflatsiooniga. Seni on analüütikud näiteks Türgist lähtuvat müügihoo laienemisohtu väiksemaks pidanud, arvates, et tegemist on ainult selle riigi riskidega. Samas on sarnaseid olukordi rohkem kui ühes riigis.

Türgist on viimastel nädalatel olnud põhjust palju kirjutada. Türgis on kiire majanduskasv, kõrge inflatsioon, kõrged keskpanga intressimäärad, suur sõltuvus nafta hinnast ning suur välisvaluutas denomineeritud laenude arv ärisektoris. Liir on aasta algusest kaotanud 35 protsenti oma väärtusest.

Türgi soovimatus liiri intressimäärade tõstmise abil tugevdada ja USA kirikuõpetaja vangistamise eest kaela saadud karistustollid osutusid kombinatsiooniks, mis tõid kaasa müügipaanika. Türgist alguse saanud müügihoog kandus kiirelt edasi teistesse areneva majandusega riikidesse. Tüli USAga kogub hoogu ja Türgi on otsinud abi ka mujalt maailmast, kuid IMFi käest laenu palumine ei ole ilmvõimatu tulevikustsenaarium.

Peesol ja kogu Argentina majandusel on läinud halvemini kui Egiptusel kümne nuhtluse ajal. Peeso on kaotanud dollari suhtes 37 protsenti väärtusest. Keskpanga intressid on maailma kõrgeimal, 40 protsendi tasemel. See suuremat majanduskasvu ei luba. Inflatsioon on sellegipoolest 25 protsenti.

Väga palju riigi võlakirju on USA dollarites. Riigi kodanikud kardavad, et nende valuutahoiused võidakse külmutada ja koguvad dollareid sularahas. Kolmandiku ekspordist annavad sojauba ja mais, aga aasta algul tabas riiki kümne aasta kõige hullem põud.

Eelmise, maikuus maailma tabanud valuutaralli ajal pidi riik küsima 50 miljardise paketi IMFilt, kuid seda organisatsiooni mäletavad kõik argentiinlased sellena, mis tõi kaasa ainult hullemad kannatused. Muu hulgas keelab IMF riigil vähendada eksporditariife, mida Argentina kogus sojalt, aga kehva saagi kogunud põllumehed on praegu ainsad, kes võiksid riiki väärtuslikku valuutat tuua.

Ilmselt peab Pakistan järgmisena IMFi poole pöörduma – ruupia on aasta algusest nõrgenenud juba 10 protsenti.

Majanduskasvu poolest pole kurta (5,8 protsenti), aga jooksevkonto puudujääk oli viimasel majandusaastal 18 miljardit dollarit. Imporditehingute jätkamiseks on riik pidanud korduvalt Hiinalt laenu võtma. Hiina–Pakistani majanduskoridori nime kandvad taristuprojektid ongi suuresti süüdi, et jooksevkonto ülejääk on suureks kasvanud, majandus on üle kuumenemas ja inflatsioon üles läinud.

Valimistel võttis valitsusparteilt võimu kriketistaar Imran Khan, kelle valimislubadusi IMF appi tuleku korral tõenäoliselt ellu viia ei lase. USA Senat soovib, et Trumpi administratsioon blokeeriks IMFi tehingud riikidega, mis on saanud ulatuslikult toetust Hiinalt. Pakistan on IMFi poole pöördunud 12 korda.

Dollar on India ruupia suhtes aasta algusest tugevnenud 9 protsenti. Türgi liiri langusega seotud müügipaanika lõigi Aasias kõige rohkem Indiat.

Ennekõike vaatavad välisinvestorid kahtleva pilguga India suurt jooksevkonto defitsiiti, mida veelgi süvendab kallinev nafta.

Lisaks on odavneva ruupiaga keeruline hoida inflatsiooni kontrolli all ning keskpank on pidanud sel suvel juba kaks korda intresse tõstma. Bloombergi analüütikud märgivad, et India keskpank võrdleb ruupia kurssi tõenäoliselt ülejäänud areneva majandusega riikide korviga, sest kui teised peaksid veel rohkem langema, siis peab ka India ekspordisuutlikkuse tarvis laskma ruupial odavneda.

Rand oli üks esimesi valuutasid, mis Türgi kriisiga järsult nõrgenes. Aasta algusest on rand nõrgenenud pealt 14 protsendi.

Lõuna-Aafrika Vabariigil on palju põhjuseid, mis volatiilsusele hoogu annavad. Esiteks sõltub väga paljude Aafrika riikide käekäik maavarade ekspordist Hiinasse, aga Hiina on lasknud tollisõja hirmus oma valuuta kursi nõrgemaks ning ka maavarade hinnad on praegu languses.

Aasta alguses lõi riiki majanduslangus, mille põhjused olid nõrgad tulemused nii kaevandus- kui ka põllumajandussektoris. Töötus on riigis 25 protsenti. Nüüd vaadatakse riigis keskpanga poole, et see intressimäärasid langetaks, et kasvu elavdada, mujalt jälle seda, kas keskpank võiks määrasid tõsta, et inflatsiooniga hakkama saada.

USA dollari tugevnemise, ülemaailmse kaubandussõja ohu ja Türgi paanika kõrval kaalub LAV maareformi, mis paistab rohkem maade rekvireerimisena ja investorite kindlustunnet paremuse poole ei tõuka, hoiatavad Bloombergi analüütikud.

Keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 5,5 protsendile, Indoneesia ruupia on nõrgenenud aasta algusest 7 protsenti.

Keskpank loodab sellega riiki tuua rohkem kõrgemat intressi otsivaid investoreid, sest nõrgenev valuuta jooksevkontole kuidagi hästi ei mõju.

Reuters kirjutas, et Indoneesias kardetakse doominoteooria rakendumist, kõigepealt Argentina, siis Pakistan, praegu on Türgi ja peatselt jõuab kriis ka Indoneesia ukse taha. Samuti kardab Indoneesia võimalikke välisšokke, sest Türgi näitel võib ­oodata, et turgude reaktsioon võimalikele sanktsioonidele või tollidele on väga järsk. Teisipäeval teatas Indoneesia, et kehtestab 7,5protsendilise tolli tervele reale kaupadele lootuses sellega kaubavahetuse defitsiiti vähendada.

Brasiilia reaal on nõrgenenud 15 protsenti ning majanduskasv on aeglustunud, seda eriti suve alguses toimunud streikide mõjul.

Võrreldes paljude teiste riikidega ei ole Brasiilial läinud nii halvasti. Inflatsioon on alla 4 protsendi, Brasiilia soja tõrjus USA-Hiina kaubandustüli käigus välja USA sojaoa, nafta kallinemine ei ole kuidagi kasuks, aga vähemalt on Brasiilia ka ise naftatootja.

Kõige suurem roll on Brasiilias hoopis poliitilistel riskidel: parlamendisaadikud lasid president Lula altkäemaksusüüdistusega vangi panna, kuid suure hurraaga võimu üle võtnud opositsionäärid olid ise peatselt palju suuremate kahtlustustega vastamisi. Oktoobris toimuvatel valimistel on Lula lubanud osaleda kas või vanglamüüride vahelt, igal juhul ootab mõnd töölispartei kandidaati ees edu, sest hea osa brasiillastest peab Lu