Toomas Kalev: viis aastat tagasi olime tundmatud tegijad

Toomas Kalev ütles, et kes paigale tammuma jääb, sellest sõidab konkurent üle.  Foto: Andras Kralla
Väinu Rozental • 22. august 2018
Jaga lugu:

Vahel tuleb riske võtta, aga ei tohi rumalaid riske võtta, kõik tuleb põhjalikult läbi kaaluda, toonitab Eesti ühe suurima moodulmajade tootja OÜ Harmet juhatuse esimees, oktoobris Äriplaani konverentsil esinev Toomas Kalev.

„Meie uus tehas Kumnas oli suur risk ja väga suur investeering,“ lausub ta. „Ilma seda tegemata oleksime jäänud ühe koha peale tammuma ja poleks arenenud.“

Eelmise aasta suvel käivitunud Kumna tehasesse investeerisid omanikud ligi 20 miljonit eurot. Tehase täisvõimsus on 3600 moodulit aastas. Tänu uue tehase käivitamisele peaks Harmeti käive tänavu võrreldes eelmise aastaga suurenema ligi kaks korda.

Järgneb intervjuu Toomas Kaleviga.

Olete rõhutanud, et Harmet istutab igal aastal metsa umbes samas koguses, nagu aastas puitu tarbib. Kas olete padurohelised või on see müüginipp?

Eks ta on natuke mõlemat. Metsa oleme istutanud paaril aastal ja metsaistutamine on kujunenud väga vahvaks ürituseks. Usun, et kõigil osalejatel jäi hea tunne, et oled midagi loodusele tagasi andnud. Aga absoluutselt ei varja ka seda, et eks see metsaistutamine natuke marketingitrikk ole. Meie põhiturg Skandinaavia võtab ühe enam omaks rohelist mõtteviisi.

Eelmine aasta oli ettevõttele edukas: võitsite järjekordselt puidutööstuse TOPi, käivitasite uue tehase ja teid ennast pärjati Eesti Puitmajaliidu aasta tegija tiitliga. Kas edu pead pööritama ei pane?

Ei, kindlasti mitte. Rääkisime just puude istutamisest ja ma jätkan samal teemal. Mine koju, istuta aeda puu, istu selle ette ja hakka vaatama, kuidas puu kasvab. Kas sa näed, kuidas see kasvab? Ei näe ju. Kui sa oled aga kolm aastat ära olnud, siis saad küll aru, et puu on vahepeal kasvanud. Harmetiga on natuke sama moodi. Kui sa oled kogu aeg asjas sees, siis sa ei pane tähele, et kasv on olnud nii suur.

Harmeti kasv on olnud muljetavaldav ja tänu sellele olete viimastel aastatel olnud Eesti Edukamate Ettevõtete TOPis soliidselt kõrgetel kohtadel: 13. (2017), 11. (2016), 25. (2015). Millal te selle edetabeli kinni panete?

Meie eesmärk pole kunagi olnud pääsemine mingisse TOPi, me pole ise kusagile konkureerinud. Me ei vaja ka Eestis väga palju tähelepanu, kuna Eestis meil turgu ei ole. Ainuke põhjus, miks me nüüd oleme ennast natuke pildile sättinud, on tööjõu vajadus. Kui inimesed loevad kuulutusi, et Harmet otsib uude tehasesse töötjaid, siis esimene küsimus on neil, et mis ettevõte see Harmet üldse on. Viis aasta tagasi ei teatud meie ettevõttest midagi.

Mis andis julguse ehitada uus suur tehas?

Jänes šampanjat ei joo. Minu nägemist mööda on äris kaks võimalust: sa kas pidevalt arened ja kasvad või ühel hetkel teed n-ö exit'i ja müüd firma maha. Kui sa jääd mingile tasemele vinduma, tulevad konkurendid ja sõidavad sinust üle. Sa pead kogu aeg laienema. Või kui sa enam tõepoolest ei jaksa, siis otsid, et keegi ostaks ära sinu osaluse või kogu ettevõtte.

Eelmise aasta suvel käivitunud Kumna tehasesse investeerisid omanikud ligi 20 miljonit eurot.
Eelmise aasta suvel käivitunud Kumna tehasesse investeerisid omanikud ligi 20 miljonit eurot.   Foto: Andras Kralla

Teil jaksu jagub?

Jah, meie oleme läinud laienemise teed. Osaluse võimaliku müügi kohta on diplomaatiline öelda never say never, aga praegu me kindlasti ei otsi ettevõttele ostjat. Võib-olla oleks kõige parem variant arenemiseks hoopis kaasata strateegiline partner. Näiteks mõni arvestatav Euroopa ettevõte, kellel on vajadus ruumelementidest hoonete järele ja kes tooks mitmeks aastaks tööd. Praegu me saame hakkama ilma kõrvalise abita ja see tekitab hea tunde.

Tehas Kumnas käivitus eelmise aasta suvel. Mis efekti on uus tehas aastaga andnud?

Meil on kogu aeg asjad natuke nihkes olnud ja selline seis on ka praegu. Ettevõtte ajaloos on mitu korda olnud nii, et kui meil pole tootmisressurssi, et tellimusi täita, oleme ehitanud uue tehase. Pärast selle valmimist tekib olukord, et peab hakkama rohkem müüma.

Kumna tehas on ilusti käima saadud, eriti rahul oleme automaatliinidega – varem meil automaatliine üldse ei olnud. Meil on võimalik oluliselt rohkem toota ja seega peame hoolega tegelema müügiga. Aasta lõpus tulevad töösse suured lisatellimused.

Tehast rajades oligi meie eesmärk saada uusi tellijaid. Meil oli seni kaks hästi suurt tellijat, kellele me pole kordagi "ei" öelnud. Mingil hetkel võtsid suurtellijad mahust nii palju ära, et polnud mõtet uusi tellijaid otsida. Nüüd on meil võimalus suuremaid tellijaid juurde võtta.

Kas see tähendab ka uusi turge?

Jah, suure tõenäosusega hakkame oma toodangut eksportima Hollandisse, varem pole me sinna midagi saatnud.

Kuivõrd ehitusbuum teid mõjutab?

Rõhutan, et me ei ole ehitajad, oleme tootjad, ruumelementide tootjad. Seepärast ei saa ma aru, miks meid eelmisel aastal ehitusmaterjalide tootjate TOPi susati (Hermet oli selles edetabelis 3. kohal – toim). Tegelikult ei sobi me päris hästi ka puidutööstuse kategooriasse. Kui ettevõte toodab metallist panne ja paneb puidust varre külge, siis kas tegu on puidutootmise ettevõttega. Harmeti ruumelementides on puidu osa rahalises maksumuses 20–30 protsenti.

Aga ikkagi – kas ehitusbuum mõjutab teid?

Ehitusbuum Eestis ei mõjuta meid otseselt, küll aga mõjutab meid olukord tööjõuturul. Kui Eestis hirmsasti ehitatakse, on meil tööjõu leidmisega raskusi. Tegelikult ka Skandinaavias, näiteks Soomes ja Rootsis ehitatakse praegu väga palju. Kindlasti see meie müüki kergendab, kui ehitatakse palju.

Meie tootevalik on üsna lai, teeme statsionaarsed ehitisi ja ajutisi ehitisi, millega tegelevad rendiettevõtted. Kui majanduses on raske aeg, kasvab ajutiste ehitiste osa.

Toomas Kalev: "Eestis on kõigil vaja hirmsasti ise ehitada. Vahel mulle tundub, et võib-olla on üks põhjus see, et kui ehitad, siis ehitusobjektilt saab midagi ka enda isiklikuks tarbeks pritsida."
Toomas Kalev: "Eestis on kõigil vaja hirmsasti ise ehitada. Vahel mulle tundub, et võib-olla on üks põhjus see, et kui ehitad, siis ehitusobjektilt saab midagi ka enda isiklikuks tarbeks pritsida."  Foto: Andras Kralla

Eestis on paigaldatud mitmele poole konteinerlasteaedu ja -koole. Kas tegu on Harmeti toodanguga?

Ma arvan, et enamik on tulnud meie tehasest. Meie partner on Cramo, mis ostab meilt mooduleid ja rendib edasi. Ajutised moodulid on tegelikult valdkond, mis võiks Eestis oluliselt laieneda. Eestis on kõigil vaja hirmsasti ise ehitada. Vahel mulle tundub, et võib-olla on üks põhjus see, et kui ehitad, siis ehitusobjektilt saab midagi ka enda isiklikuks tarbeks pritsida.

Mooduli pluss on paindlikkus, vastavalt laste arvule paned vajadusel mooduleid juurde või loobud mõne rentimisest. Nüüdisaegsed moodulid vastavad kõikidele statsionaarse ehitise normidele. Me müüme Skandinaaviasse väga palju ajutisi ehitisi koolide, lasteaedade ja ka kontorite tarbeks. Näiteks kui kool, lasteaed või kontorihoone läheb aastaks-paariks renoveerimisele, ei hakata otsima asenduspinda, vaid pannakse sinna samasse kõrvale püsti ajutised moodulid.

Konkurent, näiteks Kodumajatehas on furoori tekitanud 14korruselise puitmajaga. Millal Harmet moodulitest kõrghooneid ehitama hakkab?

Kodumaja ees müts maha, aga minu teada pole selles majas moodulid kandvaks konstruktsiooniks – pärast iga neljandat korrust on betoonist vahelagi vahel. Ei tea me ka seda, kui edukas see projekt Kodumajale oli ehk kui palju neil sellest näppude vahele jäi.

Meie eesmärk ei ole igal juhul minna kõrgustesse, ent ka meil on midagi selles vallas kavas. Räägime praegu läbi hollandlastega planeeritavast 22korruselisest majast. Hollandi inseneridelt tuleb esialgne tehniline lahendus, ilmselt saab olema metallkonstruktsioon ehk et moodulid ei ole kandvad osad.

Lähemate nädalate jooksul saame tulepüsivuse sertifikaadi 90 minutile. See lubab ehitada kõrgemaid hooneid. Praeguse sertifikaadiga tohime ehitada kuni neljakorruseliseid maju.

Kas kõrgemate hoonete ehitamine muudab midagi ka tootmises?

Tootmises see suure tõenäosusega suuri muutusi ei too. Meil on tootmine suhteliselt hästi organiseeritud. Kindlasti peab tõhusamaks muutuma kvaliteedi kontroll, näiteks et keegi ei unustaks tulekindlat silikooni panna.

Küll on meil aga kavas suured muutused seoses projekteerimisosakonnaga. Võtame tööle päris palju uusi insenere, eelkõige puitkonstruktsioonide insenere. Et me ei sõltuks tulevikus enam majavälistest inseneribüroodest ega ostaks projekteerimisteenust sisse. Tahame jõuda selleni, et kõik projekteerimistööd teeme ära oma majas.

Millisele valitsuse sammule annate kiitva hinnangu ja mida taunite?

Ma kindlasti ei ole see, kes kirub, et Eestis on paha elada või ettevõtlusega tegeleda. Me pole mõelnud sellele, et peaks siit tootmise mujale viima. Üldine maksusüsteem on ettevõtlust silmas pidades suhteliselt okei.

Peamine etteheide puudutab maksudega mängimist. Liiga järsk maksude struktureerimine on minu arust vale, pean siin silmas suhkruaktsiisi ja kütuseaktsiisi suhteliselt järsku tõstmist. Ettevõte teeb äriplaani mitte aastaks või pooleks, vaid näiteks viieks aastaks. Ettevõtja tahab teada, mis maksupoliitikas juhtuma hakkab.

Harmet kavatseb lähiajal tööle võtta palju uusi insenere, eelkõige puitkonstruktsioonide insenere. "Et me ei sõltuks tulevikus enam majavälistest inseneribüroodest ega ostaks projekteerimisteenust sisse," selgitas Toomas Kalev.
Harmet kavatseb lähiajal tööle võtta palju uusi insenere, eelkõige puitkonstruktsioonide insenere. "Et me ei sõltuks tulevikus enam majavälistest inseneribüroodest ega ostaks projekteerimisteenust sisse," selgitas Toomas Kalev.  Foto: Andras Kralla

Kui te oleksite peaminister, siis mida te eelkõige ette võtaksite?

Ma ei oleks peaminister mitte kunagi, sellele kohale on minust paremaid kandidaate.

Küsin siis nii, et mida soovitate peaministril kindlasti teha?

Ma ei tahaks sellele otseselt vastata, sest sellega võib endale kõva tule selga tõmmata. Poliitikuna tuleb ilmselt teha väga raskeid otsuseid. Hea näide on tselluloositehase rajamise plaan. Ettevõtlust peaks justkui arendama, aga samas võitleme kõikide asjade vastu, et mitte midagi jumala eest siia ei tuleks. Kui nii, siis peaks meil olema mingi teine nägemus, me peaksime selgeks rääkima, mida me siin Eestis siis üldse teha tahame. Kas see on turism, no arendame siis seda. Mulle tundub, et valitsusel puudub selge visioon, mida tuleb eelkõige arendada.

Ettevõtjana tundub kummaline, kui tihedalt valitsuse liikmed vahetuvad. Üks minister suudab mingi asja luua ja siis tuleb järgmine, kes teeb kõike teistmoodi. Ettevõttes oleks see katastroof, kui juhtkonda iga poole aasta tagant vahetatakse, selline firma oleks ammu pankrotis.

Kas olete Äriplaani konverentsil varem osalenud?

Ei ole. Olin 17 aastat Harmeti tegevjuht ja mul ei jätkunud sellist aega, et kusagil üritustel osaleda. Nüüd, kui ma enam ei ole tegevjuht, on mul natuke rohkem aega tegeleda kõrvalisemate asjadega.

Millistel Eesti ettevõtetel soovitate silma peal hoida, kelle tegemisi jälgite erilise huviga?

Päris aus vastus on, et ega ma kellegi tegemisi väga ei jälgi, ka konkurentide omi mitte. Loomulikult ma olen selles asjas sees ja suhtlen enamiku konkurentidega Eestis. Pigem me fokuseerime enda tegevust, me teeme kõike endast olenevalt, et oleksime kogu aeg tasemel, mitte ei vahi, mida keegi teine teeb. Nii läheks väga palju aega luuramise peale, parem panusta see aeg sellele, et ise midagi kogu aeg paremini teha.

Töötajate köök. Harmetis töötab 650 inimest.
Töötajate köök. Harmetis töötab 650 inimest.  Foto: Andras Kralla

Toomas Kalev ja tema ärid

* Toomas Kalev on töötanud OÜs Harmet 17 aastat tegevjuhina ja alates 2015. aastast on juhatuse esimees.

* Harmet toodab ruumelementidest hooneid ja ehitussoojakuid.

* Omanikud: 70% OÜ Rosier Team (Ivar Valdmaa 50% ja Toomas Linamäe 50%), 20% OÜ Barex Partners (Toomas Kalev), 10% Alo Tamm (tegevjuht).

* Tütarettevõtted: OÜ Harmet Constructions (moodulmajade tootmine), OÜ Harmet Modular Building (ehitus), OÜ Harmet Metall (metallkonstruktsioonide tootmine).

* Eelmise aasta suvel käivitati Harjumaal Kumnas 23 000 ruutmeetri suurune tehas.

* 2017. aastal oli konsolideeritud käive 77 miljonit eurot, tänavune käibeprognoos on 145 miljonit eurot.

* Peaaegu kogu toodang läheb eksporti: 73% Rootsi, 11% Soome, 8% Norrasse.

* Ettevõttes töötab 650 inimest, neist 80 on ukrainlased.

Äriplaan 2019

* Äriplaan 2019 laval astuvad üles lisaks Markus Villig, Rain Lõhmus, Tiit Pruuli, Indrek Kasela, Andres Allikmäe, Ardo Hansson, Tiit Kuuli jpt.

* Äripäeva korraldatav Eesti suurim majanduskonverents Äriplaan 2019 toimub 4. oktoobril ning seal räägivad ettevõtjad oma ootustest ja hirmudest ning tuleva aasta äriplaanist.

* Registreerunud on juba üle 400 juhi ja omaniku!

* Pääsmed ja programm on siin.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt